6. Mah±kassapasuttavaººan±
6. Chaµµhe r±jagaheti eva½n±make nagare. Tañhi mah±mandh±tumah±govind±d²hi pariggahitatt± “r±jagahan”ti vuccati. “Durabhibhavan²yatt± paµir±j³na½ gahabh³tanti r±jagahan”ti-±din± aññenettha pak±rena vaººayanti. Kintehi? N±mameta½ tassa nagarassa. Ta½ paneta½ buddhak±le cakkavattik±le ca nagara½ hoti, sesak±le suñña½ yakkhapariggahita½ tesa½ vasanaµµh±na½ hutv± tiµµhati. Ve¼uvane kalandakaniv±peti ve¼uvananti tassa vih±rassa n±ma½. Ta½ kira aµµh±rasahatthubbedhena p±k±rena parikkhitta½ buddhassa bhagavato vasan±nucchavik±ya mahatiy± gandhakuµiy± aññehi ca p±s±dakuµileºamaº¹apacaªkamadv±rakoµµhak±d²hi paµimaº¹ita½ bahi ve¼³hi parikkhitta½ ahosi n²lobh±sa½ manorama½, tena “ve¼uvanan”ti vuccati. Kalandak±nañcettha niv±pa½ ada½su, tasm± “kalandakaniv±po”ti vuccati. Pubbe kira aññataro r±j± ta½ uyy±na½ k²¼anattha½ paviµµho sur±madamatto div±seyya½ upagato supi, parijanopissa “sutto r±j±”ti pupphaphal±d²hi palobhiyam±no ito cito ca pakk±mi. Atha sur±gandhena aññatarasm± rukkhasusir± kaºhasappo nikkhamitv± rañño abhimukho ±gacchati. Ta½ disv± rukkhadevat± “rañño j²vita½ dass±m²”ti kalandakavesena gantv± kaººam³le saddamak±si. R±j± paµibujjhi, kaºhasappo nivatto. So ta½ disv± “im±ya k±¼ak±ya mama j²vita½ dinnan”ti k±¼ak±na½ niv±pa½ tattha paµµhapesi, abhayaghosañca ghos±pesi. Tasm± tato paµµh±ya ta½ “kalandakaniv±pan”ti saªkha½ gata½. Kalandak±ti hi k±¼ak±na½ n±ma½, tasmi½ ve¼uvane kalandakaniv±pe. Mah±kassapoti mahantehi s²lakkhandh±d²hi samann±gatatt± mahanto kassapoti mah±kassapo, apica kum±rakassapatthera½ up±d±ya aya½ mah±thero “mah±kassapo”ti vuccati. Pippaliguh±yanti tass± kira guh±ya dv±rasam²pe eko pippalirukkho ahosi, tena s± “pippaliguh±”ti paññ±yittha. Tassa½ pippaliguh±ya½. ¾b±dhikoti ±b±dho assa atth²ti ±b±dhiko, by±dhikoti attho. Dukkhitoti k±yasannissita½ dukkha½ sañj±ta½ ass±ti dukkhito, dukkhappattoti attho. B±¼hagil±noti adhimattagelañño, ta½ pana gelañña½ sato sampaj±no hutv± adhiv±sesi. Athassa bhagav± ta½ pavatti½ ñatv± tattha gantv± bojjhaªgaparitta½ abh±si, teneva therassa so ±b±dho v³pasami. Vuttañheta½ bojjhaªgasa½yutte–
“Tena kho pana samayena ±yasm± mah±kassapo pippaliguh±ya½ viharati ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. Atha kho bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yen±yasm± mah±kassapo tenupasaªkami, upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. Nisajja kho bhagav±…pe… etadavoca– ‘kacci te, kassapa, khaman²ya½, kacci y±pan²ya½, kacci dukkh± vedan± paµikkamanti, no abhikkamanti, paµikkamos±na½ paññ±yati no abhikkamo’ti? ‘Na me, bhante, khaman²ya½, na y±pan²ya½, b±¼h± me bhante, dukkh± vedan± abhikkamanti no paµikkamanti, abhikkamos±na½ paññ±yati no paµikkamo’ti.
“‘Sattime, kassapa, bojjhaªg± may± sammadakkh±t± bh±vit± bahul²kat± abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattanti. Katame satta? Satisambojjhaªgo kho, kassapa, may± sammadakkh±to bh±vito bahul²kato abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati…pe… upekkh±sambojjhaªgo kho, kassapa, may± sammadakkh±to bh±vito bahul²kato abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati. Ime kho, kassapa, satta bojjhaªg± may± sammadakkh±t± bh±vit± bah³l²kat± abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattant²’ti. ‘Taggha bhagav± bojjhaªg±, taggha, sugata, bojjhaªg±”’ti.
“Idamavoca bhagav±. Attamano ±yasm± mah±kassapo bhagavato bh±sita½ abhinandi. Vuµµhahi c±yasm± mah±kassapo tamh± ±b±dh±, tath± pah²no c±yasmato mah±kassapassa so ±b±dho ahos²”ti.
Tena vutta½– “atha kho ±yasm± mah±kassapo aparena samayena tamh± ±b±dh± vuµµh±s²”ti. Etadahos²ti pubbe gelaññadivasesu saddhivih±rikehi upan²ta½ piº¹ap±ta½ paribhuñjitv± vih±re eva ahosi. Athassa tamh± ±b±dh± vuµµhitassa eta½ “ya½n³n±ha½ r±jagaha½ piº¹±ya paviseyyan”ti parivitakko ahosi. Pañcamatt±ni devat±sat±n²ti sakkassa devarañño paric±rik± pañcasat± kakuµap±diniyo acchar±yo. Ussukka½ ±pann±ni hont²ti therassa piº¹ap±ta½ dass±m±ti pañcapiº¹ap±tasat±ni sajjetv± suvaººabh±janehi ±d±ya antar±magge µhatv±, “bhante, ima½ piº¹ap±ta½ gaºhatha, saªgaha½ no karoth±”ti vadam±n± piº¹ap±tad±ne yuttappayutt±ni honti. Tena vutta½ “±yasmato mah±kassapassa piº¹ap±tappaµil±bh±y±”ti. Sakko kira devar±j± therassa cittappavatti½ ñatv± t± acchar±yo uyyojesi “gacchatha tumhe ayyassa mah±kassapattherassa piº¹ap±ta½ datv± attano patiµµha½ karoth±”ti. Eva½ hissa ahosi “im±su sabb±su gat±su kad±ci ekiss±pi hatthato piº¹ap±ta½ thero paµiggaºheyya, ta½ tass± bhavissati d²gharatta½ hit±ya sukh±y±”ti. Paµikkhipi thero, “bhante mayha½ piº¹ap±ta½ gaºhatha, mayha½ piº¹ap±ta½ gaºhath±”ti vadantiyo “gacchatha tumhe katapuññ± mah±bhog±, aha½ duggat±na½ saªgaha½ kariss±m²”ti vatv±, “bhante, m± no n±setha, saªgaha½ no karoth±”ti vadantiyo punapi paµikkhipitv± punapi apagantu½ aniccham±n± y±cantiyo “na attano pam±ºa½ j±n±tha, apagacchath±”ti vatv± acchara½ pahari. T± therassa acchar±sadda½ sutv± santajjit± µh±tu½ asakkontiyo pal±yitv± devalokameva gat±. Tena vutta½– “pañcamatt±ni devat±sat±ni paµikkhipitv±”ti. Pubbaºhasamayanti pubbaºhe eka½ samaya½, ekasmi½ k±le. Niv±setv±ti vih±raniv±sanaparivattanavasena niv±sana½ da¼ha½ niv±setv±. Pattac²varam±d±y±ti c²vara½ p±rupitv± patta½ hatthena gahetv±. Piº¹±ya p±vis²ti piº¹ap±tatth±ya p±visi. Daliddavisikh±ti duggatamanuss±na½ vasanok±so. Kapaºavisikh±ti bhogap±rijuññappattiy± d²namanuss±na½ v±so. Pesak±ravisikh±ti tantav±yav±so. Addas± kho bhagav±ti katha½ addasa? “¾b±dh± vuµµhito mama putto kassapo kinnu kho karot²”ti ±vajjento ve¼uvane nisinno eva bhagav± dibbacakkhun± addasa. Etamattha½ viditv±ti y±ya½ ±yasmato mah±kassapassa pañcahi acchar±satehi upan²ta½ anekas³pa½ anekabyañjana½ dibbapiº¹ap±ta½ paµikkhipitv± kapaºajan±nuggahappaµipatti vutt±, etamattha½ j±nitv±. Ima½ ud±nanti ima½ paramappicchat±dassanamukhena kh²º±savassa t±d²bh±v±nubh±vad²paka½ ud±na½ ud±nesi. Tattha anaññaposinti añña½ poset²ti aññapos², na aññapos² anaññapos², attan± posetabbassa aññassa abh±vena adutiyo, ekakoti attho. Tena therassa subharata½ dasseti. Thero hi k±yaparih±rikena c²varena kucchiparih±rikena ca piº¹ap±tena att±nameva posento paramappiccho hutv± viharati, añña½ ñ±timitt±d²su kañci na poseti katthaci alaggabh±vato. Atha v± aññena aññatarena posetabbat±ya abh±vato anaññapos². Yo hi ekasmi½yeva paccayad±yake paµibaddhacatupaccayo so anaññapos² n±ma na hoti ek±yattavuttito Thero pana “yath±pi bhamaro pupphan”ti (dha. pa. 49) g±th±ya vuttanayena jaªgh±bala½ niss±ya piº¹±ya caranto kulesu niccanavo hutv± missakabhattena y±peti. Tath± hi na½ bhagav± cand³pamappaµipad±ya thomesi. Aññ±tanti abhiññ±ta½, yath±bhuccaguºehi patthaµayasa½, teneva v± anaññaposibh±vena appicchat±santuµµhit±hi ñ±ta½. Atha v± aññ±tanti sabbaso pah²nataºhat±ya l±bhasakk±rasilokanik±manahetu att±na½ j±n±panavasena na ñ±ta½. Av²tataºho hi p±piccho kuhakat±ya sambh±van±dhipp±yena att±na½ j±n±peti. Dantanti cha¼aªgupekkh±vasena indriyesu uttamadamanena danta½. S±re patiµµhitanti vimuttis±re avaµµhita½, asekkhas²lakkhandh±dike v± s²l±dis±re patiµµhita½. Kh²º±sava½ vantadosanti k±m±sav±d²na½ catunna½ ±sav±na½ anavasesa½ pah²natt± kh²º±sava½. Tato eva r±g±didos±na½ sabbaso vantatt± vantadosa½. Tamaha½ br³mi br±hmaºanti ta½ yath±vuttaguºa½ paramatthabr±hmaºa½ aha½ br±hmaºanti vad±m²ti. Idh±pi heµµh± vuttanayeneva desan±n±natta½ veditabba½.
Chaµµhasuttavaººan± niµµhit±.