10. K±raº¹avasutta½

10. Eka½ samaya½ bhagav± camp±ya½ viharati gaggar±ya pokkharaºiy± t²re. Tena kho pana samayena bhikkh³ bhikkhu½ ±pattiy± codenti. So bhikkhu bhikkh³hi ±pattiy± codiyam±no aññen±ñña½ paµicarati, bahiddh± katha½ apan±meti, kopañca dosañca appaccayañca p±tukaroti.
Atha kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi– “niddhamatheta½ bhikkhave, puggala½; niddhamatheta½, bhikkhave, puggala½. Apaneyyeso [apaneyyo so (s².), apaneyyo (sy±.)], bhikkhave, puggalo. Ki½ vo tena paraputtena visodhitena [ki½ voparaputto viheµhiyati (s².), ki½ paraputto viheµheti (sy±.), ki½ vo paraputt± viheµheti (p².), ki½ so paraputto visodheti (ka.)]! Idha bhikkhave, ekaccassa puggalassa t±disa½yeva hoti abhikkanta½ paµikkanta½ ±lokita½ vilokita½ samiñjita½ pas±rita½ saªgh±µipattac²varadh±raºa½, seyyath±pi aññesa½ bhaddak±na½ bhikkh³na½– y±vassa bhikkh³ ±patti½ na passanti. Yato ca khvassa bhikkh³ ±patti½ passanti, tamena½ eva½ j±nanti– ‘samaºad³s²v±ya½ [samaºar³p² (ka.)] samaºapal±po samaºak±raº¹avo’ti [samaºakaraº¹avoti (ka.)]. Tamena½ iti viditv± bahiddh± n±senti. Ta½ kissa hetu? M± aññe bhaddake bhikkh³ d³ses²”ti!
“Seyyath±pi, bhikkhave, sampanne yavakaraºe yavad³s² [yavar³p² (ka.)] j±yetha yavapal±po yavak±raº¹avoti. Tassa t±disa½yeva m³la½ hoti, seyyath±pi aññesa½ bhaddak±na½ yav±na½; t±disa½yeva n±¼a½ hoti, seyyath±pi aññesa½ bhaddak±na½ yav±na½; t±disa½yeva patta½ hoti, seyyath±pi aññesa½ bhaddak±na½ yav±na½– y±vassa s²sa½ na nibbattati. Yato ca khvassa s²sa½ nibbattati, tamena½ eva½ j±nanti– ‘yavad³s²v±ya½ yavapal±po yavak±raº¹avo’ti Tamena½ iti viditv± sam³la½ upp±µetv± bahiddh± yavakaraºassa cha¹¹enti. Ta½ kissa hetu? M± aññe bhaddake yave d³ses²ti!
“Evameva½ kho, bhikkhave, idhekaccassa puggalassa t±disa½yeva hoti abhikkanta½ paµikkanta½ ±lokita½ vilokita½ samiñjita½ pas±rita½ saªgh±µipattac²varadh±raºa½, seyyath±pi aññesa½ bhaddak±na½ bhikkh³na½– y±vassa bhikkh³ ±patti½ na passanti. Yato ca khvassa bhikkh³ ±patti½ passanti, tamena½ eva½ j±nanti– ‘samaºad³s²v±ya½ samaºapal±po samaºak±raº¹avo’ti. Tamena½ iti viditv± bahiddh± n±senti. Ta½ kissa hetu? M± aññe bhaddake bhikkh³ d³ses²ti.
“Seyyath±pi, bhikkhave, mahato dhaññar±sissa phuºam±nassa [vuyham±nassa (s². p².), phusayam±nassa (sy±.), punam±nassa (?)] Tattha y±ni t±ni dhaññ±ni da¼h±ni s±ravant±ni t±ni ekamanta½ puñja½ hoti, y±ni pana t±ni dhaññ±ni dubbal±ni pal±p±ni t±ni v±to ekamanta½ apavahati [apakassati (s².)]. Tamena½ s±mik± sammajjani½ gahetv± bhiyyosomatt±ya apasammajjanti. Ta½ kissa hetu? M± aññe bhaddake dhaññe d³ses²ti! Evameva½ kho, bhikkhave, idhekaccassa puggalassa t±disa½yeva hoti abhikkanta½ paµikkanta½ ±lokita½ vilokita½ samiñjita½ pas±rita½ saªgh±µipattac²varadh±raºa½, seyyath±pi aññesa½ bhaddak±na½ bhikkh³na½– y±vassa bhikkh³ ±patti½ na passanti. Yato ca khvassa bhikkh³ ±patti½ passanti, tamena½ eva½ j±nanti ‘samaºad³s²v±ya½ samaºapal±po samaºak±raº¹avo’ti. Tamena½ iti viditv± bahiddh± n±senti. Ta½ kissa hetu? M± aññe bhaddake bhikkh³ d³ses²ti.
“Seyyath±pi, bhikkhave, puriso udap±napan±¼iyatthiko tiºha½ kuµh±ri½ [kudh±ri½ (sy±. ka½. ka.)] ±d±ya vana½ paviseyya. So ya½ yadeva rukkha½ kuµh±rip±sena ±koµeyya tattha y±ni t±ni rukkh±ni da¼h±ni s±ravant±ni t±ni kuµh±rip±sena ±koµit±ni kakkha¼a½ paµinadanti; y±ni pana t±ni rukkh±ni antop³t²ni avassut±ni kasambuj±t±ni t±ni kuµh±rip±sena ±koµit±ni daddara½ paµinadanti. Tamena½ m³le chindati, m³le chinditv± agge chindati, agge chinditv± anto suvisodhita½ visodheti, anto suvisodhita½ visodhetv± udap±napan±¼i½ yojeti. Evameva½ kho, bhikkhave idhekaccassa puggalassa t±disa½yeva hoti abhikkanta½ paµikkanta½ ±lokita½ vilokita½ samiñjita½ pas±rita½ saªgh±µipattac²varadh±raºa½, seyyath±pi aññesa½ bhaddak±na½ bhikkh³na½– y±vassa bhikkh³ ±patti½ na passanti. Yato ca khvassa bhikkh³ ±patti½ passanti, tamena½ eva½ j±nanti– ‘samaºad³s²v±ya½ samaºapal±po samaºak±raº¹avo’ti. Tamena½ iti viditv± bahiddh± n±senti. Ta½ kissa hetu? M± aññe bhaddake bhikkh³ d³ses²”ti.
“Sa½v±s±ya½ vij±n±tha, p±piccho kodhano iti;
makkh² thambh² pa¼±s² ca, issuk² macchar² saµho.
“Santav±co janavati, samaºo viya bh±sati;
raho karoti karaºa½, p±padiµµhi an±daro.
“Sa½sapp² ca mus±v±d², ta½ viditv± yath±tatha½;
sabbe samagg± hutv±na, abhinibbajjay±tha [abhinibbijjayetha (ka.)] na½.
“K±raº¹ava½ [karaº¹ava½ (ka.) su. ni. 283 passitabba½] niddhamatha, kasambu½ apakassatha [avakassatha (ka.)];
tato pal±pe v±hetha, assamaºe samaºam±nine.
“Niddhamitv±na p±picche, p±pa-±c±ragocare;
suddh±suddhehi sa½v±sa½, kappayavho patissat±;
tato samagg± nipak±, dukkhassanta½ karissath±”ti. Dasama½.

Mett±vaggo paµhamo.

Tassudd±na½–
Metta½ paññ± ca dve piy±, dve lok± dve vipattiyo;
devadatto ca uttaro, nando k±raº¹avena c±ti.