10. Bandhanasuttavaººan±
121. Dasame idha, bhante, raññ±ti ida½ te bhikkh³ tesu manussesu ±nandattherassa sukatak±raºa½ ±rocent± ±rocesu½. Rañño kira sakkena kusar±jassa dinno aµµhavaªko maºi paveºiy± ±gato. R±j± alaªkaraºak±le ta½ maºi½ ±harath±ti ±ha. Manuss± “µhapitaµµh±ne na pass±m±”ti ±rocesu½. R±j± antogharac±rino “maºi½ pariyesitv± deth±”ti bandh±pesi. ¾nandatthero te disv± maºipaµis±mak±na½ eka½ up±ya½ ±cikkhi Te rañño ±rocesu½. R±j± “paº¹ito thero, therassa vacana½ karoth±”ti. Paµis±makamanuss± r±jaªgaºe udakac±µi½ µhapetv± s±ºiy± parikkhip±petv± te manusse ±ha½su– “s±µaka½ p±rupitv± ettha gantv± hattha½ ot±reth±”ti. Maºicoro cintesi– “r±jabhaº¹a½ vissajjetu½ v± valañjetu½ v± na sakk±”ti. So geha½ gantv± maºi½ upakacchake µhapetv± s±µaka½ p±rupitv± ±gamma udakac±µiya½ pakkhipitv± pakk±mi. Mah±jane paµikkante r±jamanuss± c±µiya½ hattha½ ot±retv± maºi½ disv± ±haritv± rañño ada½su. “¾nandattherena kira dassitanayena maºi diµµho”ti mah±jano kol±hala½ ak±si. Te bhikkh³ ta½ k±raºa½ tath±gatassa ±rocent± ima½ pavatti½ ±rocesu½. Satth±– “anacchariya½, bhikkhave, ya½ ±nando manuss±na½ hatth±ru¼hamaºi½ ±har±peyya yattha pubbe paº¹it± attano ñ±ºe µhatv± ahetukapaµisandhiya½ nibbatt±na½ tiracch±nagat±nampi hatth±ru¼ha½ bhaº¹a½ ±har±petv± rañño ada½s³”ti vatv±–
“Ukkaµµhe s³ramicchanti, mant²su akut³hala½;
piyañca annap±namhi, atthe j±te ca paº¹itan”ti. (J±. 1.1.92)–
Mah±s±raj±taka½ kathesi.
Na ta½ da¼hanti ta½ bandhana½ thiranti na kathenti. Yad±yasanti ya½ ±yas± kata½. S±rattaratt±ti suµµhu rattaratt±, s±rattena v± ratt± s±rattaratt±, s±ra½ idanti maññan±ya ratt±ti attho. Apekkh±ti ±layo nikanti. ¾h³ti kathenti. Oh±rinanti cat³su ap±yesu ±ka¹¹hanaka½. Sithilanti na ±yas±dibandhana½ viya iriy±patha½ niv±retv± µhita½. Tena hi bandhanena baddh± paradesampi gacchantiyeva. Duppamuñcanti aññatra lokuttarañ±ºena muñcitu½ asakkuºeyyanti. Dasama½.
Paµhamo vaggo.