Santuµµhikath±ti ettha santuµµh²ti sakena attan± laddhena tuµµhi santuµµhi. Atha v± visama½ paccayiccha½ pah±ya sama½ tuµµhi, santuµµhi. Santena v± vijjam±nena tuµµhi santuµµhi. Vuttañceta½–
“At²ta½ n±nusocanto, nappajappaman±gata½;
paccuppannena y±pento, santuµµhoti pavuccat²”ti.
Samm± v± ñ±yena bhagavat± anuññ±tavidhin± paccayehi tuµµhi santuµµhi. Atthato itar²tarapaccayasantoso so dv±dasavidho hoti. Katha½ C²vare yath±l±bhasantoso, yath±balasantoso, yath±s±ruppasantosoti tividho, eva½ piº¹ap±t±d²su. Tatr±ya½ pabhedavaººan±– idha bhikkhu c²vara½ labhati sundara½ v± asundara½ v±, so teneva y±peti, añña½ na pattheti, labhantopi na gaºh±ti, ayamassa c²vare yath±l±bhasantoso. Atha pana pakatidubbalo v± hoti ±b±dhajar±bhibh³to v±, garu½ c²vara½ p±rupanto kilamati, so sabh±gena bhikkhun± saddhi½ ta½ parivattetv± lahukena y±pentopi santuµµhova hoti, ayamassa c²vare yath±balasantoso. Aparo paµµac²var±d²na½ aññatara½ mahagghac²vara½ labhitv± “ida½ ther±na½ cirapabbajit±na½, ida½ bahussut±na½ anur³pa½, ida½ gil±n±na½ dubbal±na½, ida½ appal±bh²na½ v± hot³”ti tesa½ datv± attan± saªk±rak³µ±dito nantak±ni uccinitv± saªgh±µi½ katv± tesa½ v± pur±ºac²var±ni gahetv± dh±rentopi santuµµhova hoti, ayamassa c²vare yath±s±ruppasantoso. Idha pana bhikkhu piº¹ap±ta½ labhati l³kha½ v± paº²ta½ v±, so teneva y±peti, añña½ na pattheti, labhantopi na gaºh±ti, ayamassa piº¹ap±te yath±l±bhasantoso. Atha pana ±b±dhiko hoti, l³kha½ pakativiruddha½ v± by±dhiviruddha½ v± piº¹ap±ta½ bhuñjitv± g±¼ha½ rog±taªka½ p±puº±ti, so sabh±gassa bhikkhuno datv± tassa hatthato sapp±yabhojana½ bhuñjitv± samaºadhamma½ karontopi santuµµhova hoti, ayamassa piº¹ap±te yath±balasantoso Aparo bhikkhu paº²ta½ piº¹ap±ta½ labhati, so “aya½ piº¹ap±to cirapabbajit±d²na½ anur³po”ti c²vara½ viya tesa½ datv±, tesa½ v± santaka½ gahetv±, attan± piº¹±ya caritv±, missak±h±ra½ v± paribhuñjantopi santuµµhova hoti. Ayamassa piº¹ap±te yath±s±ruppasantoso. Idha pana bhikkhuno sen±sana½ p±puº±ti man±pa½ v± aman±pa½ v± antamaso tiºakuµik±pi tiºasanth±rakampi, so teneva santussati, puna añña½ sundaratara½ v± p±puº±ti, ta½ na gaºh±ti, ayamassa sen±sane yath±l±bhasantoso. Atha pana ±b±dhiko hoti dubbalo v±, so by±dhiviruddha½ v± pakativiruddha½ v± sen±sana½ labhati, yatthassa vasato aph±su hoti, so ta½ sabh±gassa bhikkhuno datv± tassa santake sapp±yasen±sane vasitv± samaºadhamma½ karontopi santuµµhova hoti, ayamassa sen±sane yath±balasantoso. Aparo sundara½ sen±sana½ pattampi na sampaµicchati “paº²tasen±sana½ pam±daµµh±nan”ti, mah±puññat±ya v± leºamaº¹apak³µ±g±r±d²ni paº²tasen±san±ni labhati, so t±ni c²var±d²ni viya cirapabbajit±d²na½ datv± yattha katthaci vasantopi santuµµhova hoti, ayamassa sen±sane yath±s±ruppasantoso. Idha pana bhikkhu bhesajja½ labhati l³kha½ v± paº²ta½ v±, so teneva tussati, añña½ na pattheti, labhantopi na gaºh±ti, ayamassa gil±napaccaye yath±l±bhasantoso. Atha pana telena atthiko ph±ºita½ labhati, so ta½ sabh±gassa bhikkhuno datv±, tassa hatthato tela½ gahetv±, bhesajja½ katv± samaºadhamma½ karontopi santuµµhova hoti, ayamassa gil±napaccaye yath±balasantoso. Aparo mah±puñño bahu½ telamadhuph±ºit±dipaº²tabhesajja½ labhati, so ta½ c²var±d²ni viya cirapabbajit±d²na½ datv± tesa½ ±bhatena yena kenaci bhesajja½ karontopi santuµµhova hoti. Yo pana ekasmi½ bh±jane muttahar²taka½, ekasmi½ catumadhura½ µhapetv± “gaºhatha, bhante, yadicchas²”ti vuccam±no sacassa tesu aññatarenapi rogo v³pasammati “muttahar²taka½ n±ma buddh±d²hi vaººita½, p³timuttabhesajja½ niss±ya pabbajj±, tattha te y±vaj²va½ uss±ho karaº²yo”ti (mah±va. 128) vacanamanussaranto catumadhura½ paµikkhipitv± muttahar²takena bhesajja½ karonto paramasantuµµhova hoti, ayamassa gil±napaccaye yath±s±ruppasantoso. So eva½pabhedo sabbopi santoso santuµµh²ti pavuccati. Tena vutta½ “atthato itar²tarapaccayasantoso”ti. Itar²tarasantuµµhiy± saddhi½ sandassan±dividhin± ±nisa½savibh±vanavasena, tappaµipakkhassa atricchat±dibhedassa icch±pakatattassa ±d²navavibh±vanavasena ca pavatt± kath± santuµµhikath±. Ito par±supi kath±su eseva nayo, visesamattameva vakkh±ma. Pavivekakath±ti ettha k±yaviveko cittaviveko upadhivivekoti tayo vivek±. Tesu eko gacchati, eko tiµµhati, eko nis²dati, eko seyya½ kappeti, eko g±ma½ piº¹±ya pavisati, eko paµikkamati, eko abhikkamati, eko caªkama½ adhiµµh±ti, eko carati, eko viharat²ti eva½ sabbiriy±pathesu sabbakiccesu gaºasaªgaºika½ pah±ya vivittav±so k±yaviveko n±ma. Aµµha sam±pattiyo pana cittaviveko n±ma. Nibb±na½ upadhiviveko n±ma. Vuttañheta½–
“K±yaviveko ca vivekaµµhak±y±na½ nekkhamm±bhirat±na½, cittaviveko ca parisuddhacitt±na½ paramavod±nappatt±na½, upadhiviveko ca nirupadh²na½ puggal±na½ visaªkh±ragat±nan”ti (mah±ni. 57).
Vivekoyeva paviveko, pavivekappaµisa½yutt± kath± pavivekakath±. Asa½saggakath±ti ettha savanasa½saggo dassanasa½saggo samullapanasa½saggo sambhogasa½saggo k±yasa½saggoti pañca sa½sagg±. Tesu idhekacco bhikkhu suº±ti “asukasmi½ g±me v± nigame v± itth² abhir³p± dassan²y± p±s±dik± param±ya vaººapokkharat±ya samann±gat±”ti, so ta½ sutv± sa½s²dati vis²dati, na sakkoti brahmacariya½ sandh±retu½, sikkha½ paccakkh±ya h²n±y±vattati, eva½ visabh±g±rammaºasavanena uppannakilesasanthavo savanasa½saggo n±ma. Na heva kho bhikkhu suº±ti, apica kho s±ma½ passati itthi½ abhir³pa½ dassan²ya½ p±s±dika½ param±ya vaººapokkharat±ya samann±gata½, so ta½ disv± sa½s²dati vis²dati, na sakkoti brahmacariya½ sandh±retu½, sikkha½ paccakkh±ya h²n±y±vattati, eva½ visabh±g±rammaºadassanena uppannakilesasanthavo dassanasa½saggo n±ma. Disv± pana aññamañña½ ±l±pasall±pavasena uppanno kilesasanthavo samullapanasa½saggo n±ma. Sahajagghan±d²nipi eteneva saªgaºh±ti. Attano pana santaka½ ya½kiñci m±tug±massa datv± v± adatv± v± tena dinnassa vanabhaªgiy±dino paribhogavasena uppannakilesasanthavo sambhogasa½saggo n±ma. M±tug±massa hatthagg±h±divasena uppannakilesasanthavo k±yasa½saggo n±ma. Yopi cesa–
“Gih²hi sa½saµµho viharati ananulomikena sa½saggena sahasok² sahanand² sukhitesu sukhito, dukkhitesu dukkhito uppannesu kiccakaraº²yesu attan± uyyoga½ ±pajjat²”ti (sa½. ni. 3.3; mah±ni. 164)–
Eva½ vutto ananulomiko gihisa½saggo, yo ca sabrahmac±r²hipi kilesuppattihetubh³to sa½saggo, ta½ sabba½ pah±ya yv±ya½ sa½s±re thiratara½ sa½vega½, saªkh±resu tibba½ bhayasañña½, sar²re paµik³lasañña½, sabb±kusalesu jigucch±pubbaªgama½ hirottappa½, sabbakiriy±su satisampajaññanti sabba½ paccupaµµhapetv± kamaladale jalabindu viya sabbattha alaggabh±vo, aya½ sabbasa½saggappaµipakkhat±ya asa½saggo. Tappaµisa½yutt± kath± asa½saggakath±.
V²riy±rambhakath±ti ettha v²rassa bh±vo, kammanti v± v²riya½, vidhin± ²rayitabba½ pavattetabbanti v± v²riya½, v²riyañca ta½ akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya ±rambhana½ v²riy±rambho. Sv±ya½ k±yiko cetasiko c±ti duvidho, ±rambhadh±tu, nikkamadh±tu, parakkamadh±tu c±ti tividho; sammappadh±navasena catubbidho. So sabbopi yo bhikkhu gamane uppanna½ kilesa½ µh±na½ p±puºitu½ na deti; µh±ne uppanna½ nisajja½, nisajj±ya uppanna½ sayana½ p±puºitu½ na deti, tattha tattheva ajapadena daº¹ena kaºhasappa½ upp²¼etv± gaºhanto viya, tikhiºena asin± amitta½ g²v±ya paharanto viya ca s²sa½ ukkhipitu½ adatv± v²riyabalena niggaºh±ti, tasseva½ ±raddhav²riyassa vasena veditabbo. Tappaµisa½yutt± kath± v²riy±rambhakath±. S²lakath±d²su duvidha½ s²la½ lokiya½ lokuttarañca. Tattha lokiya½ p±timokkhasa½var±di catup±risuddhis²la½, lokuttara½ maggas²la½ phalas²lañca. Tath± vipassan±ya p±dakabh³t± saha upac±rena aµµha sam±pattiyo lokiyo sam±dhi, maggasampayutto panettha lokuttaro sam±dhi n±ma. Tath± paññ±pi lokiy± sutamay± cint±may± jh±nasampayutt± vipassan±ñ±ºañca. Visesato panettha vipassan±paññ± gahetabb±, lokuttar± maggapaññ± phalapaññ± ca. Vimutt²pi ariyaphalavimutti nibb±nañca. Apare pana tadaªgavikkhambhanasamucchedavimutt²nampi vasenettha attha½ vaººenti. Vimuttiñ±ºadassanampi ek³nav²satividha½ paccavekkhaºañ±ºa½. Iti imesa½ s²l±d²na½ saddhi½ sandassan±dividhin± anek±k±ravok±ra-±nisa½savibh±vanavasena ceva tappaµipakkh±na½ duss²ly±d²na½ ±d²navavibh±vanavasena ca pavatt± kath±, tappaµisa½yutt± kath± v± s²l±dikath± n±ma. Ettha ca “attan± ca appiccho hoti, appicchakathañca paresa½ katt±”ti (ma. ni. 1.252; a. ni. 10.70) “santuµµho hoti itar²tarena c²varena, itar²tarac²varasantuµµhiy± ca vaººav±d²”ti (sa½. ni. 2.144; c³¼ani. khaggavis±ºasuttaniddesa 128) ca ±divacanato sayañca appicchat±diguºasamann±gatena paresampi tadatth±ya hitajjh±sayena pavattetabb± tath±r³p² kath±, y± idha abhisallekhik±dibh±vena visesetv± vutt± appicchakath±d²ti veditabb±. K±rakasseva hi kath± visesato adhippetatthas±dhin². Tath± hi vakkhati “kaly±ºamittasseta½, meghiya, bhikkhuno p±µikaªkha½…pe akasiral±bh²”ti. Evar³p±y±ti ²dis±ya, yath±vutt±ya. Nik±mal±bh²ti yathicchital±bh² yath±rucil±bh², sabbak±la½ im± kath± sotu½ vic±retuñca yath±sukha½ labhanto. Akicchal±bh²ti niddukkhal±bh². Akasiral±bh²ti vipulal±bh². ¾raddhav²riyoti paggahitav²riyo. Akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±y±ti akosallasambh³taµµhena akusal±na½ p±padhamm±na½ pajahanatth±ya. Kusal±na½ dhamm±nanti kucchit±na½ salan±di-atthena anavajjaµµhena ca kusal±na½ sahavipassan±na½ maggaphaladhamm±na½. Upasampad±y±ti samp±dan±ya, attano sant±ne upp±dan±ya. Th±mav±ti usso¼hisaªkh±tena v²riyath±mena samann±gato. Da¼haparakkamoti thiraparakkamo asithilav²riyo. Anikkhittadhuroti anorohitadhuro anosakkitav²riyo. Paññav±ti vipassan±paññ±ya paññav±. Udayatthag±miniy±ti pañcanna½ khandh±na½ udayañca vayañca paµivijjhantiy±. Ariy±y±ti vikkhambhanavasena kilesehi ±rak± d³re µhit±ya niddos±ya. Nibbedhik±y±ti nibbedhabh±giy±ya. Samm± dukkhakkhayag±miniy±ti vaµµadukkhassa khepanato “dukkhakkhayo”ti laddhan±ma½ ariyamagga½ samm± hetun± ñ±yena gacchantiy±. Imesu ca pana pañcasu dhammesu s²la½ v²riya½ paññ± ca yogino ajjhattika½ aªga½, itaradvaya½ b±hira½ aªga½. Tath±pi kaly±ºamittasannissayeneva sesa½ catubbidha½ ijjhati, kaly±ºamittassevettha bah³pak±rata½ dassento satth± “kaly±ºamittasseta½, meghiya, bhikkhuno p±µikaªkhan”ti-±din± desana½ va¹¹heti. Tattha p±µikaªkhanti eka½sena icchitabba½, avassa½bh±v²ti attho. Yanti kiriy±par±masana½. Ida½ vutta½ hoti– “s²lav± bhavissat²”ti ettha yadeta½ kaly±ºamittassa bhikkhuno s²lavantat±ya bhavana½ s²lasampannatta½, tassa bhikkhuno s²lasampannatt± eta½ tassa p±µikaªkha½, avassa½bh±v² eka½seneva tassa tattha niyojanatoti adhipp±yo. P±timokkhasa½varasa½vuto viharissat²ti-±d²supi eseva nayo. Eva½ bhagav± sadevake loke uttamakaly±ºamittasaªkh±tassa attano vacana½ an±diyitv± ta½ vanasaº¹a½ pavisitv± t±disa½ vippak±ra½ pattassa ±yasmato meghiyassa kaly±ºamittat±din± sakala½ s±sanasampatti½ dassetv±, id±nissa tattha ±daraj±tassa pubbe yehi k±mavitakk±d²hi upaddutatt± kammaµµh±na½ na sampajji, tassa tesa½ ujuvipaccan²kabh³tatt± ca bh±van±naya½ pak±setv±, tato para½ arahattassa kammaµµh±na½ ±cikkhanto, “tena ca pana, meghiya, bhikkhun± imesu pañcasu dhammesu patiµµh±ya catt±ro dhamm± uttari bh±vetabb±”ti-±dim±ha. Tattha ten±ti eva½ kaly±ºamittasannissayena yath±vuttas²l±diguºasamann±gatena. Tenev±ha “imesu pañcasu dhammesu patiµµh±y±”ti. Uttar²ti ±raddhataruºavipassanassa r±g±diparissay± ce uppajjeyyu½, tesa½ visodhanattha½ tato uddha½ catt±ro dhamm± bh±vetabb± upp±detabb± va¹¹hetabb± ca. Asubh±ti ek±dasasu asubhakammaµµh±nesu yath±raha½ yattha katthaci asubhabh±van±. R±gassa pah±n±y±ti k±mar±gassa pajahanatth±ya. Ayamattho s±lil±yakopam±ya vibh±vetabbo– eko hi puriso asita½ gahetv± koµito paµµh±ya s±likhette s±liyo l±yati, athassa vati½ bhinditv± g±vo pavisi½su. So asita½ µhapetv±, yaµµhi½ ±d±ya, teneva maggena g±vo n²haritv±, vati½ p±katika½ katv±, puna asita½ gahetv± s±liyo l±yi. Tattha s±likhetta½ viya buddhas±sana½ daµµhabba½, s±lil±yako viya yog±vacaro, asita½ viya paññ±, l±yanak±lo viya vipassan±ya kammakaraºak±lo, yaµµhi viya asubhakammaµµh±na½, vati viya sa½varo vati½ bhinditv± g±v²na½ pavisana½ viya sahas± appaµisaªkh±ya pam±da½ ±gamma r±gassa uppajjana½, asita½ µhapetv±, yaµµhi½ ±d±ya, paviµµhamaggeneva g±vo n²haritv±, vati½ paµip±katika½ katv±, puna µhitaµµh±nato paµµh±ya s±lil±yana½ viya asubhakammaµµh±nena r±ga½ vikkhambhetv±, puna vipassan±ya kammakaraºak±loti idamettha upam±sa½sandana½. Eva½bh³ta½ bh±van±vidhi½ sandh±ya vutta½ “asubh± bh±vetabb± r±gassa pah±n±y±”ti. Mett±ti mett±kammaµµh±na½. By±p±dassa pah±n±y±ti vuttanayeneva uppannakopassa pajahanatth±ya. ¾n±p±nassat²ti so¼asavatthuk± ±n±p±nassati. Vitakkupacched±y±ti vuttanayeneva uppann±na½ vitakk±na½ upacchedanatth±ya. Asmim±nasamuggh±t±y±ti asm²ti uppajjanakassa navavidhassa m±nassa samucchedanatth±ya. Aniccasaññinoti hutv± abh±vato udayabbayavantato pabhaªguto t±vak±likato niccappaµipakkhato ca “sabbe saªkh±r± anicc±”ti (dha. pa. 277; c³¼ani. hemakam±ºavapucch±niddesa 56) pavatta-anicc±nupassan±vasena aniccasaññino. Anattasaññ± saºµh±t²ti as±rakato avasavattanato parato rittato tucchato suññato ca “sabbe dhamm± anatt±”ti (dha. pa. 279; c³¼ani. hemakam±ºavapucch±niddesa 56) eva½ pavatt± anatt±nupassan±saªkh±t± anattasaññ± citte saºµhahati, atida¼ha½ patiµµh±ti. Aniccalakkhaºe hi diµµhe anattalakkhaºa½ diµµhameva hoti. T²su hi lakkhaºesu ekasmi½ diµµhe itaradvaya½ diµµhameva hoti. Tena vutta½– “aniccasaññino hi, meghiya, anattasaññ± saºµh±t²”ti. Anattalakkhaºe diµµhe asm²ti uppajjanakam±no suppajahova hot²ti ±ha– “anattasaññ² asmim±nasamuggh±ta½ p±puº±t²”ti diµµheva dhamme nibb±nanti diµµheyeva dhamme imasmi½yeva attabh±ve apaccayaparinibb±na½ p±puº±ti. Ayamettha saªkhepo, vitth±rato pana asubh±dibh±van±nayo visuddhimagge (visuddhi. 1.102) vuttanayena gahetabbo. Etamattha½ viditv±ti eta½ ±yasmato meghiyassa micch±vitakkacorehi kusalabhaº¹upacchedasaªkh±ta½ attha½ j±nitv±. Ima½ ud±nanti ima½ k±mavitakk±d²na½ avinodane vinodane ca ±d²nav±nisa½sad²paka½ ud±na½ ud±nesi. Tattha khudd±ti h²n± l±mak±. Vitakk±ti k±mavitakk±dayo tayo p±pavitakk±. Te hi sabbavitakkehi patikiµµhat±ya idha khudd±ti vutt± “na ca khuddam±care”ti-±d²su (khu. p±. 9.3; su. ni. 145) viya. Sukhum±ti ñ±tivitakk±dayo adhippet±. ѱtivitakko janapadavitakko amar±vitakko par±nuddayat±ya paµisa½yutto vitakko l±bhasakk±rasilokapaµisa½yutto vitakko anavaññattipaµisa½yutto vitakkoti ete hi vitakk± k±mavitakk±dayo viya d±ruº± na hont²ti ano¼±rikasabh±vat±ya sukhum±ti vutt±. Anugat±ti cittena anuvattit±. Vitakke hi uppajjam±ne citta½ tadanugatameva hoti tassa ±rammaº±bhiniropanato. “Anuggat±”tipi p±¼i, anu-uµµhit±ti attho. Manaso uppil±v±ti cetaso uppil±vitattakar±. Ete avidv± manaso vitakketi ete k±mavitakk±dike manovitakke ass±d±d²navanissaraºato ñ±tat²raºapah±napariññ±hi yath±bh³ta½ aj±nanto. Hur± hura½ dh±vati bhantacittoti appah²namicch±vitakkatt± anavaµµhitacitto “kad±ci r³pe, kad±ci sadde”ti-±din± tasmi½ tasmi½ ±rammaºe ass±d±divasena apar±para½ dh±vati paribbhamati. Atha v± hur± hura½ dh±vati bhantacittoti apariññ±tavitakkatt± tannimitt±na½ avijj±taºh±na½ vasena paribbhamanam±naso idhalokato paraloka½ ±d±nanikkhepehi apar±para½ dh±vati sa½sarat²ti attho. Ete ca vidv± manaso vitakketi ete yath±vuttappabhede k±mavitakk±dike manovitakke ass±d±dito yath±bh³ta½ j±nanto. ¾t±piyoti v²riyav±. Sa½varat²ti pidahati. Satim±ti satisampanno. Anuggateti dullabhavasena anuppanne. Ida½ vutta½ hoti– ete vuttappak±re k±mavitakk±dike manovitakke cittassa uppil±vitahetut±ya manaso uppil±ve vidv± vipassan±paññ±sahit±ya maggapaññ±ya sammadeva j±nanto, tassa sah±yabh³t±na½ samm±v±y±masat²na½ atthit±ya ±t±piyo satim± te ariyamaggabh±van±ya ±yati½ uppattirahe anuggate anuppanne eva maggakkhaºe sa½varati, ñ±ºasa½varavasena pidahati, ±gamanapatha½ pacchindati, eva½bh³to ca catusaccappabodhena buddho ariyas±vako arahatt±dhigamena asesa½, anavasesa½ ete k±mavitakk±dike pajah±si samucchind²ti. Etth±pi “anugate”tipi paµhanti. Tassattho heµµh± vuttoyeva.
Paµhamasuttavaººan± niµµhit±.