10. K²µ±girisutta½
174. Eva½ me suta½– eka½ samaya½ bhagav± k±s²su c±rika½ carati mahat± bhikkhusaªghena saddhi½. Tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi– “aha½ kho, bhikkhave, aññatreva rattibhojan± [rattibhojana½ (ka.)] bhuñj±mi. Aññatra kho pan±ha½, bhikkhave, rattibhojan± bhuñjam±no app±b±dhatañca sañj±n±mi app±taªkatañca lahuµµh±nañca balañca ph±suvih±rañca. Etha, tumhepi, bhikkhave, aññatreva rattibhojan± bhuñjatha. Aññatra kho pana, bhikkhave, tumhepi rattibhojan± bhuñjam±n± app±b±dhatañca sañj±nissatha app±taªkatañca lahuµµh±nañca balañca ph±suvih±rañc±”ti. “Eva½, bhante”ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. Atha kho bhagav± k±s²su anupubbena c±rika½ caram±no yena k²µ±giri n±ma k±s²na½ nigamo tadavasari. Tatra suda½ bhagav± k²µ±girismi½ viharati k±s²na½ nigame. 175. Tena kho pana samayena assajipunabbasuk± n±ma bhikkh³ k²µ±girismi½ ±v±sik± honti. Atha kho sambahul± bhikkh³ yena assajipunabbasuk± bhikkh³ tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± assajipunabbasuke bhikkh³ etadavocu½– “bhagav± kho, ±vuso, aññatreva rattibhojan± bhuñjati bhikkhusaªgho ca. Aññatra kho pan±vuso, rattibhojan± bhuñjam±n± app±b±dhatañca sañj±nanti app±taªkatañca lahuµµh±nañca balañca ph±suvih±rañca. Etha, tumhepi, ±vuso, aññatreva rattibhojan± bhuñjatha. Aññatra kho pan±vuso, tumhepi rattibhojan± bhuñjam±n± app±b±dhatañca sañj±nissatha app±taªkatañca lahuµµh±nañca balañca ph±suvih±rañc±”ti Eva½ vutte, assajipunabbasuk± bhikkh³ te bhikkh³ etadavocu½– “maya½ kho, ±vuso, s±yañceva bhuñj±ma p±to ca div± ca vik±le. Te maya½ s±yañceva bhuñjam±n± p±to ca div± ca vik±le app±b±dhatañca sañj±n±ma app±taªkatañca lahuµµh±nañca balañca ph±suvih±rañca. Te maya½ ki½ sandiµµhika½ hitv± k±lika½ anudh±viss±ma? S±yañceva maya½ bhuñjiss±ma p±to ca div± ca vik±le”ti. Yato kho te bhikkh³ n±sakkhi½su assajipunabbasuke bhikkh³ saññ±petu½, atha yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. Ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½– “idha maya½, bhante, yena assajipunabbasuk± bhikkh³ tenupasaªkamimha; upasaªkamitv± assajipunabbasuke bhikkh³ etadavocumha– ‘bhagav± kho, ±vuso, aññatreva rattibhojan± bhuñjati bhikkhusaªgho ca; aññatra kho pan±vuso, rattibhojan± bhuñjam±n± app±b±dhatañca sañj±nanti app±taªkatañca lahuµµh±nañca balañca ph±suvih±rañca. Etha, tumhepi, ±vuso aññatreva rattibhojan± bhuñjatha. Aññatra kho pan±vuso, tumhepi rattibhojan± bhuñjam±n± app±b±dhatañca sañj±nissatha app±taªkatañca lahuµµh±nañca balañca ph±suvih±rañc±’ti. Eva½ vutte, bhante, assajipunabbasuk± bhikkh³ amhe etadavocu½– ‘maya½ kho, ±vuso, s±yañceva bhuñj±ma p±to ca div± ca vik±le. Te maya½ s±yañceva bhuñjam±n± p±to ca div± ca vik±le app±b±dhatañca sañj±n±ma app±taªkatañca lahuµµh±nañca balañca ph±suvih±rañca. Te maya½ ki½ sandiµµhika½ hitv± k±lika½ anudh±viss±ma? S±yañceva maya½ bhuñjiss±ma p±to ca div± ca vik±le’ti. Yato kho maya½, bhante, n±sakkhimha assajipunabbasuke bhikkh³ saññ±petu½, atha maya½ etamattha½ bhagavato ±rocem±”ti. 176. Atha kho bhagav± aññatara½ bhikkhu½ ±mantesi– “ehi tva½, bhikkhu, mama vacanena assajipunabbasuke bhikkh³ ±mantehi– ‘satth± ±yasmante ±mantet²”’ti. “Eva½, bhante”ti kho so bhikkhu bhagavato paµissutv± yena assajipunabbasuk± bhikkh³ tenupasaªkami; upasaªkamitv± assajipunabbasuke bhikkh³ etadavoca– “satth± ±yasmante ±mantet²”ti. “Evam±vuso”ti kho assajipunabbasuk± bhikkh³ tassa bhikkhuno paµissutv± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. Ekamanta½ nisinne kho assajipunabbasuke bhikkh³ bhagav± etadavoca– “sacca½ kira, bhikkhave, sambahul± bhikkh³ tumhe upasaªkamitv± etadavocu½– ‘bhagav± kho, ±vuso, aññatreva rattibhojan± bhuñjati bhikkhusaªgho ca. Aññatra kho pan±vuso, rattibhojan± bhuñjam±n± app±b±dhatañca sañj±nanti app±taªkatañca lahuµµh±nañca balañca ph±suvih±rañca. Etha, tumhepi, ±vuso, aññatreva rattibhojan± bhuñjatha. Aññatra kho pan±vuso, tumhepi rattibhojan± bhuñjam±n± app±b±dhatañca sañj±nissatha app±taªkatañca lahuµµh±nañca balañca ph±suvih±rañc±’ti. Eva½ vutte kira [ki½ nu (ka.)], bhikkhave, tumhe te bhikkh³ eva½ avacuttha– ‘maya½ kho pan±vuso, s±yañceva bhuñj±ma p±to ca div± ca vik±le. Te maya½ s±yañceva bhuñjam±n± p±to ca div± ca vik±le app±b±dhatañca sañj±n±ma app±taªkatañca lahuµµh±nañca balañca ph±suvih±rañca. Te maya½ ki½ sandiµµhika½ hitv± k±lika½ anudh±viss±ma? S±yañceva maya½ bhuñjiss±ma p±to ca div± ca vik±le”’ti. “Eva½, bhante”. 177. “Ki½ nu me tumhe, bhikkhave, eva½ dhamma½ desita½ ±j±n±tha ya½ kiñc±ya½ purisapuggalo paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v± tassa akusal± dhamm± parih±yanti kusal± dhamm± abhiva¹¹hant²”ti? “No heta½, bhante”. “Nanu me tumhe, bhikkhave, eva½ dhamma½ desita½ ±j±n±tha idhekaccassa ya½ evar³pa½ sukha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti kusal± dhamm± parih±yanti, idha panekaccassa evar³pa½ sukha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± parih±yanti kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, idhekaccassa evar³pa½ dukkha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti kusal± dhamm± parih±yanti, idha panekaccassa evar³pa½ dukkha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± parih±yanti kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, idhekaccassa evar³pa½ adukkhamasukha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti kusal± dhamm± parih±yanti, idha panekaccassa evar³pa½ adukkhamasukha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± parih±yanti kusal± dhamm± abhiva¹¹hant²”ti? “Eva½, bhante”. 178. “S±dhu, bhikkhave! May± ceta½, bhikkhave, aññ±ta½ abhavissa adiµµha½ avidita½ asacchikata½ aphassita½ paññ±ya– ‘idhekaccassa evar³pa½ sukha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti kusal± dhamm± parih±yant²’ti, ev±ha½ aj±nanto ‘evar³pa½ sukha½ vedana½ pajahath±’ti vadeyya½; api nu me eta½, bhikkhave, patir³pa½ abhaviss±”ti? “No heta½, bhante”. “Yasm± ca kho eta½, bhikkhave, may± ñ±ta½ diµµha½ vidita½ sacchikata½ phassita½ paññ±ya– ‘idhekaccassa evar³pa½ sukha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti kusal± dhamm± parih±yant²’ti, tasm±ha½ ‘evar³pa½ sukha½ vedana½ pajahath±’ti vad±mi. May± ceta½, bhikkhave, aññ±ta½ abhavissa adiµµha½ avidita½ asacchikata½ aphassita½ paññ±ya– ‘idhekaccassa evar³pa½ sukha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± parih±yanti kusal± dhamm± abhiva¹¹hant²’ti, ev±ha½ aj±nanto ‘evar³pa½ sukha½ vedana½ upasampajja viharath±’ti vadeyya½; api nu me eta½, bhikkhave, patir³pa½ abhaviss±”ti? “No heta½, bhante”. “Yasm± ca kho eta½, bhikkhave, may± ñ±ta½ diµµha½ vidita½ sacchikata½ phassita½ paññ±ya– ‘idhekaccassa evar³pa½ sukha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hant²’ti, tasm±ha½ ‘evar³pa½ sukha½ vedana½ upasampajja viharath±’ti vad±mi. 179. “May± ceta½, bhikkhave, aññ±ta½ abhavissa adiµµha½ avidita½ asacchikata½ aphassita½ paññ±ya– ‘idhekaccassa evar³pa½ dukkha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti kusal± dhamm± parih±yant²’ti, ev±ha½ aj±nanto ‘evar³pa½ dukkha½ vedana½ pajahath±’ti vadeyya½; api nu me eta½, bhikkhave, patir³pa½ abhaviss±”ti? “No heta½, bhante”. “Yasm± ca kho eta½, bhikkhave, may± ñ±ta½ diµµha½ vidita½ sacchikata½ phassita½ paññ±ya– ‘idhekaccassa evar³pa½ dukkha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti kusal± dhamm± parih±yant²’ti, tasm±ha½ ‘evar³pa½ dukkha½ vedana½ pajahath±’ti vad±mi. May± ceta½, bhikkhave, aññ±ta½ abhavissa adiµµha½ avidita½ asacchikata½ aphassita½ paññ±ya– ‘idhekaccassa evar³pa½ dukkha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± parih±yanti kusal± dhamm± abhiva¹¹hant²’ti, ev±ha½ aj±nanto ‘evar³pa½ dukkha½ vedana½ upasampajja viharath±’ti vadeyya½; api nu me eta½, bhikkhave, patir³pa½ abhaviss±”ti “No heta½, bhante”. “Yasm± ca kho eta½, bhikkhave, may± ñ±ta½ diµµha½ vidita½ sacchikata½ phassita½ paññ±ya– ‘idhekaccassa evar³pa½ dukkha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± parih±yanti kusal± dhamm± abhiva¹¹hant²’ti, tasm±ha½ ‘evar³pa½ dukkha½ vedana½ upasampajja viharath±’ti vad±mi. 180. “May± ceta½, bhikkhave, aññ±ta½ abhavissa adiµµha½ avidita½ asacchikata½ aphassita½ paññ±ya– ‘idhekaccassa evar³pa½ adukkhamasukha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti kusal± dhamm± parih±yant²’ti, ev±ha½ aj±nanto ‘evar³pa½ adukkhamasukha½ vedana½ pajahath±’ti vadeyya½; api nu me eta½, bhikkhave, patir³pa½ abhaviss±”ti? “No heta½, bhante”. “Yasm± ca kho eta½, bhikkhave, may± ñ±ta½ diµµha½ vidita½ sacchikata½ phassita½ paññ±ya – ‘idhekaccassa evar³pa½ adukkhamasukha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti kusal± dhamm± parih±yant²’ti, tasm±ha½ ‘evar³pa½ adukkhamasukha½ vedana½ pajahath±’ti vad±mi”. May± ceta½, bhikkhave, aññ±ta½ abhavissa adiµµha½ avidita½ asacchikata½ aphassita½ paññ±ya ‘idhekaccassa evar³pa½ adukkhamasukha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± parih±yanti kusal± dhamm± abhiva¹¹hant²’ti, ev±ha½ aj±nanto ‘evar³pa½ adukkhamasukha½ vedana½ upasampajja viharath±’ti vadeyya½; api nu me eta½, bhikkhave, patir³pa½ abhaviss±”ti? “No heta½, bhante”. “Yasm± ca kho eta½, bhikkhave, may± ñ±ta½ diµµha½ vidita½ sacchikata½ phassita½ paññ±ya– ‘idhekaccassa evar³pa½ adukkhamasukha½ vedana½ vedayato akusal± dhamm± parih±yanti kusal± dhamm± abhiva¹¹hant²’ti, tasm±ha½ ‘evar³pa½ adukkhamasukha½ vedana½ upasampajja viharath±’ti vad±mi. 181. “N±ha½, bhikkhave, sabbesa½yeva bhikkh³na½ ‘appam±dena karaº²yan’ti vad±mi; na pan±ha½, bhikkhave, sabbesa½yeva bhikkh³na½ ‘na appam±dena karaº²yan’ti vad±mi. Ye te, bhikkhave, bhikkh³ arahanto kh²º±sav± vusitavanto katakaraº²y± ohitabh±r± anuppattasadatth± parikkh²ºabhavasa½yojan± sammadaññ± vimutt±, tath±r³p±n±ha½, bhikkhave, bhikkh³na½ ‘na appam±dena karaº²yan’ti vad±mi. Ta½ kissa hetu? Kata½ tesa½ appam±dena. Abhabb± te pamajjitu½. Ye ca kho te, bhikkhave, bhikkh³ sekkh± appattam±nas± anuttara½ yogakkhema½ patthayam±n± viharanti, tath±r³p±n±ha½, bhikkhave, bhikkh³na½ ‘appam±dena karaº²yan’tntti vad±mi. Ta½ kissa hetu? Appeva n±mime ±yasmanto anulomik±ni sen±san±ni paµisevam±n± kaly±ºamitte bhajam±n± indriy±ni samann±nayam±n±– yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti tadanuttara½– brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja vihareyyunti! Ima½ kho aha½, bhikkhave, imesa½ bhikkh³na½ appam±daphala½ sampassam±no ‘appam±dena karaº²yan’tntti vad±mi. 182. “Sattime bhikkhave, puggal± santo sa½vijjam±n± lokasmi½. Katame satta? Ubhatobh±gavimutto, paññ±vimutto, k±yasakkhi, diµµhippatto, saddh±vimutto, dhamm±nus±r², saddh±nus±r². “Katamo ca, bhikkhave, puggalo ubhatobh±gavimutto? Idha, bhikkhave, ekacco puggalo ye te sant± vimokkh± atikkamma r³pe ±rupp± te k±yena phusitv± [phassitv± (s². p².)] viharati paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. Aya½ vuccati, bhikkhave, puggalo ubhatobh±gavimutto imassa kho aha½, bhikkhave, bhikkhuno ‘na appam±dena karaº²yan’ti vad±mi. Ta½ kissa hetu? Kata½ tassa appam±dena. Abhabbo so pamajjitu½. “Katamo ca, bhikkhave, puggalo paññ±vimutto? Idha, bhikkhave, ekacco puggalo ye te sant± vimokkh± atikkamma r³pe ±rupp± te na k±yena phusitv± viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. Aya½ vuccati, bhikkhave, puggalo paññ±vimutto. Imassapi kho aha½, bhikkhave, bhikkhuno ‘na appam±dena karaº²yan’ti vad±mi. Ta½ kissa hetu? Kata½ tassa appam±dena. Abhabbo so pamajjitu½. “Katamo ca, bhikkhave, puggalo k±yasakkhi? Idha, bhikkhave, ekacco puggalo ye te sant± vimokkh± atikkamma r³pe ±rupp± te k±yena phusitv± viharati, paññ±ya cassa disv± ekacce ±sav± parikkh²º± honti. Aya½ vuccati, bhikkhave, puggalo k±yasakkhi. Imassa kho aha½, bhikkhave, bhikkhuno ‘appam±dena karaº²yan’ti vad±mi. Ta½ kissa hetu? Appeva n±ma ayam±yasm± anulomik±ni sen±san±ni paµisevam±no kaly±ºamitte bhajam±no indriy±ni samann±nayam±no– yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti tadanuttara½– brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja vihareyy±ti! Ima½ kho aha½, bhikkhave, imassa bhikkhuno appam±daphala½ sampassam±no ‘appam±dena karaº²yan’tntti vad±mi. “Katamo ca, bhikkhave, puggalo diµµhippatto? Idha, bhikkhave, ekacco puggalo ye te sant± vimokkh± atikkamma r³pe ±rupp± te na k±yena phusitv± viharati, paññ±ya cassa disv± ekacce ±sav± parikkh²º± honti, tath±gatappavedit± cassa dhamm± paññ±ya vodiµµh± honti vocarit±. Aya½ vuccati, bhikkhave, puggalo diµµhippatto. Imassapi kho aha½, bhikkhave, bhikkhuno ‘appam±dena karaº²yan’ti vad±mi. Ta½ kissa hetu? Appeva n±ma ayam±yasm± anulomik±ni sen±san±ni paµisevam±no kaly±ºamitte bhajam±no indriy±ni samann±nayam±no– yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti tadanuttara½– brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja vihareyy±ti! Ima½ kho aha½, bhikkhave, imassa bhikkhuno appam±daphala½ sampassam±no ‘appam±dena karaº²yan’tntti vad±mi. “Katamo ca, bhikkhave, puggalo saddh±vimutto. Idha, bhikkhave, ekacco puggalo ye te sant± vimokkh± atikkamma r³pe ±rupp± te na k±yena phusitv± viharati, paññ±ya cassa disv± ekacce ±sav± parikkh²º± honti, tath±gate cassa saddh± niviµµh± hoti m³laj±t± patiµµhit±. Aya½ vuccati, bhikkhave, puggalo saddh±vimutto. Imassapi kho aha½, bhikkhave, bhikkhuno ‘appam±dena karaº²yan’tntti vad±mi. Ta½ kissa hetu? Appeva n±ma ayam±yasm± anulomik±ni sen±san±ni paµisevam±no kaly±ºamitte bhajam±no indriy±ni samann±nayam±no– yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti tadanuttara½– brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja vihareyy±ti! Ima½ kho aha½, bhikkhave, imassa bhikkhuno appam±daphala½ sampassam±no ‘appam±dena karaº²yan’tntti vad±mi. “Katamo ca, bhikkhave, puggalo dhamm±nus±r²? Idha, bhikkhave, ekacco puggalo ye te sant± vimokkh± atikkamma r³pe ±rupp± te na k±yena phusitv± viharati, paññ±ya cassa disv± ekacce ±sav± parikkh²º± [disv± ±sav± aparikkh²º± (s². p².)] honti, tath±gatappavedit± cassa dhamm± paññ±ya mattaso nijjh±na½ khamanti, api cassa ime dhamm± honti, seyyathida½– saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, paññindriya½. Aya½ vuccati, bhikkhave, puggalo dhamm±nus±r². Imassapi kho aha½, bhikkhave, bhikkhuno ‘appam±dena karaº²yan’ti vad±mi. Ta½ kissa hetu? Appeva n±ma ayam±yasm± anulomik±ni sen±san±ni paµisevam±no kaly±ºamitte bhajam±no indriy±ni samann±nayam±no– yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti tadanuttara½– brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja vihareyy±ti Ima½ kho aha½, bhikkhave, imassa bhikkhuno appam±daphala½ sampassam±no ‘appam±dena karaº²yan’ti vad±mi. “Katamo ca, bhikkhave, puggalo saddh±nus±r²? Idha, bhikkhave, ekacco puggalo ye te sant± vimokkh± atikkamma r³pe ±rupp± te na k±yena phusitv± viharati, paññ±ya cassa disv± ekacce ±sav± parikkh²º± [disv± ±sav± aparikkh²º± (s². p².)] honti, tath±gate cassa saddh±matta½ hoti pemamatta½, api cassa ime dhamm± honti, seyyathida½– saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, paññindriya½. Aya½ vuccati, bhikkhave, puggalo saddh±nus±r². Imassapi kho aha½, bhikkhave, bhikkhuno ‘appam±dena karaº²yan’tntti vad±mi. Ta½ kissa hetu? Appeva n±ma ayam±yasm± anulomik±ni sen±san±ni paµisevam±no kaly±ºamitte bhajam±no indriy±ni samann±nayam±no– yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti tadanuttara½– brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja vihareyy±ti! Ima½ kho aha½, bhikkhave, imassa bhikkhuno appam±daphala½ sampassam±no ‘appam±dena karaº²yan’tntti vad±mi. 183. “N±ha½, bhikkhave, ±dikeneva aññ±r±dhana½ vad±mi; api ca, bhikkhave, anupubbasikkh± anupubbakiriy± anupubbapaµipad± aññ±r±dhan± hoti. Kathañca, bhikkhave, anupubbasikkh± anupubbakiriy± anupubbapaµipad± aññ±r±dhan± hoti? Idha, bhikkhave, saddh±j±to upasaªkamati, upasaªkamanto payirup±sati, payirup±santo sota½ odahati, ohitasoto dhamma½ suº±ti, sutv± dhamma½ dh±reti, dhat±na½ [dh±t±na½ (ka.)] dhamm±na½ attha½ upaparikkhati, attha½ upaparikkhato dhamm± nijjh±na½ khamanti, dhammanijjh±nakkhantiy± sati chando j±yati, chandaj±to ussahati, uss±hetv± tuleti, tulayitv± padahati, pahitatto sam±no k±yena ceva paramasacca½ sacchikaroti, paññ±ya ca na½ ativijjha passati. S±pi n±ma, bhikkhave, saddh± n±hosi; tampi n±ma, bhikkhave, upasaªkamana½ n±hosi; s±pi n±ma, bhikkhave, payirup±san± n±hosi; tampi n±ma, bhikkhave, sot±vadh±na½ n±hosi tampi n±ma, bhikkhave, dhammassavana½ n±hosi; s±pi n±ma, bhikkhave, dhammadh±raº± n±hosi; s±pi n±ma, bhikkhave, atth³paparikkh± n±hosi; s±pi n±ma, bhikkhave, dhammanijjh±nakkhanti n±hosi; sopi n±ma, bhikkhave, chando n±hosi; sopi n±ma, bhikkhave, uss±ho n±hosi; s±pi n±ma, bhikkhave, tulan± n±hosi; tampi n±ma, bhikkhave, padh±na½ n±hosi. Vippaµipann±ttha, bhikkhave, micch±paµipann±ttha, bhikkhave. K²va d³revime, bhikkhave, moghapuris± apakkant± imamh± dhammavinay±. 184. “Atthi bhikkhave, catuppada½ veyy±karaºa½ yassuddiµµhassa viññ³ puriso nacirasseva paññ±yattha½ ±j±neyya. Uddisiss±mi vo [uddiµµhass±pi (ka.)], bhikkhave, ±j±nissatha me tan”ti? “Ke ca maya½, bhante, ke ca dhammassa aññ±t±ro”ti? Yopi so, bhikkhave, satth± ±misagaru ±misad±y±do ±misehi sa½saµµho viharati tassa p±ya½ evar³p² paºopaºaviy± na upeti– ‘evañca no assa atha na½ kareyy±ma, na ca no evamassa na na½ kareyy±m±’ti, ki½ pana, bhikkhave, ya½ tath±gato sabbaso ±misehi visa½saµµho viharati. Saddhassa, bhikkhave, s±vakassa satthus±sane pariyog±hiya [pariyog±ya (s². p². ka.), pariyogayha (sy±. ka½.)] vattato ayamanudhammo hoti– ‘satth± bhagav±, s±vakohamasmi; j±n±ti bhagav±, n±ha½ j±n±m²’ti. Saddhassa, bhikkhave, s±vakassa satthus±sane pariyog±hiya vattato ru¼han²ya½ [rumhaniya½ (s². p².)] satthus±sana½ hoti ojavanta½. Saddhassa, bhikkhave, s±vakassa satthus±sane pariyog±hiya vattato ayamanudhammo hoti– ‘k±ma½ taco ca nh±ru ca aµµhi ca avasissatu, sar²re upasussatu [upasussatu sar²re (s².), sar²re avasussatu (ka.)] ma½salohita½, ya½ ta½ purisath±mena purisav²riyena purisaparakkamena pattabba½ na ta½ ap±puºitv± v²riyassa saºµh±na½ [santh±na½ (s². sy±. p².)] bhavissat²’ti. Saddhassa, bhikkhave, s±vakassa satthus±sane pariyog±hiya vattato dvinna½ phal±na½ aññatara½ phala½ p±µikaªkha½– diµµheva dhamme aññ±, sati v± up±disese an±g±mit±”ti. Idamavoca bhagav±. Attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.
K²µ±girisutta½ niµµhita½ dasama½.
Bhikkhuvaggo niµµhito dutiyo.
Tassudd±na½–
Kuñjara-r±hula-sassataloko, m±lukyaputto ca bhadd±li-n±mo;
khudda-dij±tha-sahampatiy±ca½, n±¼aka-raññikiµ±girin±mo.