Tad± so m±taªgo k±lasseva vuµµh±ya paµapilotika½ niv±setv±, ka½sat±¼a½ hatthe bandhitv±, bh±janahattho nagara½ pavisati, manusse disv± d³rato eva ka½sat±¼a½ ±koµento. Atha diµµhamaªgalik± “ussaratha, ussarath±”ti purato purato h²najana½ apanentehi purisehi n²yam±n± nagaradv±ramajjhe m±taªga½ disv± “ko eso”ti ±ha. Aha½ m±taªgacaº¹±loti. S± “²disa½ disv± gat±na½ kuto vu¹¹h²”ti y±na½ nivatt±pesi. Manuss± “ya½ maya½ uyy±na½ gantv± khajjabhojj±di½ labheyy±ma, tassa no m±taªgena antar±yo kato”ti kupit± “gaºhatha caº¹±lan”ti le¹¹³hi paharitv± “mato”ti p±de gahetv± ekamante cha¹¹etv± kacavarena paµicch±detv± agama½su. So sati½ paµilabhitv± uµµh±ya manusse pucchi– “ki½, ayy±, dv±ra½ n±ma sabbas±dh±raºa½, ud±hu br±hmaº±na½yeva katan”ti? Manuss± ±ha½su– “sabbesa½ s±dh±raºan”ti. “Eva½ sabbas±dh±raºadv±rena pavisitv± bhikkh±h±rena y±penta½ ma½ diµµhamaªgalik±ya manuss± ima½ anayabyasana½ p±pesun”ti rathik±ya rathika½ ±hiº¹anto manuss±na½ ±rocetv± br±hmaºassa gharadv±re nipajji– “diµµhamaªgalika½ aladdh± na vuµµhahiss±m²”ti.
Br±hmaºo “gharadv±re m±taªgo nipanno”ti sutv± “tassa k±kaºika½ detha, telena aªga½ makkhetv± gacchat³”ti ±ha. So ta½ na icchati, “diµµhamaªgalika½ aladdh± na vuµµhahiss±mi”cceva ±ha. Tato br±hmaºo “dve k±kaºik±yo detha, k±kaºik±ya p³va½ kh±datu, k±kaºik±ya telena aªga½ makkhetv± gacchat³”ti ±ha. So ta½ na icchati, tatheva vadati. Br±hmaºo sutv± “m±saka½ detha, p±da½, upa¹¹hakah±paºa½, kah±paºa½ dve t²º²”ti y±va sata½ ±º±pesi. So na icchati, tatheva vadati. Eva½ y±cant±na½yeva s³riyo atthaªgato. Atha br±hmaº² p±s±d± oruyha s±ºip±k±ra½ parikkhip±petv± ta½ upasaªkamitv± y±ci– “t±ta m±taªga, diµµhamaªgalik±ya apar±dha½ khama, sahassa½ gaºh±hi, dve t²º²”ti y±va “satasahassa½ gaºh±h²”ti ±ha. So tuºh²bh³to nipajjiyeva.
Eva½ cat³hapañc±he v²tivatte bahumpi paºº±k±ra½ datv± diµµhamaªgalika½ alabhant± khattiyakum±r±dayo m±taªgassa upakaººake ±roc±pesu½– “puris± n±ma anek±nipi sa½vacchar±ni v²riya½ katv± icchitattha½ p±puºanti, m± kho tva½ nibbijji, addh± dv²hat²haccayena diµµhamaªgalika½ lacchas²”ti. So tuºh²bh³to nipajjiyeva. Atha sattame divase samant± paµivissak± uµµhahitv± “tumhe m±taªga½ v± uµµh±petha, d±rika½ v± detha, m± amhe sabbe n±sayitth±”ti ±ha½su. Tesa½ kira aya½ diµµhi “yassa gharadv±re eva½ nipanno caº¹±lo marati, tassa gharena saha samant± sattasattagharav±sino caº¹±l± hont²”ti. Tato diµµhamaªgalika½ n²lapaµapilotika½ niv±s±petv± u¼uªkaka¼opik±d²ni datv± paridevam±na½ tassa santika½ netv± “gaºha d±rika½, uµµh±ya gacch±h²”ti ada½su. S± passe µhatv± “uµµh±h²”ti ±ha, so “hatthena ma½ gahetv± uµµh±peh²”ti ±ha. S± na½ uµµh±pesi. So nis²ditv± ±ha– “maya½ antonagare vasitu½ na labh±ma, ehi ma½ bahinagare cammakuµi½ neh²”ti. S± na½ hatthe gahetv± tattha nesi. “Piµµhiya½ ±ropetv±”ti j±takabh±ºak±. Netv± cassa sar²ra½ telena makkhetv±, uºhodakena nh±petv±, y±gu½ pacitv± ad±si. So “br±hmaºakaññ± aya½ m± vinass²”ti j±tisambheda½ akatv±va a¹¹ham±samatta½ bala½ gahetv± “aha½ vana½ gacch±mi, ‘aticir±yat²’ti m± tva½ ukkaºµh²”ti vatv± gharam±nusak±ni ca “ima½ m± pamajjitth±”ti ±º±petv± ghar± nikkhamma t±pasapabbajja½ pabbajitv±, kasiºaparikamma½ katv±, katip±heneva aµµha sam±pattiyo pañca ca abhiññ±yo nibbattetv± “id±n±ha½ diµµhamaªgalik±ya man±po bhaviss±m²”ti ±k±sen±gantv± nagaradv±re orohitv± diµµhamaªgalik±ya santika½ pesesi.
S± sutv± “koci maññe mama ñ±tako pabbajito ma½ dukkhita½ ñatv± daµµhu½ ±gato bhavissat²”ti cintayam±n± gantv±, ta½ ñatv±, p±desu nipatitv± “kissa ma½ an±tha½ tumhe akatth±”ti ±ha. Mah±puriso “m± tva½ diµµhamaªgalike dukkhin² ahosi, sakalajambud²pav±s²hi te sakk±ra½ k±ress±m²”ti vatv± etadavoca– “gaccha tva½ ghosana½ karohi– ‘mah±brahm± mama s±miko na m±taªgo, so candavim±na½ bhinditv± sattame divase mama santika½ ±gamissat²”’ti. S± ±ha– “aha½, bhante, br±hmaºamah±s±ladh²t± hutv± attano p±pakammena ima½ caº¹±labh±va½ patt±, na sakkomi eva½ vattun”ti. Mah±puriso “na tva½ m±taªgassa ±nubh±va½ j±n±s²”ti vatv± yath± s± saddahati, tath± anek±ni p±µih±riy±ni dassetv± tatheva ta½ ±º±petv± attano vasati½ agam±si. S± tath± ak±si.
Manuss± ujjh±yanti hasanti– “kathañhi n±m±ya½ attano p±pakammena caº¹±labh±va½ patv± puna ta½ mah±brahm±na½ karissat²”ti. S± adhim±n± eva hutv± divase divase ghosant² nagara½ ±hiº¹ati “ito chaµµhe divase, pañcame, catutthe, tatiye, suve, ajja ±gamissat²”ti. Manuss± tass± vissatthav±ca½ sutv± “kad±ci evampi siy±”ti attano attano gharadv±resu maº¹apa½ k±r±petv±, s±ºip±k±ra½ sajjetv±, vayappatt± d±rik±yo alaªkaritv± “mah±brahmani ±gate kaññ±d±na½ dass±m±”ti ±k±sa½ ullokent± nis²di½su. Atha mah±puriso puººamadivase gaganatala½ up±r³¼he cande candavim±na½ ph±letv± passato mah±janassa mah±brahmar³pena niggacchi. Mah±jano “dve cand± j±t±”ti atimaññi. Tato anukkamena ±gata½ disv± “sacca½ diµµhamaªgalik± ±ha, mah±brahm±va aya½ diµµhamaªgalika½ dametu½ pubbe m±taªgavesen±gacch²”ti niµµha½ agam±si. Eva½ so mah±janena dissam±no diµµhamaªgalik±ya vasanaµµh±ne eva otari. S± ca tad± utun² ahosi. So tass± n±bhi½ aªguµµhakena par±masi. Tena phassena gabbho patiµµh±si. Tato na½ “gabbho te saºµhito puttamhi j±te ta½ niss±ya j²v±h²”ti vatv± passato mah±janassa puna candavim±na½ p±visi.
Br±hmaº± “diµµhamaªgalik± mah±brahmuno paj±pati amh±ka½ m±t± j±t±”ti vatv± tato tato ±gacchanti. Ta½ sakk±ra½ k±tuk±m±na½ manuss±na½ samp²¼anena nagaradv±r±ni anok±s±ni ahesu½. Te diµµhamaªgalika½ hiraññar±simhi µhapetv±, nh±petv±, maº¹etv±, ratha½ ±ropetv±, mah±sakk±rena nagara½ padakkhiºa½ k±r±petv±, nagaramajjhe maº¹apa½ k±r±petv±, tatra na½ “mah±brahmuno paj±pat²”ti diµµhaµµh±ne µhapetv± vas±penti “y±vass± patir³pa½ vasanok±sa½ karoma, t±va idheva vasat³”ti. S± maº¹ape eva putta½ vij±yi. Ta½ visuddhadivase saddhi½ puttena sas²sa½ nh±petv± maº¹ape j±toti d±rakassa “maº¹abyakum±ro”ti n±ma½ aka½su. Tato pabhuti ca na½ br±hmaº± “mah±brahmuno putto”ti pariv±retv± caranti. Tato anekasatasahassappak±r± paºº±k±r± ±gacchanti, te br±hmaº± kum±rass±rakkha½ µhapesu½, ±gat± lahu½ kum±ra½ daµµhu½ na labhanti.
Kum±ro anupubbena vu¹¹himanv±ya d±na½ d±tu½ ±raddho. So s±l±ya sampatt±na½ kapaºaddhik±na½ adatv± br±hmaº±na½yeva deti. Mah±puriso “ki½ mama putto d±na½ det²”ti ±vajjetv± br±hmaº±na½yeva d±na½ denta½ disv± “yath± sabbesa½ dassati, tath± kariss±m²”ti c²vara½ p±rupitv± patta½ gahetv± ±k±sena ±gamma puttassa gharadv±re aµµh±si. Kum±ro ta½ disv± “kuto aya½ eva½ vir³paveso vasalo ±gato”ti kuddho ima½ g±tham±ha–
“Kuto nu ±gacchasi dummav±s², otallako pa½supis±cakova;
saªk±raco¼a½ paµimuñca kaºµhe, ko re tuva½ hosi adakkhiºeyyo”ti.
Br±hmaº± “gaºhatha gaºhath±”ti ta½ gahetv± ±koµetv± anayabyasana½ p±pesu½. So ±k±sena gantv± bahinagare paccaµµh±si Devat± kupit± kum±ra½ gale gahetv± uddha½p±da½ adhosira½ µhapesu½. So akkh²hi niggatehi mukhena khe¼a½ paggharantena gharugharupass±s² dukkha½ vedayati. Diµµhamaªgalik± sutv± “koci ±gato atth²”ti pucchi. “¾ma, pabbajito ±gacch²”ti. “Kuhi½ gato”ti? “Eva½ gato”ti. S± tattha gantv± “khamatha, bhante, attano d±sass±”ti y±cant² tassa p±dam³le bh³miy± nipajji. Tena ca samayena mah±puriso piº¹±ya caritv±, y±gu½ labhitv±, ta½ pivanto tattha nisinno hoti, so avasiµµha½ thoka½ y±gu½ diµµhamaªgalik±ya ad±si. “Gaccha ima½ y±gu½ udakakumbhiy± ±loletv± yesa½ bh³tavik±ro atthi, tesa½ akkhimukhakaººan±s±bilesu ±siñca, sar²rañca paripphosehi, eva½ nibbik±r± bhavissant²”ti. S± tath± ak±si. Tato kum±re pakatisar²re j±te “ehi, t±ta maº¹abya, ta½ kham±pess±m±”ti puttañca sabbe br±hmaºe ca tassa p±dam³le nikkujjitv± nipajj±petv± kham±pesi.
So “sabbajanassa d±na½ d±tabban”ti ovaditv±, dhammakatha½ katv±, attano vasanaµµh±na½yeva gantv±, cintesi “itth²su p±kaµ± diµµhamaªgalik± damit±, purisesu p±kaµo maº¹abyakum±ro, id±ni ko dametabbo”ti. Tato j±timantat±pasa½ addasa bandhumat²nagara½ niss±ya kumbhavat²nad²t²re viharanta½. So “aha½ j±tiy± visiµµho, aññehi paribhuttodaka½ na paribhuñj±m²”ti uparinadiy± vasati. Mah±puriso tassa uparibh±ge v±sa½ kappetv± tassa udakaparibhogavel±ya½ dantakaµµha½ kh±ditv± udake pakkhipi. T±paso ta½ udakena vuyham±na½ disv± “kenida½ khittan”ti paµisota½ gantv± mah±purisa½ disv± “ko etth±”ti ±ha. “M±taªgacaº¹±lo, ±cariy±”ti. “Apehi, caº¹±la, m± uparinadiy± vas²”ti. Mah±puriso “s±dhu, ±cariy±”ti heµµh±nadiy± vasati, paµisotampi dantakaµµha½ t±pasassa santika½ ±gacchati. T±paso puna gantv± “apehi, caº¹±la, m± heµµh±nadiya½ vasa, uparinadiy±yeva vas±”ti ±ha. Mah±puriso “s±dhu, ±cariy±”ti tath± ak±si, punapi tatheva ahosi. T±paso punapi “tath± karot²”ti duµµho mah±purisa½ sapi “s³riyassa te uggamanavel±ya sattadh± muddh± phalat³”ti. Mah±purisopi “s±dhu, ±cariya, aha½ pana s³riyuµµh±na½ na dem²”ti vatv± s³riyuµµh±na½ niv±resi Tato ratti na vibh±yati, andhak±ro j±to, bh²t± bandhumat²v±sino t±pasassa santika½ gantv± “atthi nu kho, ±cariya, amh±ka½ sotthibh±vo”ti pucchi½su. Te hi ta½ “arah±”ti maññanti. So tesa½ sabbam±cikkhi. Te mah±purisa½ upasaªkamitv± “s³riya½, bhante, muñcath±”ti y±ci½su. Mah±puriso “yadi tumh±ka½ arah± ±gantv± ma½ kham±peti, muñc±m²”ti ±ha.
Manuss± gantv± t±pasa½ ±ha½su– “ehi, bhante, m±taªgapaº¹ita½ kham±pehi, m± tumh±ka½ kalahak±raº± maya½ nassimh±”ti. So “n±ha½ caº¹±la½ kham±pem²”ti ±ha. Manuss± “amhe tva½ n±ses²”ti ta½ hatthap±desu gahetv± mah±purisassa santika½ nesu½. Mah±puriso “mama p±dam³le kucchiy± nipajjitv± kham±pente kham±m²”ti ±ha. Manuss± “eva½ karoh²”ti ±ha½su. T±paso “n±ha½ caº¹±la½ vand±m²”ti. Manuss± “tava chandena na vandissas²”ti hatthap±damassug²v±d²su gahetv± mah±purisassa p±dam³le say±pesu½. So “kham±maha½ imassa, apic±ha½ tassev±nukamp±ya s³riya½ na muñc±mi, s³riye hi uggatamatte muddh± assa sattadh± phalissat²”ti ±ha. Manuss± “id±ni, bhante, ki½ k±tabban”ti ±ha½su. Mah±puriso “tena hi ima½ galappam±ºe udake µhapetv± mattik±piº¹enassa s²sa½ paµicch±detha, s³riyarasm²hi phuµµho mattik±piº¹o sattadh± phalissati. Tasmi½ phalite esa aññatra gacchat³”ti ±ha. Te t±pasa½ hatthap±d±d²su gahetv± tath± aka½su. S³riye muñcitamatte mattik±piº¹o sattadh± phalitv± pati, t±paso bh²to pal±yi. Manuss± disv± “passatha, bho, samaºassa ±nubh±van”ti dantakaµµhapakkhipanam±di½ katv± sabba½ vitth±retv± “natthi ²diso samaºo”ti tasmi½ pas²di½su. Tato pabhuti sakalajambud²pe khattiyabr±hmaº±dayo gahaµµhapabbajit± m±taªgapaº¹itassa upaµµh±na½ agama½su. So y±vat±yuka½ µhatv± k±yassa bhed± brahmaloke uppajji. Ten±ha bhagav± “tadamin±pi j±n±tha…pe… brahmalok³papattiy±”ti.
140-141. Eva½ “na jacc± vasalo hoti, kammun± vasalo hot²”ti s±dhetv± id±ni “na jacc± hoti br±hmaºo, kammun± hoti br±hmaºo”ti eta½ s±dhetu½ ±ha “ajjh±yakakule j±t± …pe… duggaty± garah±ya v±”ti. Tattha ajjh±yakakule j±t±ti mantajjh±yake br±hmaºakule j±t±. “Ajjh±yak±ku¼e j±t±”tipi p±µho. Mant±na½ ajjh±yake anupakuµµhe ca br±hmaºakule j±t±ti attho. Mant± bandhav± etesanti mantabandhav±. Vedabandh³ vedapaµissaraº±ti vutta½ hoti. Te ca p±pesu kammesu abhiºhamupadissareti te eva½ kule j±t± mantabandhav± ca sam±n±pi yadi p±º±tip±t±d²su p±pakammesu punappuna½ upadissanti, atha diµµheva dhamme g±rayh± sampar±ye ca duggati te evamupadissam±n± imasmi½yeva attabh±ve m±t±pit³hipi “nayime amh±ka½ putt±, dujj±t± ete kulassa aªg±rabh³t±, nikka¹¹hatha ne”ti, br±hmaºehipi “gahapatik± ete, na ete br±hmaº±, m± nesa½ saddhayaññath±lip±k±d²su pavesa½ detha, m± nehi saddhi½ sallapath±”ti, aññehipi manussehi “p±pakammant± ete, na ete br±hmaº±”ti eva½ g±rayh± honti. Sampar±ye ca nesa½ duggati niray±dibhed±, duggati etesa½ paraloke hot²ti attho. Sampar±ye v±tipi p±µho. Paraloke etesa½ dukkhassa gati duggati, dukkhappattiyeva hot²ti attho. Na ne j±ti niv±reti, duggaty± garah±ya v±ti s± tath± ukkaµµh±pi ya½ tva½ s±rato paccesi, j±ti ete p±pakammesu padissante br±hmaºe “sampar±ye ca duggat²”ti ettha vuttappak±r±ya duggatiy± v±, “diµµheva dhamme g±rayh±”ti ettha vuttappak±r±ya garah±ya v± na niv±reti.
142. Eva½ bhagav± ajjh±yakakule j±t±nampi br±hmaº±na½ g±rayh±dikammavasena diµµheva dhamme patitabh±va½ d²pento duggatigamanena ca sampar±ye br±hmaºaj±tiy± abh±va½ d²pento “na jacc± hoti br±hmaºo, kammun± hoti br±hmaºo”ti etampi attha½ s±dhetv± id±ni duvidhampi attha½ nigamento ±ha, eva½ br±hmaºa–
“Na jacc± vasalo hoti, na jacc± hoti br±hmaºo;
kammun± vasalo hoti, kammun± hoti br±hmaºo”ti.
Sesa½ kasibh±radv±jasutte vuttanayameva. Visesato v± ettha nikkujjita½ v±ti-±d²na½ eva½ yojan± veditabb±– yath± koci nikkujjita½ v± ukkujjeyya, eva½ ma½ kammavimukha½ j±tiv±de patita½ “j±tiy± br±hmaºavasalabh±vo hot²”ti diµµhito vuµµh±pentena, yath± paµicchanna½ vivareyya, eva½ j±tiv±dapaµicchanna½ kammav±da½ vivarantena, yath± m³¼hassa magga½ ±cikkheyya, eva½ br±hmaºavasalabh±vassa asambhinna-ujumagga½ ±cikkhantena, yath± andhak±re v± telapajjota½ dh±reyya, eva½ m±taªg±dinidassanapajjotadh±raºena mayha½ bhot± gotamena etehi pariy±yehi pak±sitatt± anekapariy±yena dhammo pak±sitoti.

Paramatthajotik±ya khuddaka-aµµhakath±ya

Suttanip±ta-aµµhakath±ya aggikabh±radv±jasuttavaººan± niµµhit±.