K±m±d²navakath±

42. “Seyyath±pi gahapati, kukkuro jighacch±dubbalyapareto gogh±takas³na½ paccupaµµhito assa. Tamena½ dakkho gogh±tako v± gogh±takantev±s² v± aµµhikaªkala½ sunikkanta½ nikkanta½ nimma½sa½ lohitamakkhita½ upasumbheyya [upacchubheyya (s². p².), upacch³bheyya (sy±. ka½.), upaccumbheyya (ka.)]. Ta½ ki½ maññasi, gahapati, api nu kho so kukkuro amu½ aµµhikaªkala½ sunikkanta½ nikkanta½ nimma½sa½ lohitamakkhita½ palehanto jighacch±dubbalya½ paµivineyy±”ti?
“No heta½, bhante”.
“Ta½ kissa hetu”?
“Aduñhi, bhante, aµµhikaªkala½ sunikkanta½ nikkanta½ nimma½sa½ lohitamakkhita½. Y±vadeva pana so kukkuro kilamathassa vigh±tassa bh±g² ass±ti. Evameva kho, gahapati, ariyas±vako iti paµisañcikkhati– ‘aµµhikaªkal³pam± k±m± vutt± bhagavat± bahudukkh± bahup±y±s± [bah³p±y±s± (s². sy±. ka½. p².)], ±d²navo ettha bhiyyo’ti. Evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya disv± y±ya½ upekkh± n±natt± n±nattasit± ta½ abhinivajjetv±, y±ya½ upekkh± ekatt± ekattasit± yattha sabbaso lok±mis³p±d±n± aparises± nirujjhanti tamev³pekkha½ bh±veti.
43. “Seyyath±pi, gahapati, gijjho v± kaªko v± kulalo v± ma½sapesi½ ±d±ya u¹¹²yeyya [u¹¹ayeyya (sy±. p².)]. Tamena½ gijjh±pi kaªk±pi kulal±pi anupatitv± anupatitv± vitaccheyyu½ vissajjeyyu½ [vir±jeyyu½ (s². sy±. ka½. p².)]. Ta½ ki½ maññasi, gahapati, sace so gijjho v± kaªko v± kulalo v± ta½ ma½sapesi½ na khippameva paµinissajjeyya, so tatonid±na½ maraºa½ v± nigaccheyya maraºamatta½ v± dukkhan”ti?
“Eva½, bhante”.
“Evameva kho, gahapati, ariyas±vako iti paµisañcikkhati– ‘ma½sapes³pam± k±m± vutt± bhagavat± bahudukkh± bahup±y±s±, ±d²navo ettha bhiyyo’ti. Evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya disv± y±ya½ upekkh± n±natt± n±nattasit± ta½ abhinivajjetv± y±ya½ upekkh± ekatt± ekattasit± yattha sabbaso lok±mis³p±d±n± aparises± nirujjhanti tamev³pekkha½ bh±veti.
44. “Seyyath±pi, gahapati, puriso ±ditta½ tiºukka½ ±d±ya paµiv±ta½ gaccheyya. Ta½ ki½ maññasi, gahapati, sace so puriso ta½ ±ditta½ tiºukka½ na khippameva paµinissajjeyya tassa s± ±ditt± tiºukk± hattha½ v± daheyya b±hu½ v± daheyya aññatara½ v± aññatara½ v± aªgapaccaªga½ [daheyya. Aññatara½ v± aªgapaccaªga (s². p².)] daheyya, so tatonid±na½ maraºa½ v± nigaccheyya maraºamatta½ v± dukkhan”ti?
“Eva½, bhante”.
“Evameva kho, gahapati, ariyas±vako iti paµisañcikkhati– ‘tiºukk³pam± k±m± vutt± bhagavat± bahudukkh± bahup±y±s±, ±d²navo ettha bhiyyo’ti. Evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya disv±…pe… tamev³pekkha½ bh±veti.
45. “Seyyath±pi gahapati, aªg±rak±su s±dhikaporis±, p³r± aªg±r±na½ v²taccik±na½ v²tadh³m±na½. Atha puriso ±gaccheyya j²vituk±mo amarituk±mo sukhak±mo dukkhappaµikk³lo. Tamena½ dve balavanto puris± n±n±b±h±su gahetv± aªg±rak±su½ upaka¹¹heyyu½. Ta½ ki½ maññasi, gahapati, api nu so puriso iticiticeva k±ya½ sann±meyy±”ti?
“Eva½, bhante”.
“Ta½ kissa hetu”?
“Viditañhi bhante, tassa purisassa imañc±ha½ aªg±rak±su½ papatiss±mi, tatonid±na½ maraºa½ v± nigacchiss±mi maraºamatta½ v± dukkhan”ti. “Evameva kho, gahapati, ariyas±vako iti paµisañcikkhati– ‘aªg±rak±s³pam± k±m± vutt± bhagavat± bahudukkh± bahup±y±s±, ±d²navo ettha bhiyyo’ti. Evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya disv±…pe… tamev³pekkha½ bh±veti.
46. “Seyyath±pi gahapati, puriso supinaka½ passeyya ±r±mar±maºeyyaka½ vanar±maºeyyaka½ bh³mir±maºeyyaka½ pokkharaºir±maºeyyaka½. So paµibuddho na kiñci paµipasseyya [passeyya (s². sy±. ka½. p².)]. Evameva kho, gahapati, ariyas±vako iti paµisañcikkhati– ‘supinak³pam± k±m± vutt± bhagavat± bahudukkh± bahup±y±s±, ±d²navo ettha bhiyyo’ti…pe… tamev³pekkha½ bh±veti.
47. “Seyyath±pi, gahapati, puriso y±citaka½ bhoga½ y±citv± y±na½ v± [y±na½ (sy±. ka½. p².)] poriseyya½ [poroseyya½ (s². p². ka.), oropeyya (sy±. ka½.)] pavaramaºikuº¹ala½. So tehi y±citakehi bhogehi purakkhato parivuto antar±paºa½ paµipajjeyya. Tamena½ jano disv± eva½ vadeyya– ‘bhog² vata, bho, puriso, eva½ kira bhogino bhog±ni bhuñjant²’ti. Tamena½ s±mik± yattha yattheva passeyyu½ tattha tattheva s±ni hareyyu½. Ta½ ki½ maññasi, gahapati, ala½ nu kho tassa purisassa aññathatt±y±”ti?
“Eva½, bhante”.
“Ta½ kissa hetu”?
“S±mino hi, bhante, s±ni harant²”ti. “Evameva kho, gahapati, ariyas±vako iti paµisañcikkhati– ‘y±citak³pam± k±m± vutt± bhagavat± bahudukkh± bahup±y±s±, ±d²navo ettha bhiyyo’ti…pe… tamev³pekkha½ bh±veti.
48. “Seyyath±pi, gahapati, g±massa v± nigamassa v± avid³re tibbo vanasaº¹o. Tatrassa rukkho sampannaphalo ca upapannaphalo [uppannaphalo (sy±.)] ca, na cassu k±nici phal±ni bh³miya½ patit±ni. Atha puriso ±gaccheyya phalatthiko phalagaves² phalapariyesana½ caram±no. So ta½ vanasaº¹a½ ajjhog±hetv± ta½ rukkha½ passeyya sampannaphalañca upapannaphalañca. Tassa evamassa– ‘aya½ kho rukkho sampannaphalo ca upapannaphalo ca, natthi ca k±nici phal±ni bh³miya½ patit±ni. J±n±mi kho pan±ha½ rukkha½ ±rohitu½ [±ruhitu½ (s².)]. Ya½n³n±ha½ ima½ rukkha½ ±rohitv± y±vadatthañca kh±deyya½ ucchaªgañca p³reyyan’ti. So ta½ rukkha½ ±rohitv± y±vadatthañca kh±deyya ucchaªgañca p³reyya. Atha dutiyo puriso ±gaccheyya phalatthiko phalagaves² phalapariyesana½ caram±no tiºha½ kuµh±ri½ [kudh±ri½ (sy±. ka½. ka.)] ±d±ya. So ta½ vanasaº¹a½ ajjhog±hetv± ta½ rukkha½ passeyya sampannaphalañca upapannaphalañca. Tassa evamassa– ‘aya½ kho rukkho sampannaphalo ca upapannaphalo ca, natthi ca k±nici phal±ni bh³miya½ patit±ni. Na kho pan±ha½ j±n±mi rukkha½ ±rohitu½. Ya½n³n±ha½ ima½ rukkha½ m³lato chetv± y±vadatthañca kh±deyya½ ucchaªgañca p³reyyan’ti. So ta½ rukkha½ m³latova chindeyya. Ta½ ki½ maññasi, gahapati, amuko [asu (s². p².)] yo so puriso paµhama½ rukkha½ ±r³¼ho sace so na khippameva oroheyya tassa so rukkho papatanto hattha½ v± bhañjeyya p±da½ v± bhañjeyya aññatara½ v± aññatara½ v± aªgapaccaªga½ bhañjeyya, so tatonid±na½ maraºa½ v± nigaccheyya maraºamatta½ v± dukkhan”ti?
“Eva½, bhante”.
“Evameva kho, gahapati, ariyas±vako iti paµisañcikkhati– ‘rukkhaphal³pam± k±m± vutt± bhagavat± bahudukkh± bahup±y±s±, ±d²navo ettha bhiyyo’ti. Evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya disv± y±ya½ upekkh± n±natt± n±nattasit± ta½ abhinivajjetv± y±ya½ upekkh± ekatt± ekattasit± yattha sabbaso lok±mis³p±d±n± aparises± nirujjhanti tamev³pekkha½ bh±veti.
49. “Sa kho so, gahapati, ariyas±vako ima½yeva anuttara½ upekkh±satip±risuddhi½ ±gamma anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati, seyyathida½ ekampi j±ti½ dvepi j±tiyo…pe… iti s±k±ra½ sa-uddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati.
“Sa kho so, gahapati, ariyas±vako ima½yeva anuttara½ upekkh±satip±risuddhi½ ±gamm dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte passati cavam±ne upapajjam±ne h²ne paº²te suvaººe dubbaººe sugate duggate…pe… yath±kamm³page satte paj±n±ti.
“Sa kho so, gahapati, ariyas±vako ima½yeva anuttara½ upekkh±satip±risuddhi½ ±gamma ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharati. Ett±vat± kho, gahapati, ariyassa vinaye sabbena sabba½ sabbath± sabba½ voh±rasamucchedo hoti.
50. “Ta½ ki½ maññasi, gahapati, yath± ariyassa vinaye sabbena sabba½ sabbath± sabba½ voh±rasamucchedo hoti, api nu tva½ evar³pa½ voh±rasamuccheda½ attani samanupassas²”ti? “Ko c±ha½, bhante, ko ca ariyassa vinaye sabbena sabba½ sabbath± sabba½ voh±rasamucchedo! ¾rak± aha½, bhante, ariyassa vinaye sabbena sabba½ sabbath± sabba½ voh±rasamucched±. Mayañhi, bhante, pubbe aññatitthiye paribb±jake an±j±n²yeva sam±ne ±j±n²y±ti amaññimha, an±j±n²yeva sam±ne ±j±n²yabhojana½ bhojimha, an±j±n²yeva sam±ne ±j±n²yaµh±ne µhapimha; bhikkh³ pana maya½, bhante, ±j±n²yeva sam±ne an±j±n²y±ti amaññimha, ±j±n²yeva sam±ne an±j±n²yabhojana½ bhojimha, ±j±n²yeva sam±ne an±j±n²yaµh±ne µhapimha; id±ni pana maya½, bhante, aññatitthiye paribb±jake an±j±n²yeva sam±ne an±j±n²y±ti j±niss±ma, an±j±n²yeva sam±ne an±j±n²yabhojana½ bhojess±ma, an±j±n²yeva sam±ne an±j±n²yaµh±ne µhapess±ma. Bhikkh³ pana maya½, bhante, ±j±n²yeva sam±ne ±j±n²y±ti j±niss±ma ±j±n²yeva sam±ne ±j±n²yabhojana½ bhojess±ma, ±j±n²yeva sam±ne ±j±n²yaµh±ne µhapess±ma. Ajanesi vata me, bhante, bhagav± samaºesu samaºappema½, samaºesu samaºappas±da½, samaºesu samaºag±rava½. Abhikkanta½, bhante, abhikkanta½, bhante Seyyath±pi, bhante, nikkujjita½ v± ukkujjeyya, paµicchanna½ v± vivareyya, m³¼hassa v± magga½ ±cikkheyya, andhak±re v± telapajjota½ dh±reyya, cakkhumanto r³p±ni dakkhant²ti; evameva½ kho, bhante, bhagavat± anekapariy±yena dhammo pak±sito. Es±ha½, bhante, bhagavanta½ saraºa½ gacch±mi dhammañca bhikkhusaªghañca. Up±saka½ ma½ bhagav± dh±retu ajjatagge p±ºupeta½ saraºa½ gatan”ti.

Potaliyasutta½ niµµhita½ catuttha½.