Bhagav±ti garu. Garuñhi loke “bhagav±”ti vadanti. Ayañca sabbaguºavisiµµhat±ya sabbasatt±na½ garu, tasm± bhagav±ti veditabbo. Por±ºehipi vutta½–
“Bhagav±ti vacana½ seµµha½, bhagav±ti vacanamuttama½;
garu g±ravayutto so, bhagav± tena vuccat²”ti.
Tattha seµµhav±cakavacana½ seµµhanti vutta½ seµµhaguºasahacaraºato. Atha v± vuccat²ti vacana½, attho. Bhagav±ti vacana½ seµµhanti bhagav±ti imin± vacanena vacan²yo yo attho, so seµµhoti attho. Bhagav±ti vacanamuttamanti etth±pi vuttanayeneva attho veditabbo. G±ravayuttoti garubh±vayutto garuguºayogato visesagarukaraº±rahat±ya v± g±ravayutto. Eva½ guºavisiµµhasattuttamagarug±rav±dhivacana½ bhagav±ti ida½ vacananti veditabba½. Apica–
“Bhag² bhaj² bh±g² vibhattav± iti,
ak±si bhagganti gar³ti bh±gyav±;
bah³hi ñ±yehi subh±vitattano,
bhavantago so bhagav±ti vuccat²”ti.–

Niddese (mah±ni. 84) ±gatanayena–

“Bh±gyav± bhaggav± yutto, bhagehi ca vibhattav±;
bhattav± vantagamano, bhavesu bhagav± tato”ti.–

Im±ya g±th±ya ca vasena bhagav±ti padassa attho veditabbo. So pan±ya½ attho sabb±k±rena visuddhimagge (visuddhi. 1.142) vutto, tasm± tattha vuttanayeneva vivaritabbo.

Apica bh±ge vani, bhage v± vam²ti bhagav±. Tath±gato hi d±nas²l±dip±ramidhamme jh±navimokkh±di-uttarimanussadhamme vani bhaji sevi bahulamak±si, tasm± bhagav±. Atha v± teyeva “veneyyasattasant±nesu katha½ nu kho uppajjeyyun”ti vani abhipatthay²ti bhagav±. Atha v± bhagasaªkh±ta½ issariya½ yasañca vami uggiri khe¼apiº¹a½ viya anapekkho cha¹¹ay²ti bhagav±. Tath± hi tath±gato hatthagata½ cakkavattisiri½ devalok±dhipaccasadisa½ c±tudd²pissariya½, cakkavattisampattisannissayañca sattaratanasamujjala½ yasa½ tiº±yapi amaññam±no nirapekkho pah±ya abhinikkhamitv± samm±sambodhi½ abhisambuddho, tasm± ime siri-±dike bhage vam²ti bhagav±. Atha v± bh±ni n±ma nakkhatt±ni, tehi sama½ gacchanti pavattant²ti bhag±. Sineruyugandhara-uttarakuruhimavant±dibh±janalokavisesasannissayasobh± kappaµµhitibh±vato, tepi bhage vami, tanniv±sisatt±v±sasamatikkamanato tappaµibaddhachandar±gappah±nena pajah²ti. Evampi bhage vam²ti bhagav±ti evam±din± nayena bhagav±ti padassa attho veditabbo.
Ett±vat± cettha eva½ me sutanti vacanena yath±suta½ dhamma½ savanavasena bh±santo bhagavato dhammasar²ra½ paccakkha½ karoti, tena “nayida½ atikkantasatthuka½ p±vacana½, aya½ vo satth±”ti satthu adassanena ukkaºµhita½ jana½ samass±seti. Vuttañheta½ bhagavat± “yo kho, ±nanda, may± dhammo ca vinayo ca desito paññatto, so vo mamaccayena satth±”ti (d². ni. 2.216; mi. pa. 4.1.1). Eka½ samaya½ bhagav±ti vacanena tasmi½ samaye bhagavato avijjam±nabh±va½ dassento r³pak±yaparinibb±na½ s±dheti, tena “eva½vidhassa n±ma dhammassa deset± dasabaladharo vajirasaªgh±tasam±nak±yo sopi bhagav± parinibbuto, kenaññena j²vite ±s± janetabb±”ti j²vitamadamatta½ jana½ sa½vejeti, saddhamme cassa uss±ha½ janeti.
Evanti ca bhaºanto desan±sampatti½ niddisati, vakkham±nassa sakalasuttassa evanti nidassanato. Me sutanti s±vakasampatti½ savanasampattiñca niddisati, paµisambhid±pattena pañcasu µh±nesu bhagavat± etadagge µhapitena dhammabhaº¹±g±rikena sutabh±vad²panato “tañca kho may±va suta½, na anussutika½, na parampar±bhatan”ti imassa catthassa d²panato. Eka½ samayanti k±lasampatti½ niddisati bhagavato uruvel±ya½ viharaºasamayabh±vena buddhupp±dappaµimaº¹itabh±vad²panato. Buddhupp±daparam± hi k±lasampad±. Bhagav±ti desakasampatti½ niddisati guºavisiµµhasattuttamagarubh±vad²panato.
Uruvel±yanti mah±vel±ya½, mahante v±luk±r±simh²ti attho. Atha v± ur³ti v±luk± vuccati, vel±ti mariy±d±. Vel±tikkamanahetu ±bhat± uru uruvel±ti evampettha attho daµµhabbo.
At²te kira anuppanne buddhe dasasahassat±pas± tasmi½ padese viharant± “k±yakammavac²kamm±ni paresampi p±kaµ±ni honti, manokamma½ pana ap±kaµa½. Tasm± yo micch±vitakka½ vitakketi, so attan±va att±na½ codetv± pattapuµena v±luka½ ±haritv± imasmi½ µh±ne ±kiratu, idamassa daº¹akamman”ti katikavatta½ katv± tato paµµh±ya yo t±disa½ vitakka½ vitakketi, so tattha pattapuµena v±luka½ ±haritv± ±kirati. Eva½ tattha anukkamena mah±v±luk±r±si j±to, tato na½ pacchim± janat± parikkhipitv± cetiyaµµh±namak±si. Ta½ sandh±ya vutta½– “uruvel±yanti mah±vel±ya½, mahante v±luk±r±simh²ti attho daµµhabbo”ti.
Viharat²ti avisesena iriy±pathadibbabrahma-ariyavih±resu aññataravih±rasamaªgit±parid²pana½. Idha pana µh±nanisajj±gamanasayanappabhedesu iriy±pathesu ±sanasaªkh±ta-iriy±pathasam±yogaparid²pana½ ariyavih±rasamaªgit±parid²panañc±ti veditabba½. Tattha yasm± eka½ iriy±pathab±dhana½ aññena iriy±pathena vicchinditv± aparipatanta½ attabh±va½ harati pavatteti, tasm± viharat²ti padassa iriy±pathavih±ravasenettha attho veditabbo. Yasm± pana bhagav± dibbavih±r±d²hi satt±na½ vividha½ hita½ harati upaharati upaneti upp±deti, tasm± tesampi vasena vividha½ harat²ti evamattho veditabbo.
Najj±ti nadati sandat²ti nad², tass± najj±, nadiy± ninnag±y±ti attho. Nerañjar±y±ti nela½ jalamass±ti “nelañjal±y±”ti vattabbe lak±rassa rak±ra½ katv± “nerañjar±y±”ti vutta½, kaddamasev±lapaºak±didosarahitasalil±y±ti attho. Keci “n²lajal±y±ti vattabbe nerañjar±y±ti vuttan”ti vadanti. N±mameva v± eta½ etiss± nadiy±ti veditabba½. Tass± nadiy± t²re yattha bhagav± vih±si, ta½ dassetu½ “bodhirukkham³le”ti vutta½. Tattha “bodhi vuccati cat³su maggesu ñ±ºan”ti ettha (c³¼ani. khaggavis±ºasuttaniddesa 121) maggañ±ºa½ bodh²ti vutta½. “Pappoti bodhi½ varabh³rimedhaso”ti ettha (d². ni. 3.217) sabbaññutaññ±ºa½. Tadubhayampi bodhi½ bhagav± ettha pattoti rukkhopi bodhirukkhotveva n±ma½ labhi. Atha v± satta bojjhaªge bujjh²ti bhagav± bodhi, tena bujjhantena sannissitatt± so rukkhopi bodhirukkhoti n±ma½ labhi, tassa bodhirukkhassa. M³leti sam²pe. Ayañhi m³lasaddo “m³l±ni uddhareyya antamaso us²ran±¼amatt±nip²”ti-±d²su (a. ni. 4.195) m³lam³le dissati. “Lobho akusalam³lan”ti-±d²su (d². ni. 3.305) as±dh±raºahetumhi. “Y±vat± majjhanhike k±le ch±y± pharati, niv±te paºº±ni patanti, ett±vat± rukkham³lan”ti-±d²su sam²pe. Idh±pi sam²pe adhippeto, tasm± bodhirukkhassa m³le sam²peti evamettha attho daµµhabbo.
Paµham±bhisambuddhoti paµhama½ abhisambuddho hutv±, sabbapaµhama½yev±ti attho. Ett±vat± dhammabhaº¹±g±rikena ud±nadesan±ya nid±na½ µhapentena k±ladesadesak±pades± saha visesena pak±sit± honti.
Etth±ha “kasm± dhammavinayasaªgahe kayiram±ne nid±navacana½ vutta½, nanu bhagavat± bh±sitavacanasseva saªgaho k±tabbo”ti? Vuccate– desan±ya ciraµµhiti-asammosasaddheyyabh±vasamp±danattha½. K±ladesadesakavatthu-±d²hi upanibandhitv± µhapit± hi desan± ciraµµhitik± hoti asammos± saddheyy± ca desak±lakattuhetunimittehi upanibaddho viya voh±ravinicchayo. Teneva ca ±yasmat± mah±kassapena “paµhama½, ±vuso ±nanda, ud±na½ kattha bh±sitan”ti-±din± des±d²su pucch±ya kat±ya vissajjana½ karontena dhammabhaº¹±g±rikena “eva½ me sutan”ti-±din± ud±nassa nid±na½ bh±sitanti.
Apica satthu sampattipak±sanattha½ nid±navacana½. Tath±gatassa hi bhagavato pubbaracan±num±n±gamatakk±bh±vato sambuddhattasiddhi. Na hi samm±sambuddhassa pubbaracan±d²hi attho atthi sabbattha appaµihatañ±ºac±rat±ya ekappam±ºatt± ñeyyadhammesu. Tath± ±cariyamuµµhidhammamacchariyas±sanas±vak±nur±g±bh±vato kh²º±savattasiddhi. Na hi sabbaso parikkh²º±savassa katthacipi ±cariyamuµµhi-±d²na½ sambhavoti suvisuddhassa par±nuggahappavatti. Iti desakadosabh³t±na½ diµµhis²lasampattid³sak±na½ accanta½ avijj±taºh±na½ abh±vasa½s³cakehi ñ±ºasampad±pah±nasampad±bhibyañjakehi ca sambuddhavisuddhabh±vehi purimaves±rajjadvayasiddhi, tato ca antar±yikaniyy±nikadhammesu sammoh±bh±vasiddhito pacchimaves±rajjadvayasiddh²ti bhagavato catuves±rajjasamann±gamo attahitaparahitappaµipatti ca nid±navacanena pak±sit± honti, tattha tattha sampattaparis±ya ajjh±say±nur³pa½ µh±nuppattikappaµibh±nena dhammadesan±d²panato. Idha pana vimuttisukhappaµisa½vedanapaµiccasamupp±damanasik±rapak±sanen±ti yojetabba½. Tena vutta½– “satthu sampattipak±sanattha½ nid±navacanan”ti.
Tath± s±sanasampattipak±sanattha½ nid±navacana½. ѱºakaruº±pariggahitasabbakiriyassa hi bhagavato natthi niratthak± paµipatti attahit± v±. Tasm± paresa½yeva atth±ya pavattasabbakiriyassa samm±sambuddhassa sakalampi k±yavac²manokamma½ yath±pavatta½ vuccam±na½ diµµhadhammikasampar±yikaparamatthehi yath±raha½ satt±na½ anus±sanaµµhena s±sana½, na kabbaracan±. Tayida½ satthu carita½ k±ladesadesakaparis±pades±d²hi saddhi½ tattha tattha nid±navacanena yath±raha½ pak±s²yati, idha pana abhisambodhivimuttisukhappaµisa½vedanapaµiccasamupp±damanasik±ren±ti yojetabba½. Tena vutta½– “s±sanasampattipak±sanattha½ nid±navacanan”ti.
Apica satthuno pam±ºabh±vappak±sanena s±sanassa pam±ºabh±vadassanattha½ nid±navacana½. S± cassa pam±ºabh±vadassanat± heµµh± vuttanay±nus±rena veditabb±. Bhagav±ti hi imin± tath±gatassa r±gadosamoh±disabbakilesamaladuccarit±didosappah±nad²panena sabbasattuttamabh±vad²panena ca anaññas±dh±raºañ±ºakaruº±diguºavisesayogaparid²panena, ayamattho sabbath± pak±sito hot²ti idamettha nid±navacanappayojanassa mukhamattadassana½.
Ta½ paneta½ “eva½ me sutan”ti ±rabhitv± y±va “ima½ ud±na½ ud±nes²”ti pada½, t±va imassa ud±nassa nid±nanti veditabba½. Tath± hi ta½ yath± paµipanno bhagav± ima½ ud±na½ ud±nesi, ±dito paµµh±ya tassa k±yikacetasikappaµipattiy± pak±sanattha½ saªg²tik±rehi saªg²tik±le bh±sitavacana½.
Nanu ca “imasmi½ sati ida½ hot²”ti-±di bhagavato eva vacana½ bhavitu½ arahati, na hi satth±ra½ muñcitv± añño paµiccasamupp±da½ desetu½ samattho hot²ti? Saccameta½, yath± pana bhagav± bodhirukkham³le dhammasabh±vapaccavekkhaºavasena paµiccasamupp±da½ manas±k±si, tatheva na½ bodhaneyyabandhav±na½ bodhanattha½ paµiccasamupp±das²han±dasutt±d²su desitassa ca vacan±na½ desit±k±rassa anukaraºavasena paµiccasamupp±dassa manasik±ra½ aµµhuppatti½ katv± bhagavat± bh±sitassa imassa ud±nassa dhammasaªg±hak± mah±ther± nid±na½ saªg±yi½s³ti yath±vuttavacana½ saªg²tik±r±nameva vacananti niµµhamettha gantabba½. Ito paresupi suttantesu eseva nayo.