8. M±ravatthu
Niµµhaªgatoti ima½ dhammadesana½ satth± jetavane viharanto m±ra½ ±rabbha kathesi. Ekadivasañhi vik±le sambahul± ther± jetavanavih±ra½ pavisitv± r±hulattherassa vasanaµµh±na½ gantv± ta½ uµµh±pesu½. So aññattha vasanaµµh±na½ apassanto tath±gatassa gandhakuµiy± pamukhe nipajji. Tad± so ±yasm± arahatta½ patto avassikova hoti. M±ro vasavattibhavane µhitoyeva ta½ ±yasmanta½ gandhakuµipamukhe nipanna½ disv± cintesi– “samaºassa gotamassa rujanaka-aªgul² bahi nipanno, saya½ antogandhakuµiya½ nipanno, aªguliy± p²¼iyam±n±ya sayampi p²¼ito bhavissat²”ti. So mahanta½ hatthir±javaººa½ abhinimminitv± ±gamma soº¹±ya therassa matthaka½ parikkhipitv± mahantena saddena koñcan±da½ ravi. Satth± gandhakuµiya½ nisinnova tassa m±rabh±va½ ñatv±, “m±ra, t±dis±na½ satasahassen±pi mama puttassa bhaya½ upp±detu½ na sakk±. Putto hi me asant±s² v²tataºho mah±v²riyo mah±pañño”ti vatv± im± g±th± abh±si– 351. “Niµµhaªgato asant±s², v²tataºho anaªgaºo;
acchindi bhavasall±ni, antimoya½ samussayo.
352. “V²tataºho an±d±no, niruttipadakovido;
akkhar±na½ sannip±ta½, jaññ± pubb±par±ni ca;
sa ve antimas±r²ro,
mah±pañño mah±purisoti vuccat²”ti.
Tattha niµµhaªgatoti imasmi½ s±sane pabbajit±na½ arahatta½ niµµha½ n±ma, ta½ gato pattoti attho. Asant±s²ti abbhantare r±gasant±s±d²na½ abh±vena asantasanako. Acchindi bhavasall±n²ti sabb±nipi bhavag±m²ni sall±ni acchindi. Samussayoti aya½ etassa antimo deho. An±d±noti khandh±d²su niggahaºo. Niruttipadakovidoti niruttiyañca sesapadesu c±ti cat³supi paµisambhid±su chekoti attho. Akkhar±na½ sannip±ta½, jaññ± pubb±par±ni c±ti akkhar±na½ sannip±tasaªkh±ta½ akkharapiº¹añca j±n±ti, pubbakkharena aparakkhara½, aparakkharena pubbakkharañca j±n±ti. Pubbakkharena aparakkhara½ j±n±ti n±ma– ±dimhi paññ±yam±ne majjhapariyos±nesu apaññ±yam±nesupi “imesa½ akkhar±na½ ida½ majjha½, ida½ pariyos±nan”ti j±n±ti. Aparakkharena pubbakkhara½ j±n±ti n±ma– ante paññ±yam±ne ±dimajjhesu apaññ±yam±nesu “imesa½ akkhar±na½ ida½ majjha½, aya½ ±d²”ti j±n±ti. Majjhe paññ±yam±nepi “imesa½ akkhar±na½ aya½ ±di, aya½ anto”ti j±n±ti. Eva½ mah±pañño. Sa ve antimas±r²roti esa koµiya½ µhitasar²ro, mahant±na½ atthadhammaniruttipaµibh±n±na½ s²lakkhandh±d²nañca parigg±hik±ya paññ±ya samann±gatatt± mah±pañño, “vimuttacittatt± khv±ha½, s±riputta, mah±purisoti vad±m²”ti (sa½. ni. 5.377) vacanato vimuttacittat±ya ca mah±purisoti vuccat²ti attho. Desan±vas±ne bah³ sot±pattiphal±d²ni p±puºi½su. M±ropi p±pim± “j±n±ti ma½ samaºo gotamo”ti tatthevantaradh±y²ti.
M±ravatthu aµµhama½.