11. Tayojanavatthu
Na antalikkheti ima½ dhammadesana½ satth± jetavane viharanto tayo jane ±rabbha kathesi. Satthari kira jetavane viharante sambahul± bhikkh³ satthu dassanatth±ya ±gacchant± eka½ g±ma½ piŗ¹±ya pavisi½su. G±mav±sino te sampatte ±d±ya ±sanas±l±ya nis²d±petv± y±gukhajjaka½ datv± piŗ¹ap±tavela½ ±gamayam±n± dhamma½ suŗant± nis²di½su. Tasmi½ khaŗe bhatta½ pacitv± s³pabyańjana½ dh³payam±n±ya ekiss± itthiy± bh±janato aggij±l± uµµhahitv± chadana½ gaŗhi. Tato eka½ tiŗakara¼a½ uµµhahitv± jalam±na½ ±k±sa½ pakkhandi. Tasmi½ khaŗe eko k±ko ±k±sena gacchanto tattha g²va½ pavesetv± tiŗavalliveµhito jh±yitv± g±mamajjhe pati Bhikkh³ ta½ disv± aho bh±riya½ kamma½, passath±vuso, k±kena patta½ vippak±ra½, imin± katakamma½ ańńatra satth±r± ko j±nissati, satth±ramassa kamma½ pucchiss±m±ti cintetv± pakkami½su. Aparesampi bhikkh³na½ satthu dassanatth±ya n±va½ abhiruyha gacchant±na½ n±v± samudde niccal± aµµh±si. Manuss± k±¼akaŗŗin± ettha bhavitabbanti sal±ka½ vic±resu½. N±vikassa ca bhariy± paµhamavaye µhit± dassan²y± p±s±dik±, sal±k± tass± p±puŗi. Sal±ka½ puna vic±reth±ti vatv± y±vatatiya½ vic±resu½, tikkhattumpi tass± eva p±puŗi. Manuss± ki½, s±m²ti n±vikassa mukha½ olokesu½. N±viko na sakk± ekiss± atth±ya mah±jana½ n±setu½, udake na½ khipath±ti ±ha. S± gahetv± udake khipiyam±n± maraŗabhayatajjit± virava½ ak±si. Ta½ sutv± n±viko ko attho imiss± ±bharaŗehi naµµhehi, sabb±bharaŗ±ni omuńcitv± eka½ pilotika½ niv±s±petv± cha¹¹etha na½, aha½ paneta½ udakapiµµhe plavam±na½ daµµhu½ na sakkhiss±m² tasm± yath± na½ aha½ na pass±mi, tath± eka½ v±lukakuµa½ g²v±ya bandhitv± samudde khipath±ti. Te tath± kari½su. Tampi patitaµµh±neyeva macchakacchap± vilumpi½su. Bhikkh³ ta½ pavatti½ ńatv± µhapetv± satth±ra½ ko ańńo etiss± itthiy± katakamma½ j±nissati, satth±ra½ tass± kamma½ pucchiss±m±ti icchitaµµh±na½ patv± n±v±to oruyha pakkami½su. Aparepi satta bhikkh³ satthu dassanatth±ya gacchant± s±ya½ eka½ vih±ra½ pavisitv± vasanaµµh±na½ pucchi½su. Ekasmińca leŗe satta mańc± honti. Tesa½ tadeva labhitv± tattha nipann±na½ rattibh±ge k³µ±g±ramatto p±s±ŗo pavaµµam±no ±gantv± leŗadv±ra½ pidahi. Nev±sik± bhikkh³ maya½ ima½ leŗa½ ±gantukabhikkh³na½ p±payimh±, ayańca mah±p±s±ŗo leŗadv±ra½ pidahanto aµµh±si, apaness±ma nanti samant± sattahi g±mehi manusse sannip±tetv± v±yamant±pi µh±n± c±letu½ n±sakkhi½su. Anto paviµµhabhikkh³pi v±yami½suyeva. Eva½ santepi satt±ha½ p±s±ŗa½ c±letu½ n±sakkhi½su. ¾gantuk± satt±ha½ ch±tajjhatt± mah±dukkha½ anubhavi½su. Sattame divase p±s±ŗo sayameva pavaµµitv± apagato. Bhikkh³ nikkhamitv± amh±ka½ ima½ p±pa½ ańńatra satth±r± ko j±nissati, satth±ra½ pucchiss±m±ti cintetv± pakkami½su. Te purimehi saddhi½ antar±magge sam±gantv± sabbe ekatova satth±ra½ upasaŖkamitv± vanditv± ekamanta½ nisinn± satth±r± katapaµisanth±r± attan± attan± diµµh±nubh³t±ni k±raŗ±ni paµip±µiy± pucchi½su. Satth±pi tesa½ paµip±µiy± eva½ by±k±si bhikkhave, so t±va k±ko attan± katakammameva anubhosi. At²tak±le hi b±r±ŗasiya½ eko kassako attano goŗa½ damento dametu½ n±sakkhi. So hissa goŗo thoka½ gantv± nipajji, pothetv± uµµh±pitopi thoka½ gantv± punapi tatheva nipajji. So v±yamitv± ta½ dametu½ asakkonto kodh±bhibh³to hutv± ito d±ni paµµh±ya sukha½ nipajjissas²ti pal±lapiŗ¹a½ viya karonto pal±lena tassa g²va½ paliveµhetv± aggimad±si, goŗo tattheva jh±yitv± mato. Tad±, bhikkhave, tena k±kena ta½ p±pakamma½ kata½. So tassa vip±kena d²gharatta½ niraye paccitv± vip±k±vasesena sattakkhattu½ k±kayoniya½ nibbattitv± evameva ±k±se jh±yitv±va matoti. S±pi, bhikkhave, itth² attan± katakammameva anubhosi. S± hi at²te b±r±ŗasiya½ ekassa gahapatikassa bhariy± udakaharaŗakoµµanapacan±d²ni sabbakicc±ni sahattheneva ak±si. Tass± eko sunakho ta½ gehe sabbakicc±ni kurum±na½ olokentova nis²dati. Khette bhatta½ harantiy± d±rupaŗŗ±d²na½ v± atth±ya arańńa½ gacchantiy± t±ya saddhi½yeva gacchati. Ta½ disv± daharamanuss± ambho nikkhanto sunakhaluddako, ajja maya½ ma½sena bhuńjiss±m±ti uppaŗ¹enti. S± tesa½ kath±ya maŖku hutv± sunakha½ le¹¹udaŗ¹±d²hi paharitv± pal±peti, sunakho nivattitv± puna anubandhati. So kirass± tatiye attabh±ve bhatt± ahosi, tasm± sineha½ chinditu½ na sakkoti. Kińc±pi hi anamatagge sa½s±re j±y± v± pati v± abh³tapubb± n±ma natthi, avid³re pana attabh±ve ń±takesu adhimatto sineho hoti, tasm± so sunakho ta½ vijahitu½ na sakkoti. S± tassa kujjhitv± khetta½ s±mikassa y±gu½ haram±n± rajju½ ucchaŖge µhapetv± agam±si, sunakho t±yeva saddhi½ gato. S± s±mikassa y±gu½ datv± tucchakuµa½ ±d±ya eka½ udakaµµh±na½ gantv± kuµa½ v±luk±ya p³retv± sam²pe oloketv± µhitassa sunakhassa saddamak±si. Sunakho cirassa½ vata me ajja madhurakath± laddh±ti naŖguµµha½ c±lento ta½ upasaŖkami. S± ta½ g²v±ya½ da¼ha½ gahetv± ek±ya rajjukoµiy± kuµa½ bandhitv± eka½ rajjukoµi½ sunakhassa g²v±ya½ bandhitv± kuµa½ udak±bhimukha½ pavaµµesi. Sunakho kuµa½ anubandhanto udake patitv± tattheva k±lamak±si. S± tassa kammassa vip±kena d²gharatta½ niraye paccitv± vip±k±vasesena attabh±vasate v±lukakuµa½ g²v±ya½ bandhitv± udake pakkhitt± k±lamak±s²ti. Tumhehipi, bhikkhave, attan± katakammameva anubh³ta½. At²tasmińhi b±r±ŗasiv±sino satta gop±lakad±rak± ekasmi½ aµavipadese satt±hav±rena g±viyo vicarant± ekadivasa½ g±viyo vic±retv± ±gacchant± eka½ mah±godha½ disv± anubandhi½su. Godh± pal±yitv± eka½ vammika½ p±visi. Tassa pana vammikassa satta chidd±ni, d±rak± maya½ d±ni gahetu½ na sakkhiss±ma, sve ±gantv± gaŗhiss±m±ti ekeko ekeka½ s±khabhaŖgamuµµhi½ ±d±ya sattapi jan± satta chidd±ni pidahitv± pakkami½su Te punadivase ta½ godha½ amanasikatv± ańńasmi½ padese g±viyo vic±retv± sattame divase g±viyo ±d±ya gacchant± ta½ vammika½ disv± sati½ paµilabhitv± k± nu kho tass± godh±ya pavatt²ti attan± attan± pidahit±ni chidd±ni vivari½su. Godh± j²vite nir±lay± hutv± aµµhicamm±vases± pavedham±n± nikkhami. Te ta½ disv± anukampa½ katv± m± na½ m±retha, satt±ha½ chinnabhatt± j±t±ti tass± piµµhi½ parimajjitv± sukhena gacch±h²ti vissajjesu½. Te godh±ya am±ritatt± niraye t±va na pacci½su. Te pana satta jan± ekato hutv± cuddasasu attabh±vesu satta satta divas±ni chinnabhatt± ahesu½. Tad±, bhikkhave, tumhehi sattahi gop±lakehi hutv± ta½ kamma½ katanti. Eva½ satth± tehi puµµhapuµµha½ pańha½ by±k±si. Atheko bhikkhu satth±ra½ ±ha ki½ pana, bhante, p±pakamma½ katv± ±k±se uppatitassapi samudda½ pakkhandass±pi pabbatantara½ paviµµhass±pi mokkho natth²ti. Satth± evameta½, bhikkhave, ±k±s±d²supi ekapadesopi natthi, yattha µhito p±pakammato mucceyy±ti vatv± anusandhi½ ghaµetv± dhamma½ desento ima½ g±tham±ha 127. Na antalikkhe na samuddamajjhe, na pabbat±na½ vivara½ pavissa;
na vijjat² so jagatippadeso, yatthaµµhito mucceyya p±pakamm±ti.
Tassattho sace hi koci imin± up±yena p±pakammato mucciss±m²ti antalikkhe v± nis²deyya, catur±s²tiyojanasahassagambh²ra½ mah±samudda½ v± paviseyya, pabbatantare v± nis²deyya, neva p±pakammato mucceyya. Puratthim±d²su jagatipadesesu pathav²bh±gesu na so v±laggamattopi ok±so atthi, yattha µhito p±pakammato muccitu½ sakkuŗeyy±ti. Desan±vas±ne te bhikkh³ sot±pattiphal±d²ni p±puŗi½su, sampattamah±janass±pi s±tthik± dhammadesan± ahos²ti.
Tayojanavatthu ek±dasama½.