9. Vis±kh±suttavaººan±
19. Navame pubb±r±meti s±vatthiy± p±c²nadis±bh±ge anur±dhapurassa uttamadev²vih±rasadise µh±ne k±rite ±r±me. Mig±ram±tup±s±deti mig±ram±tuy± p±s±de. Tatr±ya½ anupubbikath±– at²te satasahassakappamatthake padumuttaradasabala½ ek± up±sik± aññatara½ up±sika½ attano aggupaµµh±yikaµµh±ne µhapenta½ disv± bhagavanta½ nimantetv± buddhappamukhassa bhikkhusatasahassassa d±na½ datv± bhagavato nipaccak±ra½ katv± “an±gate tumh±disassa buddhassa aggupaµµh±yik± bhaveyyan”ti patthana½ ak±si. S± kappasatasahassa½ devesu ca manussesu ca sa½saritv± amh±ka½ bhagavato k±le bhaddiyanagare meº¹akaseµµhiputtassa dhanañjayaseµµhino gehe sumanadeviy± kucchismi½ paµisandhi½ gaºhi. J±tak±le cass± vis±kh±ti n±ma½ aka½su. S± yad± bhagav± bhaddiyanagara½ agam±si, tad± pañcahi d±rik±satehi saddhi½ bhagavato paccuggamana½ katv± paµhamadassaneneva sot±pann± ahosi. Aparabh±ge s±vatthiya½ mig±raseµµhiputtassa puººava¹¹hanakum±rassa geha½ gat±, tattha na½ sasuro mig±raseµµhi upak±ravasena m±tuµµh±ne µhapesi. Tasm± mig±ram±t±ti vuccati. S± attano mahallat±pas±dhana½ vissajjetv± navakoµ²hi bhagavato bhikkhusaªghassa ca vasanatth±ya kar²samatte bh³mibh±ge uparibh³miya½ pañcagabbhasat±ni heµµh±bh³miya½ pañcagabbhasat±n²ti gabbhasahassehi paµimaº¹ita½ p±s±da½ k±resi. Tena vutta½ “mig±ram±tup±s±de”ti. Kocideva atthoti kiñcideva payojana½. Raññeti r±jini. Paµibaddhoti ±yatto. Vis±kh±ya ñ±tikulato maºimutt±diracita½ t±disa½ bhaº¹aj±ta½ tass± paºº±k±ratth±ya pesita½, ta½ nagaradv±rappatta½ suªkik± tattha suªka½ gaºhant± tadanur³pa½ aggahetv± atireka½ gaºhi½su. Ta½ sutv± vis±kh± rañño tamattha½ nivedetuk±m± patir³papariv±rena r±janivesana½ agam±si, tasmi½ khaºe r±j± mallik±ya deviy± saddhi½ antepura½ gato hoti. Vis±kh± ok±sa½ alabham±n± “id±ni labhiss±mi, id±ni labhiss±m²”ti bhojanavela½ atikkamitv± chinnabhatt± hutv± pakk±mi. Eva½ dv²hat²ha½ gantv±pi ok±sa½ na labhiyeva. Iti r±j± aniveditopi tassa atthavinicchayassa ok±s±karaºena “yath±dhipp±ya½ na t²ret²”ti vutto. Tattha yath±dhipp±yanti adhipp±y±nur³pa½. Na t²ret²ti na niµµh±peti. Mah±-up±sik±ya hi r±j±yattasuªkameva rañño datv± itara½ vissajj±petu½ adhipp±yo, so raññ± na diµµhatt± eva na t²rito. Hand±ti vossaggatthe nip±to. Div± divass±ti divasassa div±, majjhanhike k±leti attho. Kenacideva karaº²yena dv²hat²ha½ r±janivesanadv±ra½ gacchant² tassa atthassa aniµµhitatt± niratthakameva upasaªkami½ bhagavati upasaªkamanameva pana dassan±nuttariy±dippaµil±bhak±raºatt± s±tthakanti ev±ha½, bhante, im±ya vel±ya idh±gat±ti imamattha½ dassent² mah±-up±sik± “idha me, bhante”ti-±dim±ha. Etamatthanti eta½ par±yattat±ya adhipp±y±samijjhanasaªkh±ta½ attha½ viditv±. Ima½ ud±nanti ima½ par±dh²n±par±dh²navutt²su ±d²nav±nisa½saparid²paka½ ud±na½ ud±nesi. Tattha sabba½ paravasa½ dukkhanti ya½ kiñci atthaj±ta½ payojana½ paravasa½ par±yatta½ attano icch±ya nipph±detu½ asakkuºeyyat±ya dukkha½ dukkh±vaha½ hot²ti attho. Sabba½ issariya½ sukhanti duvidha½ issariya½ lokiya½ lokuttarañca. Tattha lokiya½ r±jissariy±di ceva lokiyajjh±n±bhiññ±nibbatta½ cittissariyañca, lokuttara½ maggaphal±dhigamanimitta½ nirodhissariya½. Tesu ya½ cakkavattibh±vapariyos±na½ manussesu issariya½, yañca sakk±d²na½ tasmi½ tasmi½ devanik±ye ±dhipaccabh³ta½ issariya½, tadubhaya½ yadipi kamm±nubh±vena yathicchitanipphattiy± sukhanimittat±ya sukha½, vipariº±madukkhat±ya pana sabbath± dukkhameva. Tath± aniccantikat±ya lokiyajjh±nanibbatta½ cittissariya½, nirodhissariyameva pana lokadhammehi akampan²yato anivattisabh±vatt± ca ekantasukha½ n±ma. Ya½ panettha sabbattheva apar±dh²nat±ya labhati cittasukha½, ta½ sandh±ya satth± “sabba½ issariya½ sukhan”ti ±ha. S±dh±raºe vihaññant²ti ida½ “sabba½ paravasa½ dukkhan”ti imassa padassa atthavivaraºa½. Ayañhettha attho– s±dh±raºe payojane s±dhetabbe sati tassa par±dh²nat±ya yath±dhipp±ya½ anipph±danato ime satt± vihaññanti vigh±ta½ ±pajjanti kilamanti. Kasm±? Yog± hi duratikkam±ti yasm± k±mayogabhavayogadiµµhiyoga-avijj±yog± an±dik±labh±vit± anupacitakusalasambh±rehi pajahitu½ asakkuºeyyat±ya duratikkam±. Etesu diµµhiyogo paµhamamaggena atikkamitabbo, k±mayogo tatiyamaggena. Itare aggamaggena. Iti ariyamagg±na½ duradhigaman²yatt± ime yog± duratikkam±. Tasm± k±mayog±divasena icchit±l±bhahetu satt± vihaññanti, as±dh±raºe pana cittissariye nirodhissariye ca sati na kad±cipi vigh±tassa sambhavoti adhipp±yo. Atha v± sabba½ paravasanti ya½ attano aññappaµibaddhavuttisaªkh±ta½, ta½ sabba½ aniccasabh±vat±ya dukkha½. “Yadanicca½ ta½ dukkhan”ti hi vutta½. Sabba½ issariyanti ya½ sabbasaªkhatanissaµa½ issariyaµµh±nat±ya issariyanti laddhan±ma½ nibb±na½, ta½ up±dises±divibh±ga½ sabba½ sukha½. “Nibb±na½ parama½ sukhan”ti (dha. pa. 203-204) hi vutta½. S±dh±raºeti eva½ dukkhasukhe vavatthite ime satt± bahus±dh±raºe dukkhak±raºe nimugg± hutv± vihaññanti. Kasm±? Yog± hi duratikkam±ti yasm± te sabbattha nimujjanassa hetubh³t± k±mayog±dayo duratikkam±, tasm± tvampi vis±khe par±yattamattha½ patthetv± alabham±n± vihaññas²ti adhipp±yo.
Navamasuttavaººan± niµµhit±.