Kappa-saddo pan±ya½ abhisaddahana-voh±ra-k±la-paññatti-chedana-vikappa-lesasamantabh±v±di-anekattho. Tath± hissa “okappaniyameta½ bhoto gotamassa, yath± ta½ arahato samm±sambuddhass±”ti evam±d²su (ma. ni. 1.387) abhisaddahanamattho. “Anuj±n±mi, bhikkhave, pañcahi samaºakappehi phala½ paribhuñjitun”ti evam±d²su (c³¼ava. 250) voh±ro. “Yena suda½ niccakappa½ vihar±m²”ti evam±d²su (ma. ni. 1.387) k±lo. “Icc±yasm± kappo”ti evam±d²su paññatti. “Alaªkato kappitakesamass³”ti evam±d²su (vi. va. 1094, 1101) chedana½. “Kappati dvaªgulakappo”ti evam±d²su (c³¼ava. 446) vikappo. “¾tthi kappo nipajjitun”ti evam±d²su (a. ni. 8.80) leso. “Kevalakappa½ ve¼uvana½ obh±setv±”ti evam±d²su (sa½. ni. 1.94) samantabh±vo. Idha panassa samantabh±vattho adhippeto. Tasm± kevalakappa½ jetavananti ettha “anavasesa½ samantato jetavanan”ti evamattho daµµhabbo. Obh±setv±ti vatth±laªk±rasar²rasamuµµhit±ya ±bh±ya pharitv±, candim± viya s³riyo viya ca ekobh±sa½ ekapajjota½ karitv±ti attho. Yen±ti bhummatthe karaºavacana½. Yena bhagav± tenupasaªkam²ti tasm± “yattha bhagav±, tattha upasaªkam²”ti evamettha attho daµµhabbo. Yena v± k±raºena bhagav± devamanussehi upasaªkamitabbo, tena k±raºena upasaªkam²ti evamettha attho daµµhabbo. Kena ca k±raºena bhagav± upasaªkamitabbo? N±nappak±raguºavises±dhigam±dhipp±yena, s±duphal³pabhog±dhipp±yena dijagaºehi niccaphalitamah±rukkho viya. Upasaªkam²ti ca gat±ti vutta½ hoti. Upasaªkamitv±ti upasaªkamanapariyos±nad²pana½. Atha v± eva½ gat± tato ±sannatara½ µh±na½ bhagavato sam²pasaªkh±ta½ gantv±tipi vutta½ hoti. Id±ni yenatthena loke aggapuggalassa upaµµh±na½ ±gat±, ta½ pucchituk±m± dasanakhasamodh±nasamujjala½ añjuli½ sirasi patiµµhapetv± ekamanta½ aµµh±si. Ekamantanti bh±vanapu½sakaniddeso– “visama½ candimas³riy± parivattant²”ti-±d²su (a. ni. 4.70) viya. Tasm± yath± µhit± ekamanta½ µhit± hoti, tath± aµµh±s²ti evamettha attho daµµhabbo. Bhummatthe v± eta½ upayogavacana½. Aµµh±s²ti µh±na½ kappesi. Paº¹it± hi devamanuss± garuµµh±niya½ upasaªkamitv± ±sanakusalat±ya ekamanta½ tiµµhanti, ayañca devo tesa½ aññataro, tasm± ekamanta½ aµµh±si. Katha½ µhito pana ekamanta½ µhito hot²ti? Cha µh±nadose vajjetv±. Seyyathida½– atid³ra½, acc±sanna½, upariv±ta½ unnatappadesa½, atisammukha½, atipacch±ti. Atid³re µhito hi sace kathetuk±mo hoti, ucc±saddena kathetabba½ hoti. Acc±sanne µhito saªghaµµana½ karoti. Upariv±te µhito sar²ragandhena b±dhati. Unnatappadese µhito ag±rava½ pak±seti. Atisammukh± µhito sace daµµhuk±mo hoti, cakkhun± cakkhu½ ±hacca daµµhabba½ hoti. Atipacch± µhito sace daµµhuk±mo hoti, g²va½ pas±retv± daµµhabba½ hoti. Tasm± ayampi ete cha µh±nadose vajjetv± aµµh±si. Tena vutta½ “ekamanta½ aµµh±s²”ti. Etadavoc±ti eta½ avoca. Katha½ n³ti k±raºapucch±. Bhagavato hi tiººoghabh±vo dasasahassilokadh±tuy± p±kaµo, tenimiss± devat±ya tattha kaªkh± natthi, imin± pana k±raºena “tiººo”ti na j±n±ti, tena s± ta½ k±raºa½ puccham±n± evam±ha. M±ris±ti devat±na½ piyasamud±c±ravacanameta½. Niddukkh±ti vutta½ hoti. Yadi eva½ “yad± kho te, m±risa, saªkun± saªku hadaye sam±gaccheyya, atha na½ tva½ j±neyy±si ‘vassasahassa½ me niraye paccam±nass±”’ti (ma. ni. 1.512) ida½ virujjhati. Na hi nerayikasatto niddukkho n±ma hoti. Kiñc±pi na niddukkho, ru¼h²saddena pana eva½ vuccati. Pubbe kira paµhamakappik±na½ niddukkh±na½ sukhasamappit±na½ esa voh±ro, aparabh±ge dukkha½ hotu v± m± v±, ru¼h²saddena aya½ voh±ro vuccateva nippadum±pi nirudak±pi v± pokkharaº² pokkharaº² viya. Oghamatar²ti ettha catt±ro ogh±, k±mogho bhavogho diµµhogho avijjoghoti. Tattha pañcasu k±maguºesu chandar±go k±mogho n±ma. R³p±r³pabhavesu chandar±go jh±nanikanti ca bhavogho n±ma. Dv±saµµhi diµµhiyo diµµhogho n±ma. Cat³su saccesu aññ±ºa½ avijjogho n±ma. Tattha k±mogho aµµhasu lobhasahagatesu cittupp±desu uppajjati, bhavogho cat³su diµµhigatavippayuttalobhasahagatesu cittupp±desu uppajjati, diµµhogho cat³su diµµhigatasampayuttesu cittupp±desu uppajjati, avijjogho sabb±kusalesu uppajjati. Sabbopi cesa avahananaµµhena r±saµµhena ca oghoti veditabbo. Avahananaµµhen±ti adhogamanaµµhena. Ayañhi attano vasa½ gate satte adho gameti, niray±dibhed±ya duggatiya½yeva nibbatteti, uparibh±va½ v± nibb±na½ gantu½ adento adho t²su bhavesu cat³su yon²su pañcasu gat²su sattasu viññ±ºaµµhit²su navasu satt±v±sesu ca gamet²tipi attho. R±saµµhen±ti mahantaµµhena. Mah± heso kilesar±si av²cito paµµh±ya y±va bhavagg± patthaµo, yadida½ pañcasu k±maguºesu chandar±go n±ma. Sesesupi eseva nayo. Evamaya½ r±saµµhen±pi oghoti veditabbo. Atar²ti ima½ catubbidhampi ogha½ kena nu tva½, m±risa, k±raºena tiººoti pucchati. Athass± bhagav± pañha½ vissajjento appatiµµha½ khv±hanti-±dim±ha. Tattha appatiµµhanti appatiµµhahanto. An±y³hanti an±y³hanto, av±yamantoti attho. Iti bhagav± g³¼ha½ paµicchanna½ katv± pañha½ kathesi. Devat±pi na½ sutv± “b±hiraka½ t±va ogha½ tarant± n±ma µh±tabbaµµh±ne tiµµhant± taritabbaµµh±ne ±y³hant± taranti, aya½ pana av²cito y±va bhavagg± patthaµa½ kilesogha½ kilesar±si½ appatiµµhahanto an±y³hanto atarinti ±ha. Ki½ nu kho eta½? Katha½ nu kho etan”ti? Vimati½ pakkhant± pañhassa attha½ na aññ±si. Ki½ pana bhagavat± yath± satt± na j±nanti, eva½ kathanatth±ya p±ramiyo p³retv± sabbaññut± paµividdh±ti? Na etadatth±ya paµividdh±. Dve pana bhagavato desan± niggahamukhena ca anuggahamukhena ca. Tattha ye paº¹itam±nino honti aññ±tepi ñ±tasaññino pañcasat± br±hmaºapabbajit± viya, tesa½ m±naniggahattha½ yath± na j±nanti, eva½ m³lapariy±y±disadisa½ dhamma½ deseti. Aya½ niggahamukhena desan±. Vuttampi ceta½ “niggayha niggayh±ha½, ±nanda, vakkh±mi, pavayha pavayha, ±nanda, vakkh±mi, yo s±ro, so µhassat²”ti (ma. ni. 3.196). Ye pana ujuk± sikkh±k±m±, tesa½ suviññeyya½ katv± ±kaªkheyyasutt±disadisa½ dhamma½ deseti, “abhirama, tissa, abhirama, tissa, ahamov±dena ahamanuggahena ahamanus±saniy±”ti (sa½. ni. 3.84) ca ne samass±seti. Aya½ anuggahamukhena desan±. Aya½ pana devaputto m±natthaddho paº¹itam±n², eva½ kirassa ahosi– aha½ ogha½ j±n±mi, tath±gatassa oghatiººabh±va½ j±n±mi, “imin± pana k±raºena tiººo”ti ettakamatta½ na j±n±mi. Iti mayha½ ñ±tameva bahu, appa½ aññ±ta½, tamaha½ kathitamattameva j±niss±mi. Kiñhi n±ma ta½ bhagav± vadeyya, yass±ha½ attha½ na j±neyyanti. Atha satth± “aya½ kiliµµhavattha½ viya raªgaj±ta½ abhabbo ima½ m±na½ appah±ya desana½ sampaµicchitu½, m±naniggaha½ t±vassa katv± puna n²cacittena pucchantassa pak±sess±m²”ti paµicchanna½ katv± pañha½ kathesi. Sopi nihatam±no ahosi, s± cassa nihatam±nat± uttaripañhapucchaneneva veditabb±. Tassa pana pañhapucchanassa ayamattho– katha½ pana tva½, m±risa, appatiµµha½ an±y³ha½ oghamatari, yath±ha½ j±n±mi, eva½ me katheh²ti. Athassa bhagav± kathento yad±sv±hanti-±dim±ha. Tattha yad± sv±hanti yasmi½ k±le aha½. Suk±ro nip±tamatta½. Yath± ca ettha, eva½ sabbapadesu. Sa½s²d±m²ti paµicchanna½ katv± ataranto tattheva os²d±mi. Nibbuyh±m²ti µh±tu½ asakkonto ativatt±mi. Iti µh±ne ca v±y±me ca dosa½ disv± atiµµhanto av±yamanto oghamatarinti eva½ bhagavat± pañho kathito. Devat±yapi paµividdho, na pana p±kaµo, tassa p±kaµ²karaºattha½ satta duk± dassit±. Kilesavasena hi santiµµhanto sa½s²dati n±ma, abhisaªkh±ravasena ±y³hanto nibbuyhati n±ma. Taºh±diµµh²hi v± santiµµhanto sa½s²dati n±ma, avasesakiles±nañceva abhisaªkh±r±nañca vasena ±y³hanto nibbuyhati n±ma. Taºh±vasena v± santiµµhanto sa½s²dati n±ma, diµµhivasena ±y³hanto nibbuyhati n±ma. Sassatadiµµhiy± v± santiµµhanto sa½s²dati n±ma, ucchedadiµµhiy± ±y³hanto nibbuyhati n±ma. Ol²yan±bhinives± hi bhavadiµµhi, atidh±van±bhinives± vibhavadiµµhi L²navasena v± santiµµhanto sa½s²dati n±ma, uddhaccavasena ±y³hanto nibbuyhati n±ma. Tath± k±masukhallik±nuyogavasena santiµµhanto sa½s²dati n±ma, attakilamath±nuyogavasena ±y³hanto nibbuyhati n±ma. Sabb±kusal±bhisaªkh±ravasena santiµµhanto sa½s²dati n±ma, sabbalokiyakusal±bhisaªkh±ravasena ±y³hanto nibbuyhati n±ma. Vuttampi ceta½– “seyyath±pi, cunda, ye keci akusal± dhamm±, sabbe te adhobh±gaªgaman²y±, ye keci kusal± dhamm±, sabbe te uparibh±gaªgaman²y±”ti (ma. ni. 1.86). Ima½ pañhavissajjana½ sutv±va devat± sot±pattiphale patiµµh±ya tuµµh± pasann± attano tuµµhiñca pas±dañca pak±sayant² cirassa½ vat±ti g±tham±ha. Tattha cirassanti cirassa k±lassa accayen±ti attho. Aya½ kira devat± kassapasamm±sambuddha½ disv± tassa parinibb±nato paµµh±ya antar± añña½ buddha½ na diµµhapubb±, tasm± ajja bhagavanta½ disv± evam±ha. Ki½ panim±ya devat±ya ito pubbe satth± na diµµhapubboti. Diµµhapubbo v± hotu adiµµhapubbo v±, dassana½ up±d±ya eva½ vattu½ vaµµati. Br±hmaºanti b±hitap±pa½ kh²º±savabr±hmaºa½. Parinibbutanti kilesanibb±nena nibbuta½. Loketi sattaloke. Visattikanti r³p±d²su ±rammaºesu ±sattavisattat±d²hi k±raºehi visattik± vuccati taºh±, ta½ visattika½ appatiµµham±na½ an±y³ham±na½ tiººa½ nittiººa½ uttiººa½ cirassa½ vata kh²º±savabr±hmaºa½ pass±m²ti attho. Samanuñño satth± ahos²ti tass± devat±ya vacana½ citteneva samanumodi, ekajjh±sayo ahosi. Antaradh±y²ti abhisaªkhatak±ya½ jahitv± attano pakati-up±diººakak±yasmi½yeva µhatv± laddh±s± laddhapatiµµh± hutv± dasabala½ gandhehi ca m±lehi ca p³jetv± attano bhavana½yeva agam±s²ti.
Oghataraºasuttavaººan± niµµhit±.