8. Mallik±suttavaººan±

119. Aµµhame atthi nu kho te malliketi kasm± pucchati? Aya½ kira mallik± duggatam±l±k±rassa dh²t±, ekadivasa½ ±paºato p³va½ gahetv± “m±l±r±ma½ gantv±va kh±diss±m²”ti gacchant² paµipathe bhikkhusaªghapariv±ra½ bhagavanta½ bhikkh±c±ra½ pavisanta½ disv± pasannacitt± ta½ bhagavato ad±si. Satth± nis²dan±k±ra½ dassesi. ¾nandatthero c²vara½ paññ±petv± ad±si. Bhagav± tattha nis²ditv± ta½ p³va½ paribhuñjitv± mukha½ vikkh±letv± sita½ p±tv±k±si. Thero “imiss±, bhante, ko vip±ko bhavissat²”ti pucchi. ¾nanda, ajjes± tath±gatassa paµhamabhojana½ ad±si, ajjeva kosalarañño aggamahes² bhavissat²ti. Ta½divasameva ca r±j± k±sig±me bh±gineyyena yuddhena par±jito pal±yitv± nagara½ ±gacchanto m±l±r±ma½ pavisitv± balak±yassa ±gamana½ ±gamesi. Tassa s± vatta½ ak±si. So t±ya vatte pas²ditv± ta½ antep³ra½ atih±r±petv± ta½ aggamahesiµµh±ne µhapesi.
Athekadivasa½ cintesi– “may± imiss± duggatakulassa dh²tuy± mahanta½ issariya½ dinna½, ya½n³n±ha½ ima½ puccheyya½ ‘ko te piyo’ti? S± ‘tva½ me, mah±r±ja, piyo’ti vatv± puna ma½ pucchissati. Athass±ha½ ‘mayhampi tva½yeva piy±’ti vakkh±m²”ti. Iti so aññamañña½ viss±sajananattha½ sammodan²ya½ katha½ kathento pucchati. S± pana dev² paº¹it± buddhupaµµh±yik± dhammupaµµh±yik± saªghupaµµh±yik± mah±paññ± tasm± eva½ cintesi– “n±ya½ pañho rañño mukha½ oloketv± kathetabbo”ti. S± saraseneva kathetv± r±j±na½ pucchi. R±j± t±ya sarasena kathitatt± nivattitu½ alabhanto sayampi saraseneva kathetv± “sak±raºa½ ida½, tath±gatassa na½ ±rocess±m²”ti gantv± bhagavato ±rocesi. Nevajjhag±ti n±dhigacchati. Eva½ piyo puthu att± paresanti yath± ekassa att± piyo, eva½ paresa½ puthusatt±nampi att± piyoti attho. Aµµhama½.