Ki½ pana tanti? Kimañña½ siy± aññatra tadadhigam³p±yato. K±mañceta½ karaº±rahatthena sikkhattayad²pakena ±dipadeneva vutta½. Tath± hi tassa atthavaººan±ya½ avocumh± “atthi karaº²ya½ atthi akaraº²ya½. Tattha saªkhepato sikkhattaya½ karaº²yan”ti. Atisaªkhepadesitatt± pana tesa½ bhikkh³na½ kehici viññ±ta½, kehici na viññ±ta½. Tato yehi na viññ±ta½, tesa½ viññ±panattha½ ya½ visesato ±raññakena bhikkhun± k±tabba½, ta½ vitth±rento “sakko uj³ ca suhuj³ ca, suvaco cassa mudu anatim±n²”ti ima½ t±va upa¹¹hag±tha½ ±ha. Ki½ vutta½ hoti? Santa½ pada½ abhisamecca viharituk±mo lokiyapaññ±ya v± ta½ abhisamecca tadadhigam±ya paµipajjam±no ±raññako bhikkhu dutiyacatutthapadh±niyaªgasamann±gamena k±ye ca j²vite ca anapekkho hutv± saccapaµivedh±ya paµipajjitu½ sakko assa, tath± kasiºaparikammavattasam±d±n±d²su, attano pattac²varapaµisaªkharaº±d²su ca y±ni t±ni sabrahmac±r²na½ ucc±vac±ni ki½ karaº²y±ni, tesu aññesu ca evar³pesu sakko assa dakkho analaso samattho. Sakko hontopi ca tatiyapadh±niyaªgasamann±gamena uju assa. Uju hontopi ca saki½ ujubh±vena santosa½ an±pajjitv± y±vaj²va½ punappuna½ asithilakaraºena suµµhutara½ uju assa. Asaµhat±ya v± uju, am±y±vit±ya suhuju. K±yavac²vaªkappah±nena v± uju, manovaªkappah±nena suhuju. Asantaguºassa v± an±vikaraºena uju, asantaguºena uppannassa l±bhassa anadhiv±sanena suhuju. Eva½ ±rammaºalakkhaº³panijjh±nehi purimadvayatatiyasikkh±hi payog±sayasuddh²hi ca uju ca suhuju ca assa. Na kevalañca uju ca suhuju ca, apica pana subbaco ca assa. Yo hi puggalo “ida½ na k±tabban”ti vutto “ki½ te diµµha½, ki½ te suta½, ko me hutv± vadasi, ki½ upajjh±yo ±cariyo sandiµµho sambhatto v±”ti vadati, tuºh²bh±vena v± ta½ viheµheti, sampaµicchitv± v± na tath± karoti, so vises±dhigamassa d³re hoti. Yo pana ovadiyam±no “s±dhu, bhante, suµµhu vutta½, attano vajja½ n±ma duddasa½ hoti, punapi ma½ evar³pa½ disv± vadeyy±tha anukampa½ up±d±ya, cirassa½ me tumh±ka½ santik± ov±do laddho”ti vadati, yath±nusiµµhañca paµipajjati, so vises±dhigamassa avid³re hoti. Tasm± eva½ parassa vacana½ sampaµicchitv± karonto subbaco ca assa. Yath± ca suvaco, eva½ mudu assa. Mud³ti gahaµµhehi d³tagamanappahiºagaman±d²su niyuñjiyam±no tattha mudubh±va½ akatv± thaddho hutv± vattapaµipattiya½ sakalabrahmacariye ca mudu assa suparikammakatasuvaººa½ viya tattha tattha viniyogakkhamo. Atha v± mud³ti abh±kuµiko utt±namukho sukhasambh±so paµisanth±ravutti sutittha½ viya sukh±vag±ho assa. Na kevalañca mudu, apica pana anatim±n² assa, j±tigott±d²hi atim±navatth³hi pare n±timaññeyya, s±riputtatthero viya caº¹±lakum±rakasamena cetas± vihareyy±ti. 144. Eva½ bhagav± santa½ pada½ abhisamecca viharituk±massa tadadhigam±ya v± paµipajjam±nassa visesato ±raññakassa bhikkhuno ekacca½ karaº²ya½ vatv± puna tatuttaripi vattuk±mo “santussako c±”ti dutiya½ g±tham±ha. Tattha “santuµµh² ca kataññut±”ti ettha vuttappabhedena dv±dasavidhena santosena santussat²ti santussako. Atha v± tussat²ti tussako, sakena tussako, santena tussako, samena tussakoti santussako. Tattha saka½ n±ma “piº¹iy±lopabhojana½ niss±y±”ti (mah±va. 73) eva½ upasampadam±¼ake uddiµµha½ attan± ca sampaµicchita½ catupaccayaj±ta½. Tena sundarena v± asundarena v± sakkacca½ v± asakkacca½ v± dinnena paµiggahaºak±le paribhogak±le ca vik±ramadassetv± y±pento “sakena tussako”ti vuccati. Santa½ n±ma ya½ laddha½ hoti attano vijjam±na½, tena santeneva tussanto tato para½ na patthento atricchata½ pajahanto “santena tussako”ti vuccati. Sama½ n±ma iµµh±niµµhesu anunayapaµighappah±na½. Tena samena sabb±rammaºesu tussanto “samena tussako”ti vuccati. Sukhena bhar²yat²ti subharo, suposoti vutta½ hoti. Yo hi bhikkhu s±lima½sodan±d²na½ patte p³retv± dinnepi dummukhabh±va½ anattamanabh±vameva ca dasseti, tesa½ v± sammukh±va ta½ piº¹ap±ta½ “ki½ tumhehi dinnan”ti apas±dento s±maºeragahaµµh±d²na½ deti, esa dubbharo. Eta½ disv± manuss± d³ratova parivajjenti “dubbharo bhikkhu na sakk± positun”ti. Yo pana ya½kiñci l³kha½ v± paº²ta½ v± appa½ v± bahu½ v± labhitv± attamano vippasannamukho hutv± y±peti, esa subharo. Eta½ disv± manuss± ativiya vissatth± honti– “amh±ka½ bhadanto subharo thokathokenapi tussati, mayameva na½ posess±m±”ti paµiñña½ katv± posenti. Evar³po idha subharoti adhippeto. Appa½ kiccamass±ti appakicco, na kamm±r±mat±bhass±r±mat±saªgaºik±r±mat±di-anekakiccaby±vaµo. Atha v± sakalavih±re navakammasaªghabhogas±maºera-±r±mikavos±san±dikiccavirahito, attano kesanakhacchedanapattac²varaparikamm±di½ katv± samaºadhammakiccaparo hot²ti vutta½ hoti. Sallahuk± vutti ass±ti sallahukavutti. Yath± ekacco bahubhaº¹o bhikkhu dis±pakkamanak±le bahu½ pattac²varapaccattharaºatelagu¼±di½ mah±janena s²sabh±rakaµibh±r±d²hi ucc±r±petv± pakkamati, eva½ ahutv± yo appaparikkh±ro hoti, pattac²var±di-aµµhasamaºaparikkh±ramattameva pariharati, dis±pakkamanak±le pakkh² sakuºo viya sam±d±yeva pakkamati, evar³po idha sallahukavutt²ti adhippeto. Sant±ni indriy±ni ass±ti santindriyo, iµµh±rammaº±d²su r±g±divasena anuddhatindriyoti vutta½ hoti. Nipakoti viññ³ vibh±v² paññav±, s²l±nurakkhaºapaññ±ya c²var±divic±raºapaññ±ya ±v±s±disattasapp±yaparij±nanapaññ±ya ca samann±gatoti adhipp±yo. Na pagabbhoti appagabbho, aµµhaµµh±nena k±yap±gabbhiyena, catuµµh±nena vac²p±gabbhiyena, anekaµµh±nena manop±gabbhiyena ca virahitoti attho. Aµµhaµµh±na½ k±yap±gabbhiya½ (mah±ni. 87) n±ma saªghagaºapuggalabhojanas±l±jant±gharanh±natitthabhikkh±c±ramagga-antaragharapavesanesu k±yena appatir³pakaraºa½. Seyyathida½– idhekacco saªghamajjhe pallatthik±ya v± nis²dati, p±de p±damodahitv± v±ti evam±di, tath± gaºamajjhe, gaºamajjheti catuparisasannip±te, tath± vu¹¹hatare puggale. Bhojanas±l±ya½ pana vu¹¹h±na½ ±sana½ na deti, nav±na½ ±sana½ paµib±hati, tath± jant±ghare. Vu¹¹he cettha an±pucch± aggij±lan±d²ni karoti. Nh±natitthe ca yadida½ “daharo vu¹¹hoti pam±ºa½ akatv± ±gatapaµip±µiy± nh±yitabban”ti vutta½ tampi an±diyanto pacch± ±gantv± udaka½ otaritv± vu¹¹he ca nave ca b±dheti. Bhikkh±c±ramagge pana agg±sana-aggodaka-aggapiº¹attha½ vu¹¹h±na½ purato purato y±ti b±h±ya b±ha½ paharanto, antaragharappavesane vu¹¹h±na½ paµhamatara½ pavisati, daharehi k±yak²¼ana½ karot²ti evam±di. Catuµµh±na½ vac²p±gabbhiya½ n±ma saªghagaºapuggala-antaragharesu appatir³pav±c±nicch±raºa½. Seyyathida½– idhekacco saªghamajjhe an±pucch± dhamma½ bh±sati, tath± pubbe vuttappak±re gaºe vu¹¹hatare puggale ca. Tattha manussehi pañha½ puµµho vu¹¹hatara½ an±pucch± vissajjeti. Antaraghare pana “itthann±me ki½ atthi, ki½ y±gu ud±hu kh±dan²ya½ bhojan²ya½, ki½ me dassasi, kimajja kh±diss±mi, ki½ bhuñjiss±mi, ki½ piviss±m²”ti edam±di½ bh±sati. Anekaµµh±na½ manop±gabbhiya½ n±ma tesu tesu µh±nesu k±yav±c±hi ajjh±c±ra½ an±pajjitv±pi manas± eva k±mavitakk±din±nappak±ra-appatir³pavitakkana½. Kulesvananugiddhoti y±ni kul±ni upasaªkamati, tesu paccayataºh±ya v± ananulomiyagihisa½saggavasena v± ananugiddho, na sahasok², na sahanand², na sukhitesu sukhito, na dukkhitesu dukkhito, na uppannesu kiccakaraº²yesu attan± v± yogam±pajjit±ti vutta½ hoti. Imiss± ca g±th±ya ya½ “suvaco cass±”ti ettha vutta½ “ass±”ti vacana½, ta½ sabbapadehi saddhi½ “santussako ca assa, subharo ca ass±”ti eva½ yojetabba½. 145. Eva½ bhagav± santa½ pada½ abhisamecca viharituk±massa tadadhigam±ya v± paµipajjituk±massa visesato ±raññakassa bhikkhuno tatuttaripi karaº²ya½ ±cikkhitv± id±ni akaraº²yampi ±cikkhituk±mo “na ca khuddam±care kiñci, yena viññ³ pare upavadeyyun”ti ima½ upa¹¹hag±tham±ha. Tassattho– evamima½ karaº²ya½ karonto ya½ ta½ k±yavac²manoduccarita½ khudda½ l±makanti vuccati, ta½ na ca khudda½ sam±care. Asam±caranto ca na kevala½ o¼±rika½, ki½ pana kiñci na sam±care, appamattaka½ aºumattampi na sam±careti vutta½ hoti. Tato tassa sam±c±re sandiµµhikamev±d²nava½ dasseti “yena viññ³ pare upavadeyyun”ti. Ettha ca yasm± aviññ³ pare appam±ºa½. Te hi anavajja½ v± s±vajja½ karonti, appas±vajja½ v± mah±s±vajja½. Viññ³ eva pana pam±ºa½. Te hi anuvicca pariyog±hetv± avaºº±rahassa avaººa½ bh±santi, vaºº±rahassa ca vaººa½ bh±santi, tasm± “viññ³ pare”ti vutta½. Eva½ bhagav± im±hi a¹¹hateyy±hi g±th±hi santa½ pada½ abhisamecca viharituk±massa, tadadhigam±ya v± paµipajjituk±massa visesato ±raññakassa ±raññakas²sena ca sabbesampi kammaµµh±na½ gahetv± viharituk±m±na½ karaº²y±karaº²yabheda½ kammaµµh±n³pac±ra½ vatv± id±ni tesa½ bhikkh³na½ tassa devat±bhayassa paµigh±t±ya parittattha½ vipassan±p±dakajjh±navasena kammaµµh±natthañca “sukhino va khemino hont³”ti-±din± nayena mettakatha½ kathetum±raddho. Tattha sukhinoti sukhasamaªgino. Kheminoti khemavanto, abhay± nirupaddav±ti vutta½ hoti. Sabbeti anavases±. Satt±ti p±ºino. Sukhitatt±ti sukhitacitt±. Ettha ca k±yikena sukhena sukhino, m±nasena sukhitatt±, tadubhayen±pi sabbabhay³paddavavigamena v± kheminoti veditabb±. Kasm± pana eva½ vutta½? Mett±bh±van±k±radassanattha½. Evañhi mett± bh±vetabb± “sabbe satt± sukhino hont³”ti v±, “khemino hont³”ti v±, “sukhitatt± hont³”ti v±. 146. Eva½ y±va upac±rato appan±koµi, t±va saªkhepena mett±bh±vana½ dassetv± id±ni vitth±ratopi ta½ dassetu½ “ye kec²”ti g±th±dvayam±ha. Atha v± yasm± puthutt±rammaºe paricita½ citta½ na ±dikeneva ekatte saºµh±ti, ±rammaºappabheda½ pana anugantv± kamena saºµh±ti, tasm± tassa tasath±var±didukatikappabhede ±rammaºe anugantv± anugantv± saºµh±natthampi “ye kec²”ti g±th±dvayam±ha. Atha v± yasm± yassa ya½ ±rammaºa½ vibh³ta½ hoti, tassa tattha citta½ sukha½ tiµµhati. Tasm± tesa½ bhikkh³na½ yassa ya½ vibh³ta½ ±rammaºa½, tassa tattha citta½ saºµh±petuk±mo tasath±var±didukattika-±rammaºappabhedad²paka½ “ye kec²”ti ima½ g±th±dvayam±ha. Ettha hi tasath±varaduka½ diµµh±diµµhaduka½ d³rasantikaduka½ bh³tasambhavesidukanti catt±ri duk±ni, d²gh±d²hi ca chahi padehi majjhimapadassa t²su, aºukapadassa ca dv²su tikesu atthasambhavato d²gharassamajjhimattika½ mahant±ºukamajjhimattika½ th³l±ºukamajjhimattikanti tayo tike d²peti. Tattha ye kec²ti anavasesavacana½. P±º± eva bh³t± p±ºabh³t±. Atha v± p±ºant²ti p±º±. Etena ass±sapass±sapaµibaddhe pañcavok±rasatte gaºh±ti. Bhavant²ti bh³t±. Etena ekavok±racatuvok±rasatte gaºh±ti. Atth²ti santi, sa½vijjanti.