Eva½ desana½ sallakkhetv± ta½ desetuk±mo bhikkh³ ±mantesi ±vuso, bhikkhaveti. ¾vusoti hi avatv±, bhikkhaveti vacana½ buddh±l±po n±ma hoti, aya½ pan±yasm± “dasabalena sam±na½ ±lapana½ na kariss±m²”ti satthu g±ravavasena s±vak±l±pa½ karonto, “±vuso bhikkhave”ti ±ha. Etadavoc±ti eta½ “ajjhattasa½yojanańca, ±vuso, puggala½ desess±mi bahiddh±sa½yojanańc±”ti dhammadesan±pada½ avoca.
Tasmi½ pana ratanap±s±de adhivattho eko sot±panno devaputto atthi, so buddhehi v± s±vakehi v± desan±ya ±raddhamatt±yayeva j±n±ti– “aya½ desan± utt±nik± bhavissati, aya½ gambh²r±. Aya½ jh±nanissit± bhavissati, aya½ vipassan±nissit±. Aya½ magganissit± aya½ phalanissit±, aya½ nibb±nanissit±”ti. So tasmimpi divase therena desan±ya ±raddhamatt±ya eva½ ańń±si– “yena n²h±rena mayha½ ayyena dhammasen±patin± s±riputtattherena desan± ±raddh±, aya½ desan± vipassan±g±¼h± bhavissati, chahi mukhehi vipassana½ kathessati. Desan±pariyos±ne koµisatasahassadevat± arahatta½ p±puŗissanti, sot±pann±d²na½ pana devamanuss±na½ paricchedo na bhavissati. Desan±ya anucchavika½ katv± mayha½ ayyassa s±dhuk±ra½ dass±m²”ti dev±nubh±vena mahanta½ sadda½ katv±– “s±dhu s±dhu ayy±”ti ±ha.
Devar±jena s±dhuk±re dinne pariv±rakap±s±dasahasse adhivatth± devat± sabb±va s±dhuk±ra½ ada½su. T±sa½ s±dhuk±rasaddena sabb± pubb±r±me vasanadevat±, t±sa½ saddena g±vutamatte devat±, tato a¹¹hayojane yojaneti etenup±yena ekacakkav±¼e, dv²su cakkav±¼esu, t²su cakkav±¼es³ti dasasahassacakkav±¼esu devat± s±dhuk±ramada½su. T±sa½ s±dhuk±rasaddena pathaviµµhakan±g± ca ±k±saµµhakadevat± ca. Tato abbhaval±hak±, uŗhaval±hak±, s²taval±hak±, vassaval±hak±, c±tumah±r±jik± catt±ro mah±r±j±no, t±vati½s± devat±, sakko devar±j±, y±m± devat±, suy±mo devar±j± tusit± devat±, santusito devar±j±, nimm±narat² devat±, sunimmito devar±j±, vasavatt² devat±, vasavatt² devar±j±, brahmap±risajj±, brahmapurohit±, mah±brahm±no, paritt±bh±, appam±ŗ±bh±, ±bhassar±, parittasubh±, appam±ŗasubh±, subhakiŗh±, vehapphal±, avih±, atapp±, sudass±, sudass², akaniµµh± devat±ti asańńe ca ar³p±vacarasatte ca µhapetv± sot±yatanapavattiµµh±ne sabb± devat± s±dhuk±ramada½su.
Tato kh²ŗ±savamah±brahm±no– “mah± vat±ya½ s±dhuk±rasaddo, pathavitalato paµµh±ya y±va akaniµµhaloka½ ±gato, kimattha½ nu kho eso”ti ±vajjento “dhammasen±patis±riputtatthero pubb±r±me vis±kh±ya ratanap±s±de nis²ditv± sa½yojanapariy±yadhammadesanam±rabhi, amhehipi tattha k±yasakkh²hi bhavitu½ vaµµat²”ti cintetv± tattha agama½su. Pubb±r±mo devat±hi paripuŗŗo, samant± pubb±r±massa g±vuta½ a¹¹hayojana½, yojananti sakalacakkav±¼a½ heµµh± pathavitalena tiriya½ cakkav±¼apariyantena paricchinna½ dasahi cakkav±¼asahassehi sannipatit±hi devat±hi nirantaramahosi, ±ragganitudanamatte µh±ne uparimakoµiy± saµµhi devat± sukhumattabh±ve m±petv± aµµha½su.
Ath±yasm± s±riputto “mahanta½ vatida½ hal±hala½, ki½ nu kho etan”ti ±vajjento dasasahassacakkav±¼e µhit±na½ devat±na½ ekacakkav±¼e sannipatitabh±va½ addasa. Atha yasm± buddh±na½ adhiµµh±nakicca½ natthi, parisaparim±ŗeneva passanti ceva saddańca s±venti. S±vak±na½ pana adhiµµh±na½ vaµµati. Tasm± thero sam±patti½ sam±pajjitv± sam±pattito vuµµh±ya mahaggatacittena adhiµµh±si– “cakkav±¼apariyant± paris± sabb±pi ma½ passatu, dhammańca me desentassa sadda½ suŗ±t³”ti. Adhiµµhitak±lato paµµh±ya dakkhiŗaj±ŗupasse ca cakkav±¼amukhavaµµiyańca nis²ditv± “dhammasen±patis±riputtatthero n±ma k²diso d²gho rasso s±mo od±to”ti vattabbak±raŗa½ n±hosi, sabbesampi sabbadis±su nisinn±na½ abhimukheyeva pańń±yittha, nabhamajjhe µhitacando viya ahosi. Dhamma½ desentass±pissa dakkhiŗaj±ŗupasse ca cakkav±¼amukhavaµµiyańca nisinn± sabbe ekaka½seneva sadda½ suŗi½su.
Eva½ adhiµµhahitv± thero ajjhattasa½yojanańca, ±vusoti ima½ dhammadesana½ ±rabhi. Tattha ajjhattanti k±mabhavo. Bahiddh±ti r³p±r³pabhavo. Kińc±pi hi satt± k±mabhave appa½ k±la½ vasanti kappassa catutthameva koµµh±sa½, itaresu t²su koµµh±sesu k±mabhavo suńńo hoti tuccho, r³pabhave bahu½ k±la½ vasanti, tath±pi tesa½ yasm± k±mabhave cutipaµisandhiyo bahuk± honti, appak± r³p±r³pabhavesu. Yattha ca cutipaµisandhiyo bahuk±, tattha ±layopi patthan±pi abhil±sopi bahu hoti. Yattha app±, tattha appo. Tasm± k±mabhavo ajjhatta½ n±ma j±ta½, r³p±r³pabhav± bahiddh± n±ma. Iti ajjhattasaŖkh±te k±mabhave chandar±go ajjhattasa½yojana½ n±ma, bahiddh±saŖkh±tesu r³p±r³pabhavesu chandar±go bahiddh±sa½yojana½ n±ma. Orambh±giy±ni v± pańca sa½yojan±ni ajjhattasa½yojana½ n±ma, uddhambh±giy±ni pańca bahiddh±sa½yojana½ n±ma. Tatr±ya½ vacanattho– ora½ vuccati k±madh±tu, tattha upapattinipph±danato ta½ ora½ bhajant²ti orambh±giy±ni Uddha½ vuccati r³p±r³padh±tu, tattha upapattinipph±danato ta½ uddha½ bhajant²ti uddhambh±giy±ni.
Eva½ vuttappabhedena ajjhattasa½yojanena sa½yutto puggalo ajjhattasa½yojano, bahiddh±sa½yojanena sa½yutto puggalo bahiddh±sa½yojano. Ubhayampi ceta½ na lokiyassa vaµµanissitamah±janassa n±ma½. Yesa½ pana bhavo dvedh± paricchinno, tesa½ sot±pannasakad±g±mi-an±g±m²na½ ariyas±vak±na½ eta½ n±ma½. Yath± hi mah±-arańńe khadiravanas±lavan±d²ni thambho tul±saŖgh±µoti n±ma½ na labhanti, khadiravana½ s±lavananti n±mameva labhanti. Yad± pana tato rukkh± tiŗh±ya kuµh±riy± chinditv± thambh±disaŗµh±nena tacchit± honti, tad± thambho tul±saŖgh±µoti n±ma½ labhanti. Evameva½ aparicchinnabhavo bahalakileso puthujjano eta½ n±ma½ na labhati, bhava½ paricchinditv± kilese tanuke katv± µhit± sot±pann±dayova labhanti.
Imassa ca panatthassa vibh±vanattha½ ida½ vacchakas±lopama½ veditabba½. Vacchakas±la½ hi katv± anto kh±ŗuke koµµetv± vacchake yottehi bandhitv± tesu upanibandhanti, yottesu appahontesu kaŗŗesupi gahetv± tattha vacchake pavesenti, antos±l±ya ok±se appahonte bahi kh±ŗuke koµµetv±pi evameva karonti. Tattha koci antobaddho vacchako bahinipanno hoti, koci bahibaddho antonipanno, koci antobaddho antova nipanno, koci bahibaddho bahiyeva nipanno. Koci antopi abaddhova carati, bahipi abaddhova. Tattha antobaddhassa bahinipannassa bandhana½ d²gha½ hoti. So hi uŗh±dip²¼ito nikkhamitv± bahi vacchak±na½ abbhantare nipajjati. Bahibaddhe antonipannepi eseva nayo. Yo pana antobaddho antonipanno, tassa bandhana½ rassa½ hoti. Bahibaddhe bahinipannepi eseva nayo. Ubhopi hi te divasampi kh±ŗuka½ anuparigantv± tattheva sayanti. Yo pana anto abaddho tattheva vacchak±na½ antare vicarati. Aya½ s²lav± vacchako kaŗŗe gahetv± vacchak±na½ antare vissaµµho divasampi ańńattha agantv± tattheva carati. Bahi abaddhe tattheva vicarantepi eseva nayo.
Tattha vacchakas±l± viya tayo bhav± veditabb±. Vacchakas±l±ya½ kh±ŗuk± viya avijj±kh±ŗuko. Vacchakabandhanayotta½ viya dasa sa½yojan±ni. Vacchak± viya t²su bhavesu nibbattasatt± Antobaddho bahisayitavacchako viya r³p±r³pabhavesu sot±pannasakad±g±mino. Te hi kińc±pi tattheva vasanti, sa½yojana½ pana tesa½ k±m±vacar³panibaddhameva. Kenaµµhena? Appah²naµµhena. R³p±r³pabhavesu puthujjanopi eteheva saŖgahito. Sopi hi kińc±pi tattha vasati, sa½yojana½ panassa k±m±vacar³panibaddhameva. Bahibaddho antosayitavacchako viya k±m±vacare an±g±m². So hi kińc±pi k±m±vacare vasati, sa½yojana½ panassa r³p±r³pabhav³panibaddhameva. Antobaddho antonipanno viya k±m±vacare sot±pannasakad±g±mino. Te hi sayampi k±m±vacare vasanti, sa½yojanampi tesa½ k±m±vacar³panibaddhameva. Bahibaddho bahinipanno viya r³p±r³pabhavesu an±g±m². So hi sayampi tattha vasati, sa½yojanampissa r³p±r³pabhav³panibaddhameva. Anto-abaddho antovicaraŗavacchako viya k±m±vacare kh²ŗ±savo. Bahi-abaddho bahivicaraŗavacchako viya r³p±r³pabhave kh²ŗ±savo. Sa½yojanesu pana sakk±yadiµµhi vicikicch± s²labbatapar±m±soti im±ni t²ŗi gacchanta½ niv±renti, gata½ paµi-±nenti. K±macchando by±p±doti im±ni pana dve sa½yojan±ni sam±pattiy± v± avikkhambhetv± maggena v± asamucchinditv± r³p±r³pabhave nibbattitu½ na sakkoti.
Katamo c±vusoti ida½ thero yath± n±ma puriso dve ratanape¼± passe µhapetv± sampattaparis±ya dve hatthe p³retv± sattavidha½ ratana½ bh±jetv± dadeyya, eva½ paµhama½ ratanape¼a½ datv± dutiyampi tatheva dadeyya. Evameva½ “ajjhattasa½yojanańca, ±vuso, puggala½ desess±mi bahiddh±sa½yojanańc±”ti im±ni dve pad±ni m±tik±vasena µhapetv± id±ni aµµhavidh±ya paris±ya bh±jetv± dassetu½ vitth±rakatha½ ±rabhi.
Tattha idh±ti imasmi½ s±sane. S²lav± hot²ti catup±risuddhis²lehi s²lasampanno hoti. Iti thero ett±vat± ca kira catup±risuddhis²la½ uddisitv± “p±timokkhasa½varasa½vuto”ti imin± tattha jeµµhakas²la½ vitth±retv± dasses²ti d²pavih±rav±s² summatthero ±ha. Antev±siko panassa tipiµakac³¼an±gatthero ±ha– “ubhayatth±pi p±timokkhasa½varova vutto. P±timokkhasa½varoyeva hi s²la½, itar±ni pana t²ŗi s²lanti vuttaµµh±na½ n±ma atth²”ti ananuj±nanto uttari ±ha– indriyasa½varo n±ma chadv±rarakkh±mattakameva, ±j²vap±risuddhi dhammena samena paccayuppattimattaka½, paccayasannissita½ paµiladdhapaccaye “idamatthan”ti paccavekkhitv± paribhuńjanamattaka½, nippariy±yena pana p±timokkhasa½varova s²la½ Yassa so bhinno, aya½ chinnas²so viya puriso hatthap±de ses±ni rakkhissat²ti na vattabbo. Yassa pana so arogo, aya½ acchinnas²so viya puriso j²vita½ ses±ni puna p±katik±ni katv± rakkhitu½ sakkoti. Tasm± s²lav±ti imin± p±timokkhasa½vara½ uddisitv± ta½ vitth±rento “p±timokkhasa½varasa½vuto”ti-±dim±h±ti.
Tattha p±timokkhasa½varasa½vutoti p±timokkhasa½varena samann±gato. ¾c±ragocarasampannoti ±c±rena ca gocarena ca sampanno. Aŗumattes³ti appamattakesu. Vajjes³ti akusaladhammesu. Bhayadass±v²ti bhayadass². Sam±d±y±ti samm± ±diyitv±. Sikkhati sikkh±pades³ti ta½ ta½ sikkh±pada½ sam±diyitv± sikkhati. Apica sam±d±ya sikkhati sikkh±pades³ti ya½kińci sikkh±padesu sikkh±koµµh±sesu sikkhitabba½ k±yika½ v± v±casika½ v±, ta½ sabba½ samm± ±d±ya sikkhati. Ayamettha saŖkhepo, vitth±rato pana sabb±net±ni p±timokkhasa½var±d²ni pad±ni visuddhimagge (visuddhi. 1.14 ±dayo) vutt±ni, catup±risuddhis²lańca sabb±k±rena vibhajitv± dassita½. Ańńatara½ devanik±yanti chasu k±m±vacaradevaghaµ±su ańńatara½ devaghaµa½. ¾g±m² hot²ti heµµh± ±g±m² hoti. ¾gant± itthattanti itthatta½ m±nusakapańcakkhandhabh±vameva ±gant± hoti. Tatr³papattiko v± upar³papattiko v± na hoti, puna heµµh±g±m²yeva hot²ti dasseti. Imin± aŖgena sukkhavipassakassa dh±tukammaµµh±nikabhikkhuno heµµhima½ maggadvayańceva phaladvayańca kathita½.