5. N±gasuttavaººan±
35. Pañcame kosambiyanti kusumbena n±ma isin± vasitaµµh±ne m±pitatt± “kosamb²”ti eva½laddhan±make nagare. Ghosit±r±meti ghositaseµµhin± k±rite ±r±me. Bhagav± ±kiººo viharat²ti bhagav± samb±dhappatto viharati. Ki½ pana bhagavato samb±dho atthi, sa½saggo v±ti? Natthi. Na hi koci bhagavanta½ anicch±ya upasaªkamitu½ sakkoti. Dur±sad± hi buddh± bhagavanto sabbattha ca anupalittatt±. Hitesit±ya pana sattesu anukampa½ up±d±ya “mutto mocess±m²”ti paµiññ±nur³pa½ caturoghanittharaºattha½ aµµhanna½ paris±na½ attano santika½ k±lena k±la½ upasaªkamana½ adhiv±seti, sayañca mah±karuº±samuss±hito k±laññ³ hutv± tattha upasaªkamati, ida½ sabbabuddh±na½ ±ciººa½, ayamidha ±kiººavih±roti adhippeto. Idha pana kosambik±na½ bhikkh³na½ kalahaj±t±na½ satth± d²gh²tissa kosalarañño vatthu½ ±haritv±, “na hi verena ver±ni, sammant²dha kud±canan”ti-±din± (dha. pa. 5; ma. ni. 3.237; mah±va. 464) ov±da½ ad±si, ta½ divasa½ tesa½ kalaha½ karont±na½yeva ratti vibh±t±. Dutiyadivasepi bhagav± tameva vatthu½ kathesi, ta½ divasampi tesa½ kalaha½ karont±na½yeva ratti vibh±t±. Tatiyadivasepi bhagav± tameva vatthu½ kathesi, athaññataro bhikkhu bhagavanta½ evam±ha– “appossukko, bhante bhagav±, diµµhadhammasukhavih±ramanuyutto viharatu, mayametena bhaº¹anena kalahena viggahena viv±dena paññ±yiss±m±”ti. Satth± “pariy±dinnacitt± kho ime moghapuris± na d±nime sakk± saññ±petu½, natthi cettha saññ±petabb±, ya½n³n±ha½ ekac±rikav±sa½ vaseyya½, eva½ ime bhikkh³ kalahato oramissant²”ti cintesi. Eva½ tehi kalahak±rakehi bhikkh³hi saddhi½ ekavih±re v±sa½ vinetabb±bh±vato up±sak±d²hi upasaªkamanañca ±kiººavih±ra½ katv± vutta½– “tena kho pana samayena bhagav± ±kiººo viharat²”ti-±di. Tattha dukkhanti na sukha½, an±r±dhitacittat±ya na iµµhanti attho. Tenev±ha “na ph±su vihar±m²”ti. V³pakaµµhoti pavivekaµµho d³r²bh³to. Tath± cintetv±va bhagav± p±tova sar²rappaµijaggana½ katv± kosambiya½ piº¹±ya caritv± kañci an±mantetv± eko adutiyo gantv± kosalaraµµhe p±lileyyake vanasaº¹e bhaddas±lam³le vih±si. Tena vutta½– “atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½…pe… bhaddas±lam³le”ti. Tattha s±manti saya½. Sa½s±metv±ti paµis±metv±. Pattac²varam±d±y±ti etth±pi s±manti pada½ ±netv± yojetabba½. Upaµµh±keti kosambinagarav±sino ghositaseµµhi-±dike upaµµh±ke, vih±re ca aggupaµµh±ka½ ±yasmanta½ ±nanda½ an±mantetv±. Eva½ gate satthari pañcasat± bhikkh³ ±yasmanta½ ±nanda½ ±ha½su– “±vuso ±nanda, satth± ekakova gato, maya½ anubandhiss±m±”ti. “¾vuso, yad± bhagav± s±ma½ sen±sana½ sa½s±metv± pattac²varam±d±ya an±mantetv± upaµµh±ke ca anapaloketv± bhikkhusaªgha½ adutiyo gacchati, tad± ekac±ra½ caritu½ bhagavato ajjh±sayo, s±vakena n±ma satthu ajjh±say±nur³pa½ paµipajjitabba½, tasm± na imesu divasesu bhagav± anugantabbo”ti niv±resi, sayampi n±nugacchi. Anupubben±ti anukkamena, g±manigamapaµip±µiy± c±rika½ caram±no “ekac±rav±sa½ t±va vasam±na½ bhikkhu½ passiss±m²”ti b±lakaloºak±rag±ma½ gantv± tattha bhaguttherassa sakala½ pacch±bhattañceva tiy±mañca ratti½ ekac±rav±se ±nisa½sa½ kathetv± punadivase tena pacch±samaºena piº¹±ya caritv± ta½ tattheva nivattetv± “samaggav±sa½ vasam±ne tayo kulaputte passiss±m²”ti p±c²nava½samigad±ya½ gantv± tesampi sakalaratti½ samaggav±se ±nisa½sa½ kathetv± tepi tattheva nivattetv± ekakova p±lileyyag±ma½ sampatto. P±lileyyag±mav±sino paccuggantv± bhagavato d±na½ datv± p±lileyyag±massa avid³re rakkhitavanasaº¹o n±ma atthi, tattha bhagavato paººas±la½ katv± “ettha bhagav± vasat³”ti y±citv± v±sayi½su. Bhaddas±loti pana tattheko man±po bhaddako s±larukkho, bhagav± ta½ g±ma½ upaniss±ya vanasaº¹e paººas±lasam²pe tasmi½ rukkham³le vih±si. Tena vutta½– “p±lileyyake viharati rakkhitavanasaº¹e bhaddas±lam³le”ti. Hatthin±goti mah±hatth² y³thapati. Hatthikalabheh²ti hatthipotakehi. Hatthicch±peh²ti kh²r³pagehi daharahatthipotakehi, ye “bhiªk±”tipi vuccanti. Chinnagg±n²ti purato purato gacchantehi tehi hatthi-±d²hi chinnagg±ni kh±dit±vases±ni kh±ºusadis±ni kh±dati. Obhaggobhagganti tena hatthin±gena uccaµµh±nato bhañjitv± bhañjitv± p±tita½. Assa s±kh±bhaªganti etassa santaka½ s±kh±bhaªga½ te kh±danti. ¾vil±n²ti tehi paµhamatara½ otaritv± pivantehi ±lu¼itatt± ±vil±ni kaddamamiss±ni p±n²y±ni pivati. Og±h±ti titthato. “Og±han”tipi p±¼i. Ass±ti hatthin±gassa. Upanigha½santiyoti ghaµµentiyo, upanigha½siyam±nopi attano u¼±rabh±vena na kujjhati, tena t± ta½ gha½santiyeva. Y³th±ti hatthighaµ±. Yena bhagav± tenupasaªkam²ti so kira hatthin±go y³thav±se ukkaºµhito ta½ vanasaº¹a½ paviµµho tattha bhagavanta½ disv± ghaµasahassena nibb±pitasant±po viya nibbuto hutv± pasannacitto bhagavato santike aµµh±si, tato paµµh±ya vattas²se µhatv± bhaddas±lassa paººas±l±ya ca samantato appaharitaka½ katv± s±kh±bhaªgehi sammajjati, bhagavato mukhadhovana½ deti, nh±nodaka½ ±harati, dantakaµµha½ deti, araññato madhur±ni phal±ni ±haritv± satthu upaneti, satth± t±ni paribhuñjati Tena vutta½– “tatra suda½ so hatthin±go yasmi½ padese bhagav± viharati, ta½ padesa½ appaharitañca karoti, soº¹±ya bhagavato p±n²ya½ paribhojan²ya½ upaµµh±pet²”ti. Soº¹±ya d±r³ni ±haritv± aññamañña½ gha½sitv± aggi½ uµµh±petv± d±r³ni j±l±petv± tattha p±s±ºakhaº¹±ni t±petv± t±ni daº¹akehi pavaµµetv± soº¹iya½ khipitv± udakassa tattabh±va½ ñatv± bhagavato santika½ upagantv± tiµµhati, bhagav± “hatthin±go mama nh±na½ icchat²”ti tattha gantv± nh±nakicca½ karoti, p±n²yepi eseva nayo. Tasmi½ pana s²tale sañj±te upasaªkamati, ta½ sandh±ya vutta½– “soº¹±ya bhagavato p±n²ya½ paribhojan²ya½ upaµµh±pet²”ti. Atha kho bhagavato rahogatass±ti-±di ubhinna½ mah±n±g±na½ vivekasukhapaccavekkhaºadassana½, ta½ vuttatthameva. Attano ca paviveka½ viditv±ti kehici an±kiººabh±valaddha½ k±yaviveka½ j±nitv±, itare pana vivek± bhagavato sabbak±la½ vijjantiyeva. Ima½ ud±nanti ima½ attano hatthin±gassa ca pavivek±bhiratiy± sam±najjh±sayabh±vad²pana½ ud±na½ ud±nesi. Tatth±ya½ saªkhepattho– eta½ ²s±dantassa ratha-²s±sadisadantassa hatthin±gassa citta½ n±gena buddhan±gassa cittena sameti sa½sandati. Katha½ sameti ce? Yadeko ramat² vane yasm± buddhan±go “aha½ kho pubbe ±kiººo vih±sin”ti purima½ ±kiººavih±ra½ jigucchitv± viveka½ upabr³hayam±no id±ni yath± eko adutiyo vane araññe ramati abhiramati, eva½ ayampi hatthin±go pubbe attano hatthi-±d²hi ±kiººavih±ra½ jigucchitv± viveka½ upabr³hayam±no id±ni eko asah±yo vane araññe ramati abhiramati. Tasm±ssa citta½ n±gena sameti tassa cittena samet²ti katv± ek²bh±varatiy± ekasadisa½ hot²ti attho.
Pañcamasuttavaººan± niµµhit±.