2. Ha½sagh±takabhikkhuvatthu

Hatthasa½yatoti ima½ dhammadesana½ satth± jetavane viharanto eka½ ha½sagh±taka½ bhikkhu½ ±rabbha kathesi.
S±vatthiv±sino kira dve sah±yak± bhikkh³su pabbajitv± laddh³pasampad± yebhuyyena ekato vicaranti. Te ekadivasa½ aciravati½ gantv± nhatv± ±tape tappam±n± s±raº²yakatha½ kathent± aµµha½su. Tasmi½ khaºe dve ha½s± ±k±sena gacchanti. Atheko daharabhikkhu sakkhara½ gahetv± “ekassa ha½sapotakassa akkhi½ pahariss±m²”ti ±ha, itaro “na sakkhiss±m²”ti ±ha. Tiµµhatu imasmi½ passe akkhi, parapasse akkhi½ pahariss±m²ti. Idampi na sakkhissasiyev±ti. “Tena hi upadh±reh²”ti dutiya½ sakkhara½ gahetv± ha½sassa pacch±bh±ge khipi, ha½so sakkharasadda½ sutv± nivattitv± olokesi. Atha na½ itara½ vaµµasakkhara½ gahetv± parapasse akkhimhi paharitv± orimakkhin± nikkh±mesi. Ha½so viravanto parivattitv± tesa½ p±dam³leyeva pati. Tattha tattha µhit± bhikkh³ disv±, “±vuso, buddhas±sane pabbajitv± ananucchavika½ vo kata½ p±º±tip±ta½ karonteh²”ti vatv± te ±d±ya gantv± tath±gatassa dassesu½.
Satth± “sacca½ kira tay± bhikkhu p±º±tip±to kato”ti pucchitv± “sacca½, bhante”ti vutte “bhikkhu kasm± evar³pe niyy±nikas±sane pabbajitv± evamak±si, por±ºakapaº¹it± anuppanne buddhe ag±ramajjhe vasam±n± appamattakesupi µh±nesu kukkucca½ kari½su tva½ pana evar³pe buddhas±sane pabbajitv± kukkuccamattampi na ak±s²”ti vatv± tehi y±cito at²ta½ ±hari.
At²te kururaµµhe indapattanagare dhanañcaye rajja½ k±rente bodhisatto tassa aggamahesiy± kucchismi½ paµisandhi½ gahetv± anupubbena viññuta½ patto takkasil±ya½ sipp±ni uggahetv± pitar± uparajje patiµµh±pito aparabh±ge pitu accayena rajja½ patv± dasa r±jadhamme akopento kurudhamme vattittha. Kurudhammo n±ma pañcas²l±ni, t±ni bodhisatto parisuddh±ni katv± rakkhi. Yath± ca bodhisatto, evamassa m±t± aggamahes² kaniµµhabh±t± upar±j± purohito br±hmaºo rajjug±hako amacco s±rathi seµµhi doºam±pako mah±matto dov±riko nagarasobhin² vaººad±s²ti evametesu ek±dasasu janesu kurudhamma½ rakkhantesu kaliªgaraµµhe dantapuranagare kaliªge rajja½ k±rente tasmi½ raµµhe devo na vassi. Mah±sattassa pana añjanasannibho n±ma maªgalahatth² mah±puñño hoti. Raµµhav±sino “tasmi½ ±n²te devo vassissat²”ti saññ±ya rañño ±rocayi½su. R±j± tassa hatthissa ±nayanatth±ya br±hmaºe pahiºi. Te gantv± mah±satta½ hatthi½ y±ci½su. Satth± tesa½ y±canak±raºa½ dassetu½ ±ha–
“Tava saddhañca s²lañca, viditv±na jan±dhipa;
vaººa½ añjanavaººena, kaliªgasmi½ nimimhase”ti. (J±. 1.3.76)–

Ima½ tikanip±te j±taka½ kathesi. Hatthimhi pana ±n²tepi deve avassante “so r±j± kurudhamma½ rakkhati, tenassa raµµhe devo vassat²”ti saññ±ya “ya½ so kurudhamma½ rakkhati, ta½ suvaººapaµµe likhitv± ±neth±”ti puna k±liªgo br±hmaºe ca amacce ca pesesi. Tesu gantv± y±cantesu r±j±na½ ±di½ katv± sabbepi te attano attano s²lesu kiñci kukkuccamatta½ katv± “aparisuddha½ no s²lan”ti paµikkhipitv±pi “na ett±vat± s²labhedo hot²”ti tehi punappuna½ y±cit± attano attano s²l±ni kathayi½su. K±liªgo suvaººapaµµe likh±petv± ±bhata½ kurudhamma½ disv±va sam±d±ya s±dhuka½ p³resi. Tassa raµµhe devo p±vassi, raµµha½ khema½ subhikkha½ ahosi. Satth± ima½ at²ta½ ±haritv±–

“Gaºik± uppalavaºº±, puººo dov±riko tad±;
rajjug±ho ca kacc±no, doºam±pako ca kolito.
“S±riputto tad± seµµh², anuruddho ca s±rath²;
br±hmaºo kassapo thero, upar±j±nandapaº¹ito.
“Mahes² r±hulam±t±, m±y±dev² janettik±;
kurur±j± bodhisatto, eva½ dh±retha j±takan”ti.–

J±taka½ samodh±netv± “bhikkhu eva½ pubbepi paº¹it± appamattakepi kukkucce uppanne attano s²labhede ±saªka½ kari½su, tva½ pana m±disassa buddhassa s±sane pabbajitv± p±º±tip±ta½ karonto atibh±riya½ kammamak±si, bhikkhun± n±ma hatthehi p±dehi v±c±ya ca sa½yatena bhavitabban”ti vatv± ima½ g±tham±ha–

362. “Hatthasa½yato p±dasa½yato,
v±c±sa½yato sa½yatuttamo;
ajjhattarato sam±hito,
eko santusito tam±hu bhikkhun”ti.
Tattha hatthasa½yatoti hatthak²¼±pan±d²na½ v± hatthena paresa½ paharaº±d²na½ v± abh±vena hatthasa½yato. Dutiyapadepi eseva nayo. V±c±ya pana mus±v±d±d²na½ akaraºato v±c±ya sa½yato. Sa½yatuttamoti sa½yatattabh±vo, k±yacalanas²sukkhipanabhamukavik±r±d²na½ ak±rakoti attho. Ajjhattaratoti gocarajjhattasaªkh±t±ya kammaµµh±nabh±van±ya rato. Sam±hitoti suµµhu µhapito. Eko santusitoti ekavih±r² hutv± suµµhu tusito vipassan±c±rato paµµh±ya attano adhigamena tuµµham±naso. Puthujjanakaly±ºakañhi ±di½ katv± sabbepi sekh± attano adhigamena santussant²ti santusit±, arah± pana ekantasantusitova. Ta½ sandh±yeta½ vutta½.
Desan±vas±ne bah³ sot±pattiphal±d²ni p±puºi½s³ti.

Ha½sagh±takabhikkhuvatthu dutiya½.