4. Mahakap±µih±riyasutta½

346. Eka½ samaya½ sambahul± ther± bhikkh³ macchik±saº¹e viharanti amb±µakavane. Atha kho citto gahapati yena ther± bhikkh³ tenupasaªkami; upasaªkamitv± there bhikkh³ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. Ekamanta½ nisinno kho citto gahapati there bhikkh³ etadavoca– “adhiv±sentu me, bhante ther±, sv±tan±ya gokule bhattan”ti. Adhiv±sesu½ kho ther± bhikkh³ tuºh²bh±vena. Atha kho citto gahapati ther±na½ bhikkh³na½ adhiv±sana½ viditv± uµµh±y±san± there bhikkh³ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± pakk±mi. Atha kho ther± bhikkh³ tass± rattiy± accayena pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya yena cittassa gahapatino gokula½ tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di½su.
Atha kho citto gahapati there bhikkh³ paº²tena sappip±y±sena sahatth± santappesi sampav±resi. Atha kho ther± bhikkh³ bhutt±vino on²tapattap±ºino uµµh±y±san± pakkami½su. Cittopi kho gahapati ‘sesaka½ vissajjeth±’ti vatv± there bhikkh³ piµµhito piµµhito anubandhi. Tena kho pana samayena uºha½ hoti kuthita½ [kuµµhita½ (s². sy±. ka½. p².)]; te ca ther± bhikkh³ paveliyam±nena maññe k±yena gacchanti, yath± ta½ bhojana½ bhutt±vino.
Tena kho pana samayena ±yasm± mahako tasmi½ bhikkhusaªghe sabbanavako hoti. Atha kho ±yasm± mahako ±yasmanta½ thera½ etadavoca– “s±dhu khvassa, bhante thera, s²tako ca v±to v±yeyya, abbhasampil±po [abbhasa½bil±po (s².), abbhasa½vil±po (p².)] ca assa, devo ca ekameka½ phus±yeyy±”ti.
“S±dhu khvassa, ±vuso mahaka, ya½ s²tako ca v±to v±yeyya, abbhasampil±po ca assa, devo ca ekameka½ phus±yeyy±”ti. Atha kho ±yasm± mahako tath±r³pa½ iddh±bhisaªkh±ra½ abhisaªkhari [abhisaªkh±si (s².)] yath± s²tako ca v±to v±yi, abbhasampil±po ca assa [±si (?)], Devo ca ekameka½ phusi. Atha kho cittassa gahapatino etadahosi– “yo kho imasmi½ bhikkhusaªghe sabbanavako bhikkhu tass±ya½ evar³po iddh±nubh±vo”ti Atha kho ±yasm± mahako ±r±ma½ samp±puºitv± ±yasmanta½ thera½ etadavoca– “alamett±vat±, bhante ther±”ti? “Alamett±vat±, ±vuso mahaka! Katamett±vat±, ±vuso mahaka! P³jitamett±vat±, ±vuso mahako”ti Atha kho ther± bhikkh³ yath±vih±ra½ agama½su. ¾yasm±pi mahako saka½ vih±ra½ agam±si.
Atha kho citto gahapati yen±yasm± mahako tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ mahaka½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. Ekamanta½ nisinno kho citto gahapati ±yasmanta½ mahaka½ etadavoca– “s±dhu me, bhante, ayyo mahako uttarimanussadhamma½ iddhip±µih±riya½ dasset³”ti. “Tena hi tva½, gahapati, ±linde uttar±saªga½ paññapetv± tiºakal±pa½ ok±seh²”ti. “Eva½, bhante”ti kho citto gahapati ±yasmato mahakassa paµissutv± ±linde uttar±saªga½ paññapetv± tiºakal±pa½ ok±sesi. Atha kho ±yasm± mahako vih±ra½ pavisitv± s³cighaµika½ datv± tath±r³pa½ iddh±bhisaªkh±ra½ abhisaªkhari yath± t±lacchigga¼ena ca agga¼antarik±ya ca acci nikkhamitv± tiº±ni jh±pesi, uttar±saªga½ na jh±pesi. Atha kho citto gahapati uttar±saªga½ papphoµetv± sa½viggo lomahaµµhaj±to ekamanta½ aµµh±si. Atha kho ±yasm± mahako vih±r± nikkhamitv± citta½ gahapati½ etadavoca– “alamett±vat±, gahapat²”ti?
“Alamett±vat± bhante mahaka! Katamett±vat±, bhante, mahaka! P³jitamett±vat±, bhante mahaka! Abhiramatu, bhante, ayyo mahako macchik±saº¹e. Ramaº²ya½ amb±µakavana½. Aha½ ayyassa mahakassa ussukka½ kariss±mi c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±nappaccayabhesajjaparikkh±r±nan”ti. “Kaly±ºa½ vuccati, gahapat²”ti. Atha kho ±yasm± mahako sen±sana½ sa½s±metv± pattac²varam±d±ya macchik±saº¹amh± pakk±mi. Ya½ macchik±saº¹amh± pakk±mi, tath± pakkantova ahosi; na puna pacc±gacch²ti. Catuttha½.