8. Piº¹ap±tikasuttavaººan±
28. Aµµhame pacch±bhattanti ek±sanikakhalupacch±bhattik±na½ p±tova bhutt±na½ antomajjhanhikopi pacch±bhattameva, idha pana pakatibhattasseva pacchato pacch±bhattanti veditabba½. Piº¹ap±tapaµikkant±nanti piº¹ap±tato paµikkant±na½, piº¹ap±ta½ pariyesitv± bhattakiccassa niµµh±panavasena tato nivatt±na½. Karerimaº¹alam±¼eti ettha karer²ti varuºarukkhassa n±ma½. So kira gandhakuµiy± maº¹apassa s±l±ya ca antare hoti, tena gandhakuµ²pi “karerikuµik±”ti vuccati, maº¹apopi s±l±pi “karerimaº¹alam±¼o”ti. Tasm± karerirukkhassa avid³re kate nis²danas±lasaªkh±te maº¹alam±¼e. Tiºapaººacchadana½ anovassaka½ “maº¹alam±¼o”ti vadanti, atimuttak±dilat±maº¹apo “maº¹alam±¼o”ti apare. K±lena k±lanti k±le k±le antarantar±, tasmi½ tasmi½ samayeti attho. Man±piketi manava¹¹hake, piyar³pe iµµheti attho. Iµµh±niµµhabh±vo ca puggalavasena ca dv±ravasena ca gahetabbo. Ekaccassa hi iµµh±bhimato ekaccassa aniµµho hoti, ekaccassa aniµµh±bhimato ekaccassa iµµho Tath± ekassa dv±rassa iµµho aññassa aniµµho. Vip±kavasena panettha vinicchayo veditabbo. Kusalavip±ko hi ekantena iµµho, akusalavip±ko aniµµho ev±ti. Cakkhun± r³pe passitunti g±ma½ piº¹±ya paviµµho up±sakehi geha½ pavesetv± p³j±sakk±rakaraºattha½ upan²tesu ±sanavit±n±d²su n±n±vir±gasamujjalavaººasaªkh±te rajan²ye aññe ca saviññ±ºakar³pe cakkhudv±rikaviññ±ºehi passitu½. Saddeti tatheva issarajan±na½ geha½ paviµµho tesa½ payutte g²tav±ditasadde sotu½. Gandheti tath± tehi p³j±sakk±ravasena upan²te pupphadh³m±digandhe gh±yitu½. Raseti tehi dinn±h±raparibhoge n±naggarase s±yitu½. Phoµµhabbeti mahagghapaccattharaºesu ±sanesu nisinnak±le sukhasamphasse phoµµhabbe phusitu½. Evañca pañcadv±rika-iµµh±rammaºappaµil±bha½ kittetv± id±ni manodv±rika-iµµh±rammaºappaµil±bha½ dassetu½ “sakkato”ti-±di vutta½. Ta½ heµµh± vuttatthameva. Ki½ pana apiº¹ap±tik±na½ aya½ nayo na labbhat²ti? Labbhati. Tesampi hi nimantanasal±kabhatt±di-attha½ g±ma½ gatak±le u¼±ravibhav± up±sak± tath± sakk±rasamm±na½ karontiyeva, ta½ pana aniyata½. Piº¹ap±tik±na½ pana tad± niccameva tattha p³j±sakk±ra½ kariyam±na½ disv±, sakk±ragarut±ya anissaraºamagge µhatv±, ayonisomanasik±ravasena te bhikkh³ evam±ha½su. Tenev±ha– “hand±vuso, mayampi piº¹ap±tik± hom±”ti-±di. Tattha hand±ti vossaggatthe nip±to. Lacch±m±ti labhiss±ma. Tenupasaªkam²ti tattha surabhigandhakuµiya½ nisinno tesa½ ta½ kath±sall±pa½ sutv± “ime bhikkh³ m±disassa n±ma buddhassa s±sane pabbajitv± may± saddhi½ ekavih±re vasant±pi eva½ ayonisomanasik±ravasena katha½ pavattenti, sallekhe na vattanti, handa te tato niv±retv± sallekhavih±re niyojess±m²”ti maº¹alam±¼a½ upasaªkami. Sesa½ heµµh± vuttanayameva. Etamattha½ viditv±ti “appicchat±santuµµhit±sallekh±na½ vasena kilese dhunitu½ taºha½ visosetu½ paµipannoti piº¹ap±tikassa sato dev± pihayanti, tassa paµipattiy± ±daraj±t± piy±yanti, na ito aññath±”ti imamattha½ viditv± tadatthad²pana½ ima½ ud±na½ ud±nesi. Tattha no ce saddasilokanissitoti “aho ayyo appiccho santuµµho paramasallekhavutt²”ti-±din± parehi kittitabbasaddasaªkh±ta½ siloka½. Taºh±ya nissito na hoti ceti attho. Saddo v± sammukh± vaººabhaºanathutighoso, siloko parammukhabh³t± pasa½s± patthaµayasat± v±. Sesa½ anantarasutte vuttanayameva.
Aµµhamasuttavaººan± niµµhit±.