10. B±hiyasuttavaººan±
10. Dasame b±hiyoti tassa n±ma½. D±ruc²riyoti d±rumayac²ro. Supp±raketi eva½n±make paµµane vasati. Ko pan±ya½ b±hiyo, kathañca d±ruc²riyo ahosi, katha½ supp±rake paµµane paµivasat²ti? Tatr±ya½ anupubb²kath±– ito kira kappasatasahassamatthake padumuttarasamm±sambuddhak±le eko kulaputto ha½savat²nagare dasabalassa dhammadesana½ suºanto satth±ra½ eka½ bhikkhu½ khipp±bhiññ±na½ etadagge µhapenta½ disv± “mah± vat±ya½ bhikkhu, yo satth±r± eva½ etadagge µhap²yati, aho vat±hampi an±gate evar³passa samm±sambuddhassa s±sane pabbajitv± satth±r± edise µh±ne etadagge µhapetabbo bhaveyya½ yath±ya½ bhikkh³”ti ta½ µh±nantara½ patthetv± tadanur³pa½ adhik±rakamma½ katv± y±vaj²va½ puñña½ katv± saggapar±yaºo hutv± devamanussesu sa½saranto kassapadasabalassa s±sane pabbajitv± paripuººas²lo samaºadhamma½ karontova j²vitakkhaya½ patv± devaloke nibbatti. So eka½ buddhantara½ devaloke vasitv± imasmi½ buddhupp±de b±hiyaraµµhe kulagehe paµisandhi½ gaºhi, ta½ b±hiyaraµµhe j±tatt± b±hiyoti sañj±ni½su. So vayappatto ghar±v±sa½ vasanto vaºijjatth±ya bah³na½ bhaº¹±na½ n±va½ p³retv± samudda½ pavisitv± apar±para½ sañcaranto satta v±re saddhi½yeva paris±ya attano nagara½ upagañchi. Aµµhame v±re pana “suvaººabh³mi½ gamiss±m²”ti ±ropitabhaº¹o n±va½ abhiruhi. N±v± mah±samudda½ ajjhog±hetv± icchitadesa½ apatv±va samuddamajjhe vipann±. Mah±jano macchakacchapabhakkho ahosi. B±hiyo pana eka½ n±v±phalaka½ gahetv± taranto ³mivegena mandamanda½ khipam±no bhassitv± samudde patitatt± j±tar³peneva samuddat²re nipanno. Parissama½ vinodetv± ass±samatta½ labhitv± uµµh±ya lajj±ya gumbantara½ pavisitv± acch±dana½ añña½ kiñci apassanto akkan±¼±ni chinditv± v±kehi paliveµhetv± niv±sanap±vuraº±ni katv± acch±desi. Keci pana “d±ruphalak±ni vijjhitv± v±kena ±vuºitv± niv±sanap±vuraºa½ katv± acch±des²”ti vadanti. Eva½ sabbath±pi d±rumayac²radh±rit±ya “d±ruc²riyo”ti purimavoh±rena “b±hiyo”ti ca paññ±yittha. Ta½ eka½ kap±la½ gahetv± vuttaniy±mena supp±rakapaµµane piº¹±ya caranta½ disv± manuss± cintesu½ “sace loke arahanto n±ma honti, eva½vidhehi bhavitabba½, kinnu kho aya½ ayyo vattha½ diyyam±na½ gaºheyya, ud±hu appicchat±ya na gaºheyy±”ti v²ma½sant± n±n±dis±hi vatth±ni upanesu½. So cintesi– “sac±ha½ imin± niy±mena n±gamissa½, nayime eva½ mayi pas²deyyu½, ya½n³n±ha½ im±ni paµikkhipitv± imin±va n²h±rena vihareyya½, eva½ me l±bhasakk±ro uppajjissat²”ti. So eva½ cintetv± kohaññe µhatv± vatth±ni na paµiggaºhi. Manuss± “aho appiccho vat±ya½ ayyo”ti bhiyyosomatt±ya pasannam±nas± mahanta½ sakk±rasamm±na½ kari½su. Sopi bhattakicca½ katv± avid³raµµh±ne eka½ dev±yatana½ agam±si. Mah±jano tena saddhi½ eva gantv± ta½ dev±yatana½ paµijaggitv± ad±si. So “ime mayha½ c²radh±raºamatte pas²ditv± eva½vidha½ sakk±rasamm±na½ karonti, etesa½ may± ukkaµµhavuttin± bhavitu½ vaµµat²”ti sallahukaparikkh±ro appicchova hutv± vih±si. “Arah±”ti pana tehi sambh±v²yam±no “arah±”ti att±na½ amaññi, upar³pari cassa sakk±ragaruk±ro abhiva¹¹hi, l±bh² ca ahosi u¼±r±na½ paccay±na½. Tena vutta½– “tena kho pana samayena b±hiyo d±ruc²riyo supp±rake paµivasati samuddat²re sakkato garukato”ti-±di. Tattha sakkatoti sakkacca½ ±darena upaµµh±navasena sakkato. Garukatoti guºavisesena yuttoti adhipp±yena p±s±ºacchatta½ viya garukaraºavasena garukato. M±nitoti manas± sambh±vanavasena m±nito. P³jitoti pupphagandh±d²hi p³j±vasena p³jito. Apacitoti abhippasannacittehi maggad±na-±san±bhiharaº±divasena apacito. L±bh² c²vara…pe… parikkh±r±nanti paº²tapaº²t±na½ upar³pari upan²yam±n±na½ c²var±d²na½ catunna½ paccay±na½ labhanavasena l±bh². Aparo nayo– sakkatoti sakk±rappatto. Garukatoti garuk±rappatto. M±nitoti bahum±nito manas± piy±yito ca. P³jitoti catupaccay±bhip³j±ya p³jito. Apacitoti apac±yanappatto. Yassa hi catt±ro paccaye sakkatv± su-abhisaªkhate paº²tapaº²te denti, so sakkato. Yasmi½ garubh±va½ paccupaµµhapetv± denti, so garukato. Ya½ manas± piy±yanti bahumaññanti ca, so m±nito. Yassa sabbampeta½ p³janavasena karonti, so p³jito. Yassa abhiv±danapaccuµµh±nañjalikamm±divasena paramanipaccak±ra½ karonti, so apacito. B±hiyassa pana te sabbameta½ aka½su. Tena vutta½– “b±hiyo d±ruc²riyo supp±rake paµivasati sakkato”ti-±di. Ettha ca c²vara½ so aggaºhantopi “ehi, bhante, ima½ vattha½ paµiggaºh±h²”ti upan±manavasena c²varass±pi “l±bh²”tveva vutto. Rahogatass±ti rahasi gatassa. Paµisall²nass±ti ek²bh³tassa bah³hi manussehi “arah±”ti vuccam±nassa tassa id±ni vuccam±n±k±rena cetaso parivitakko udap±di cittassa micch±saªkappo uppajji. Katha½? Ye kho keci loke arahanto v± arahattamagga½ v± sam±pann±, aha½ tesa½ aññataroti. Tassattho– ye imasmi½ sattaloke kiles±r²na½ hatatt± p³j±sakk±r±d²nañca arahabh±vena arahanto, ye kiles±r²na½ hananena arahattamagga½ sam±pann±, tesu aha½ ekoti. Pur±ºas±lohit±ti purimasmi½ bhaves±lohit± bandhusadis± ekato katasamaºadhamm± devat±. Keci pana “pur±ºas±lohit±ti pur±ºak±le bhavantare s±lohit± m±tubh³t± ek± devat±”ti vadanti, ta½ aµµhakath±ya½ paµikkhipitv± purimoyevattho gahito. Pubbe kira kassapadasabalassa s±sane osakkam±ne s±maºer±d²na½ vippak±ra½ disv± satta bhikkh³ sa½vegappatt± “y±va s±sana½ na antaradh±yati, t±va attano patiµµha½ kariss±m±”ti suvaººacetiya½ vanditv± arañña½ paviµµh± eka½ pabbata½ disv± “j²vite s±lay± nivattantu, nir±lay± ima½ pabbata½ abhiruhant³”ti vatv± nisseºi½ bandhitv± sabbe ta½ pabbata½ abhiruyha nisseºi½ p±tetv± samaºadhamma½ kari½su. Tesu saªghatthero ekaratt±tikkameneva arahatta½ p±puºi. So uttarakuruto piº¹ap±ta½ ±netv± te bhikkh³, “±vuso, ito piº¹ap±ta½ paribhuñjath±”ti ±ha. Te “tumhe, bhante, attano ±nubh±vena eva½ akattha, mayampi sace tumhe viya visesa½ nibbattess±ma, sayameva ±haritv± bhuñjiss±m±”ti bhuñjitu½ na icchi½su. Tato dutiyadivase dutiyatthero an±g±miphala½ p±puºi, sopi tatheva piº¹ap±ta½ ±d±ya tattha gantv± itare nimantesi, tepi tatheva paµikkhipi½su. Tesu arahattappatto parinibb±yi, an±g±m² suddh±v±sabh³miya½ nibbatti. Itare pana pañca jan± ghaµent± v±yamant±pi visesa½ nibbattetu½ n±sakkhi½su. Te asakkont± tattheva parisussitv± devaloke nibbatt±. Eka½ buddhantara½ devesuyeva sa½saritv± imasmi½ buddhupp±de devalokato cavitv± tattha tattha kulaghare nibbatti½su. Tesu hi eko pakkus±ti r±j± ahosi, eko kum±rakassapo, eko dabbo mallaputto, eko sabhiyo paribb±jako, eko b±hiyo d±ruc²riyo. Tattha yo so an±g±m² brahmaloke nibbatto, ta½ sandh±yeta½ vutta½ “pur±ºas±lohit± devat±”ti. Devaputtopi hi devadh²t± viya devo eva devat±ti katv± devat±ti vuccati “atha kho aññatar± devat±”ti-±d²su viya. Idha pana brahm± devat±ti adhippeto. Tassa hi brahmuno tattha nibbattasamanantarameva attano brahmasampatti½ oloketv± ±gataµµh±na½ ±vajjentassa sattanna½ jan±na½ pabbata½ ±ruyha samaºadhammakaraºa½, tatthekassa parinibbutabh±vo, an±g±miphala½ patv± attano ca ettha nibbattabh±vo upaµµh±si. So “kattha nu kho itare pañca jan±”ti ±vajjento k±m±vacaradevaloke tesa½ nibbattabh±va½ ñatv± aparabh±ge k±l±nuk±la½ “kinnu kho karont²”ti tesa½ pavatti½ oloketiyeva. Imasmi½ pana k±le “kaha½ nu kho”ti ±vajjento b±hiya½ supp±rakapaµµana½ upaniss±ya d±ruc²radh±ri½ kohaññena j²vika½ kappenta½ disv± “aya½ may± saddhi½ pubbe nisseºi½ bandhitv± pabbata½ abhiruhitv± samaºadhamma½ karonto atisallekhavuttiy± j²vite anapekkho arahat±pi ±bhata½ piº¹ap±ta½ aparibhuñjitv± id±ni sambh±van±dhipp±yo anarah±va arahatta½ paµij±nitv± vicarati l±bhasakk±rasiloka½ nik±mayam±no, dasabalassa ca nibbattabh±va½ na j±n±ti, handa na½ sa½vejetv± buddhupp±da½ j±n±pess±m²”ti t±vadeva brahmalokato otaritv± rattibh±ge supp±rakapaµµane d±ruc²riyassa sammukhe p±turahosi. B±hiyo attano vasanaµµh±ne u¼±ra½ obh±sa½ disv± “ki½ nu kho etan”ti bahi nikkhamitv± olokento ±k±se µhita½ mah±brahm±na½ disv± añjali½ paggayha “ke tumhe”ti pucchi. Athassa so brahm± “aha½ te por±ºakasah±yo tad± an±g±miphala½ patv± brahmaloke nibbatto, tva½ pana kiñci visesa½ nibbattetu½ asakkonto tad± puthujjanak±lakiriya½ katv± sa½saranto id±ni titthiyavesadh±r² anarah±va sam±no ‘arah± ahan’ti ima½ laddhi½ gahetv± vicaras²ti ñatv± ±gato, neva kho tva½, b±hiya, arah±, paµinissajjeta½ p±paka½ diµµhigata½, m± te ahosi d²gharatta½ ahit±ya dukkh±ya, samm±sambuddho loke uppanno. So hi bhagav± arah±, gaccha na½ payirup±sass³”ti ±ha. Tena vutta½– “atha kho b±hiyassa d±ruc²riyassa pur±ºas±lohit± devat±”ti-±di. Tattha anukampik±ti anuggahas²l± karuº±dhik±. Atthak±m±ti hitak±m± mett±dhik±. Purimapadena cettha b±hiyassa dukkh±panayanak±mata½ tass± devat±ya dasseti, pacchimena hit³pasa½h±ra½. Cetas±ti attano cittena, cetos²sena cettha cetopariyañ±ºa½ gahitanti veditabba½. Cetoparivitakkanti tassa cittappavatti½. Aññ±y±ti j±nitv±. Tenupasaªkam²ti seyyath±pi n±ma balav± puriso samiñjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samiñjeyya, evameva brahmaloke antarahito b±hiyassa purato p±tubhavanavasena upasaªkami. Etadavoc±ti “ye kho keci loke arahanto v±”ti-±dipavattamicch±parivitakka½ b±hiya½ saho¹ha½ cora½ gaºhanto viya “neva kho tva½, b±hiya, arah±”ti-±dika½ eta½ id±ni vuccam±navacana½ brahm± avoca. Neva kho tva½, b±hiya, arah±ti etena tad± b±hiyassa asekkhabh±va½ paµikkhipati, n±pi arahattamagga½ v± sam±pannoti etena sekkhabh±va½, ubhayenapissa anariyabh±vameva d²peti. S±pi te paµipad± natthi, y±ya tva½ arah± v± assa arahattamagga½ v± sam±pannoti imin± panassa kaly±ºaputhujjanabh±vampi paµikkhipati. Tattha paµipad±ti s²lavisuddhi-±dayo cha visuddhiyo. Paµipajjati et±ya ariyamaggeti paµipad±. Ass±ti bhaveyy±si. Ayañcassa arahatt±dhim±no ki½ niss±ya uppannoti? “Appicchat±ya santuµµhit±ya sallekhat±ya d²gharatta½ kat±dhik±ratt± tadaªgappah±navasena kiles±na½ vihatatt± arahatt±dhim±no uppanno”ti keci vadanti. Apare pan±hu “b±hiyo paµham±dijh±nacatukkal±bh², tasm±ssa vikkhambhanappah±nena kiles±na½ asamud±c±rato arahatt±dhim±no uppajjat²”ti. Tadubhayampi tesa½ matimattameva “sambh±van±dhipp±yo l±bhasakk±rasiloka½ nik±mayam±no”ti ca aµµhakath±ya½ ±gatatt±. Tasm± vuttanayenevettha attho veditabbo.