Hatth±nanti bhikkh±gahaºattha½ patta½ upan±mayato maºibandhato pabhuti dvinnampi hatth±na½. P±d±nanti niv±sanantato paµµh±ya dvinnampi p±d±na½. Sarass±ti sace ta½ bhagin²ti v±ca½ nicch±rayato sarassa ca. Nimitta½ aggahes²ti hatthapiµµhi-±d²ni olokayam±n±– “puttassa me raµµhap±lassa viya suvaººakacchapapiµµhisadis± im± hatthap±dapiµµhiyo, harit±lavaµµiyo viya suvaµµit± aªguliyo, madhuro saro”ti gihik±le sallakkhitapubba½ ±k±ra½ aggahesi sañj±ni sallakkhesi. Tassa h±yasmato dv±dasavass±ni araññ±v±sañceva piº¹iy±lopabhojanañca paribhuñjantassa aññ±diso sar²ravaººo ahosi, tena na½ s± ñ±tid±s² disv±va na sañj±ni, nimitta½ pana aggahes²ti.
300. Raµµhap±lassa m±tara½ etadavoc±ti therassa aªgapaccaªg±ni saºµh±petv± thañña½ p±yetv± sa½va¹¹hitadh±t²pi sam±n± pabbajitv± mah±kh²º±savabh±vappattena s±miputtena saddhi½– “tva½ nu kho, me bhante, putto raµµhap±lo”ti-±divacana½ vattu½ avisahant² vegena ghara½ pavisitv± raµµhap±lassa m±tara½ etadavoca. Yaggheti ±rocanatthe nip±to. Sace je saccanti ettha jeti ±lapane nip±to. Evañhi tasmi½ dese d±sijana½ ±lapanti, tasm± “tvañhi, bhoti d±si, sace sacca½ bhaºas²”ti evamettha attho daµµhabbo.
Upasaªkam²ti kasm± upasaªkami? Mah±kule itthiyo bahi nikkhamant± garaha½ p±puºanti, idañca acc±yikakicca½, seµµhissa na½ ±rocess±m²ti cinteti. Tasm± upasaªkami. Aññatara½ kuµµam³lanti tasmi½ kira dese d±napat²na½ gharesu s±l± honti, ±san±ni cettha paññatt±ni honti, upaµµh±pita½ udakakañjiya½. Tattha pabbajit± piº¹±ya caritv± nis²ditv± bhuñjanti Sace icchanti, d±napat²nampi santaka½ gaºhanti. Tasm± tampi aññatarassa kulassa ²dis±ya s±l±ya aññatara½ kuµµam³lanti veditabba½. Na hi pabbajit± kapaºamanuss± viya as±ruppe µh±ne nis²ditv± bhuñjant²ti.
Atthi n±ma t±t±ti ettha atth²ti vijjam±natthe, n±m±ti pucchanatthe maññanatthe v± nip±to. Idañhi vutta½ hoti– atthi nu kho, t±ta raµµhap±la, amh±ka½ dhana½, nanu maya½ niddhan±ti vattabb±, yesa½ no tva½ ²dise µh±ne nis²ditv± ±bhidosika½ kumm±sa½ paribhuñjissasi. Tath± atthi nu kho, t±ta raµµhap±la, amh±ka½ j²vita½, nanu maya½ mat±ti vattabb±, yesa½ no tva½ ²dise µh±ne nis²ditv± ±bhidosika½ kumm±sa½ paribhuñjissasi. Tath± atthi maññe, t±ta raµµhap±la, tava abbhantare s±sana½ niss±ya paµiladdho samaºaguºo, ya½ tva½ subhojanarasasa½va¹¹hitopi ima½ jigucchaneyya½ ±bhidosika½ kumm±sa½ amatamiva nibbik±ro paribhuñjissas²ti. So pana gahapati dukkh±bhitunnat±ya etamattha½ paripuººa½ katv± vattumasakkonto– “atthi n±ma, t±ta raµµhap±la, ±bhidosika½ kumm±sa½ paribhuñjissas²”ti ettakameva avaca. Akkharacintak± panettha ida½ lakkhaºa½ vadanti– anokappan±marisanatthavaseneta½ atthisadde upapade “paribhuñjissas²”ti an±gatavacana½ kata½. Tass±yamattho– “atthi n±ma…pe… paribhuñjissasi, ida½ paccakkhampi aha½ na saddah±mi na marisay±m²”ti. Ida½ ettaka½ vacana½ gahapati therassa pattamukhavaµµiya½ gahetv± µhitakova kathesi. Theropi pitari pattamukhavaµµiya½ gahetv± µhiteyeva ta½ p³tikumm±sa½ paribhuñji sunakhavantasadisa½ p³tikukkuµaº¹amiva bhinnaµµh±ne p³tika½ v±yanta½. Puthujjanena kira tath±r³pa½ kumm±sa½ paribhuñjitu½ na sakk±. Thero pana ariyiddhiya½ µhatv± dibboja½ amatarasa½ paribhuñjam±no viya paribhuñjitv± dhamakaraºena udaka½ gahetv± pattañca mukhañca hatthap±de ca dhovitv± kuto no gahapat²ti-±dim±ha.
Tattha kuto noti kuto nu. Neva d±nanti deyyadhammavasena neva d±na½ alatthamha. Na paccakkh±nanti “ki½, t±ta raµµhap±la, kacci te khaman²ya½, kaccisi appakilamathena ±gato, na t±va t±ta gehe bhatta½ samp±diyat²”ti eva½ paµisanth±ravasena paccakkh±nampi na alatthamha. Kasm± pana thero evam±ha? Pitu anuggahena. Eva½ kirassa ahosi– “yath± esa ma½ vadati aññepi pabbajite eva½ vadati maññe. Buddhas±sane ca pattantare paduma½ viya bhasm±channo aggi viya pheggupaµicchanno candanas±ro viya suttik±paµicchanna½ muttaratana½ viya val±hakapaµicchanno candim± viya m±dis±na½ paµicchannaguº±na½ bhikkh³na½ anto natthi, tesupi na evar³pa½ vacana½ pavattessati, sa½vare µhassat²”ti anuggahena evam±ha.
Ehi t±t±ti t±ta tuyha½ ghara½ m± hotu, ehi ghara½ gamiss±m±ti vadati. Alanti thero ukkaµµha-ek±sanikat±ya paµikkhipanto evam±ha. Adhiv±ses²ti thero pana pakatiy± ukkaµµhasapad±nac±riko sv±tan±yabhikkha½ n±ma n±dhiv±seti, m±tu anuggahena pana adhiv±sesi. M±tu kirassa thera½ anussaritv± mah±soko uppajji, rodaneneva pakkakkhi viya j±t±, tasm± thero “sac±ha½ ta½ apassitv± gamiss±mi, hadayampiss± ph±leyy±”ti anuggahena adhiv±sesi. K±r±petv±ti eka½ hiraññassa, eka½ suvaººass±ti dve puñje k±r±petv±. K²vamahant± pana puñj± ahesunti. Yath± orato µhito puriso p±rato µhita½ majjhimappam±ºa½ purisa½ na passati, eva½mahant±.
301. Ida½ te t±t±ti kah±paºapuñjañca suvaººapuñjañca dassento ±ha. Mattikanti m±tito ±gata½, ida½ te m±t±mahiy± m±tu ima½ geha½ ±gacchantiy± gandham±l±d²na½ atth±ya dinna½ dhananti attho. Añña½ pettika½ añña½ pit±mahanti ya½ pana te pitu ca pit±mah±nañca santaka½, ta½ añña½yeva, nihitañca payuttañca ativiya bahu. Ettha ca “pit±mahan”ti taddhitalopa½ katv± vuttanti veditabba½. “Pet±mahan”ti v± p±µho. Sakk± tatonid±nanti dhanahetu dhanapaccay±. Ta½ ta½ dhana½ rakkhantassa ca r±j±d²na½ vasena dhanaparikkhaya½ p±puºantassa kassaci uppajjam±nasok±dayo sandh±ya evam±ha. Eva½ vutte seµµhi gahapati– “aha½ ima½ uppabb±jess±m²ti ±nesi½, so d±ni me dhammakatha½ k±tu½ ±raddho, aya½ na me vacana½ karissat²”ti uµµh±ya gantv± assa orodh±na½ dv±ra½ vivar±petv±– “aya½ vo s±miko, gacchatha ya½ kiñci katv± na½ gaºhitu½ v±yamath±”ti uyyojesi. Suvaye µhit± n±µakitthiyo nikkhamitv± thera½ pariv±rayi½su t±su dve jeµµhakitthiyo sandh±ya pur±ºadutiyik±ti-±di vutta½. Pacceka½ p±desu gahetv±ti ekekamhi p±de na½ gahetv±.
K²dis± n±ma t± ayyaputta acchar±yoti kasm± evam±ha½su? Tad± kira sambahule khattiyakum±repi br±hmaºakum±repi seµµhiputtepi mah±sampattiyo pah±ya pabbajante disv± pabbajj±guºa½ aj±nant± katha½ samuµµh±penti “kasm± ete pabbajant²”ti. Athaññe vadanti “devacchar±devan±µak±na½ k±raº±”ti. S± kath± vitth±rik± ahosi. Ta½ gahetv± sabb± evam±ha½su. Atha thero paµikkhipanto na kho maya½ bhagin²ti-±dim±ha. Samud±carat²ti voharati vadati. Tattheva mucchit± papati½s³ti ta½ bhaginiv±dena samud±caranta½ disv± “maya½ ajja ±gamissati, ajja ±gamissat²”ti dv±dasa vass±ni bahi na nikkhant±, eta½ niss±ya no d±rak± na laddh±, yesa½ ±nubh±vena j²veyy±ma, ito camh± parih²n± aññato ca. Aya½ loko n±ma attanova cintesi, tasm± t±pi “id±ni maya½ an±th± j±t±”ti attanova cintayam±n±– “anatthiko d±ni amhehi aya½, so amhe paj±patiyo sam±n± attan± saddhi½ ekam±tukucchiy± sayitad±rik± viya maññat²”ti samuppannabalavasok± hutv± tasmi½yeva padese mucchit± papati½su, patit±ti attho.
M± no viheµheth±ti m± amhe dhana½ dassetv± m±tug±me ca uyyojetv± viheµhayittha, vihes± hes± pabbajit±nanti. Kasm± evam±ha? M±t±pit³na½ anuggahena. So kira seµµhi– “pabbajitaliªga½ n±ma kiliµµha½, pabbajj±vesa½ h±retv± nh±yitv± tayo jan± ekato bhuñjiss±m±”ti maññam±no therassa bhikkha½ na deti. Thero– “m±disassa kh²º±savassa ±h±rantar±ya½ katv± ete bahu½ apuñña½ pasaveyyun”ti tesa½ anuggahena evam±ha.
302. G±th± abh±s²ti g±th±yo abh±si. Tattha pass±ti santike µhitajana½ sandh±ya vadati. Cittanti cittavicitta½. Bimbanti attabh±va½. Aruk±yanti navanna½ vaºamukh±na½ vasena vaºak±ya½. Samussitanti t²ºi aµµhisat±ni navahi nh±rusatehi bandhitv± navahi ma½sapesisatehi limpitv± samantato ussita½. ¾turanti jar±turat±ya rog±turat±ya kiles±turat±ya ca nicc±tura½. Bahusaªkappanti paresa½ uppannapatthan±saªkappehi bahusaªkappa½ Itth²nañhi k±ye puris±na½ saªkapp± uppajjanti, tesa½ k±ye itth²na½. Sus±ne cha¹¹itaka¼evarabh³tampi ceta½ k±kakulal±dayo patthayantiyev±ti bahusaªkappo n±ma hoti. Yassa natthi dhuva½ µhit²ti yassa k±yassa m±y±mar²cipheºapiº¹a udakapupphu¼±d²na½ viya eka½seneva µhiti n±ma natthi, bhijjanadhammat±va niyat±.
Tacena onaddhanti allamanussacammena onaddha½. Saha vatthebhi sobhat²ti gandh±d²hi maºikuº¹alehi ca cittakatampi r³pa½ vatthehi saheva sobhati, vin± vatthehi jeguccha½ hoti anolokanakkhama½.
Alattakakat±ti alattakena rañjit±. Cuººakamakkhitanti s±sapakakkena mukhap²¼ak±d²ni n²haritv± loºamattik±ya duµµhalohita½ viliy±petv± tilapiµµhena lohita½ pas±detv± haliddiy± vaººa½ samp±detv± cuººakagaº¹ik±ya mukha½ paharanti, tenesa ativiya virocati. Ta½ sandh±yeta½ vutta½.
Aµµh±padakat±ti rasodakena makkhitv± nal±µapariyante ±vattanaparivatte katv± aµµhapadakaracan±ya racit±. Añjan²ti añjanan±¼ik±.
Odah²ti µhapesi. P±santi v±kar±j±la½. N±sad±ti na ghaµµayi. Niv±panti niv±pasutte vuttaniv±patiºasadisabhojana½. Kandanteti viravam±ne paridevam±ne. Im±ya hi g±th±ya thero m±t±pitaro migaluddake viya katv± dassesi, avasesañ±take migaluddakaparisa½ viya, hiraññasuvaººa½ v±kar±j±la½ viya, attan± bhuttabhojana½ niv±patiºa½ viya, att±na½ mah±miga½ viya katv± dassesi. Yath± hi mah±migo y±vadattha½ niv±patiºa½ kh±ditv± p±n²ya½ pivitv± g²va½ ukkhipitv± disa½ oloketv± “ima½ n±ma µh±na½ gatassa sotthi bhavissat²”ti migaluddak±na½ paridevant±na½yeva v±kara½ aghaµµayam±nova uppatitv± arañña½ pavisitv± ghanacch±yassa chattassa viya gumbassa heµµh± mandamandena v±tena b²jayam±no ±gatamagga½ olokento tiµµhati, evameva thero im± g±th± bh±sitv± ±k±seneva gantv± migac²re paccupaµµh±si.
Kasm± pana thero ±k±sena gatoti. Pit± kirassa seµµhi sattasu dv±rakoµµhakesu agga¼a½ d±petv± malle ±º±pesi– “sace nikkhamitv± gacchati hatthap±desu na½ gahetv± k±s±y±ni haritv± gihivesa½ gaºh±peth±”ti. Tasm± thero– “ete m±disa½ mah±kh²º±sava½ hatthe v± p±de v± gahetv± apuñña½ pasaveyyu½, ta½ nesa½ m± ahos²”ti cintetv± ±k±sena agam±si. Parasamuddav±sitther±na½ pana– “µhitakova im± g±th± bh±sitv± veh±sa½ abbhuggantv± rañño korabyassa migac²re paccupaµµh±s²”ti aya½ v±can±maggoyeva.
303. Migavoti tassa uyy±nap±lassa n±ma½. Sodhentoti uyy±namagga½ sama½ k±retv± anto-uyy±ne tacchitabbayuttaµµh±n±ni tacch±pento sammajjitabbayutt±ni µh±n±ni sammajj±pento v±luk±-okiraºa-pupphavikiraºa-puººaghaµaµµhapana-kadalikkhandhaµhapan±d²ni ca karontoti attho. Yena r±j± korabyo tenupasaªkam²ti amh±ka½ r±j± sad± imassa kulaputtassa vaººa½ kathesi, passituk±mo eta½, ±gatabh±va½ panassa na j±n±ti, mah± kho pan±ya½ paºº±k±ro, gantv± rañño ±rocess±m²ti cintetv± yena r±j± korabyo tenupasaªkami.
Kittayam±no ahos²ti so kira r±j± thera½ anussaritv± balamajjhepi n±µakamajjhepi– “dukkara½ kata½ kulaputtena t±va mahanta½ sampatti½ pah±ya pabbajitv± punanivattitv± anapalokenten±”ti guºa½ kathesi, ta½ gahetv± aya½ evam±ha. Vissajjeth±ti vatv±ti orodhamah±mattabalak±y±d²su yassa ya½ anucchavika½, tassa ta½ d±petv±ti attho. Ussaµ±ya ussaµ±y±ti ussit±ya ussit±ya, mah±mattamah±raµµhik±d²na½ vasena uggatuggatameva parisa½ gahetv± upasaªkam²ti attho. Idha bhava½ raµµhap±lo hatthatthare nis²dat³ti hatthattharo tanuko bahalapupph±diguºa½ katv± atthato abhilakkhito hoti, t±dise an±pucchitv± nis²ditu½ na yuttanti maññam±no evam±ha.
304. P±rijuññ±n²ti p±rijuññabh±v± parikkhay±. Jiººoti jar±jiººo. Vu¹¹hoti vayovu¹¹ho. Mahallakoti j±timahallako. Addhagatoti addh±na½ atikkanto. Vayo-anuppattoti pacchimavaya½ anuppatto. Pabbajat²ti dhuravih±ra½ gantv± bhikkh³ vanditv±,– “bhante, may± daharak±le bahu½ kusala½ kata½, id±ni mahallakomhi, mahallakassa ces± pabbajj± n±ma, cetiyaªgaºa½ sammajjitv± appaharita½ katv± j²viss±mi, pabb±jetha ma½, bhante,”ti k±ruñña½ upp±dento y±cati, ther± anukamp±ya pabb±jenti. Ta½ sandh±yeta½ vutta½. Dutiyav±repi eseva nayo.
App±b±dhoti arogo. App±taªkoti niddukkho. Samavep±kiniy±ti samavip±caniy±. Gahaºiy±ti kammajatejodh±tuy±. Tattha yassa bhuttabhutto ±h±ro j²rati, yassa v± pana puµabhatta½ viya tatheva tiµµhati, ubhopete na samavep±kiniy± gahaºiy± samann±gat±. Yassa pana bhuttak±le bhattacchando uppajjateva, aya½ samavep±kiniy± samann±gato. N±tis²t±ya naccuºh±y±ti teneva k±raºena n±tis²t±ya naccuºh±ya. Anupubben±ti r±j±no v± harant²ti-±din± anukkamena. Dutiyav±re r±jabhayacorabhayach±takabhay±din± anukkamena.
305. Dhammuddes± uddiµµh±ti dhammaniddes± uddiµµh±. Upaniyyat²ti jar±maraºasantika½ gacchati, ±yukkhayena v± tattha niyyati. Addhuvoti dhuvaµµh±navirahito. At±ºoti t±yitu½ samatthena virahito. Anabhissaroti asaraºo abhisaritv± abhigantv± ass±setu½ samatthena virahito. Assakoti nissako sakabhaº¹avirahito. Sabba½ pah±ya gaman²yanti sakabhaº¹anti sallakkhita½ sabba½ pah±ya lokena gantabba½. Taºh±d±soti taºh±ya d±so.
306. Hatthisminti hatthisippe. Kat±v²ti katakaraº²yo, sikkhitasikkho paguºasippoti attho. Esa nayo sabbattha. Ðrubal²ti ³rubalasampanno. Yassa hi phalakañca ±vudhañca gahetv± parasena½ pavisitv± abhinna½ bhindato bhinna½ sandh±rayato parahatthagata½ rajja½ ±haritu½ ³rubala½ atthi, aya½ ³rubal² n±ma. B±hubal²ti b±hubalasampanno. Sesa½ purimasadisameva. Alamattoti samattha-attabh±vo.
Pariyodh±ya vattissant²ti uppanna½ uppaddava½ odh±ya avattharitv± vattissant²ti sallakkhetv± gahit±.
Sa½vijjati kho, bho raµµhap±la, imasmi½ r±jakule pah³ta½ hiraññasuvaººanti ida½ so r±j± upari dhammuddesassa k±raºa½ ±haranto ±ha.
Ath±para½ etadavoc±ti eta½ “pass±mi loke”ti-±din± nayena catunna½ dhammuddes±na½ anug²ti½ avoca.
307. Tattha bhiyyova k±me abhipatthayant²ti eka½ labhitv± dve patthayanti, dve labhitv± catt±roti eva½ uttaruttari vatthuk±makilesak±me patthayantiyeva.
Pasayh±ti sapattagaºa½ abhibhavitv±. Sas±garantanti saddhi½ s±garantena. Ora½ samuddass±ti ya½ samuddassa orato sakaraµµha½, tena atittar³poti attho. Na hatth²ti na hi atthi.
Aho vat± noti aho vata nu, ayameva v± p±µho. Amar±ti c±h³ti amara½ iti ca ±hu. Ida½ vutta½ hoti– ya½ mata½ ñ±t² pariv±retv± kandanti, ta½– “aho vata amh±ka½ bh±t± mato, putto mato”ti-±d²nipi vadanti.
Phusanti phassanti maraºaphassa½ phusanti. Tatheva phuµµhoti yath± b±lo, dh²ropi tatheva maraºaphassena phuµµho, aphuµµho n±ma natthi, aya½ pana viseso. B±lo ca b±ly± vadhitova set²ti b±lo b±labh±vena maraºaphassa½ ±gamma vadhitova seti abhihatova sayati. Akata½ vata me kaly±ºanti-±divippaµis±ravasena calati vedhati vipphandati. Dh²ro ca na vedhat²ti dh²ro sugatinimitta½ passanto na vedhati na calati.
Y±ya vos±na½ idh±dhigacchat²ti y±ya paññ±ya imasmi½ loke sabbakiccavos±na½ arahatta½ adhigacchati, s±va dhanato uttamatar±. Abyositatt±ti apariyositatt±, arahattapattiy±, abh±ven±ti attho. Bhav±bhaves³ti h²nappaº²tesu bhavesu.
Upeti gabbhañca parañca lokanti tesu p±pa½ karontesu yo koci satto parampar±ya sa½s±ra½ ±pajjitv± gabbhañca parañca loka½ upeti. Tassappapaññoti tassa t±disassa appapaññassa añño appapañño abhisaddahanto.
Sakammun± haññat²ti attan± katakammavasena “kas±hipi t±let²”ti-±d²hi kammak±raº±hi haññati. Pecca paramhi loketi ito gantv± paramhi ap±yaloke.
Vir³par³pen±ti vividhar³pena, n±n±sabh±ven±ti attho. K±maguºes³ti diµµhadhammikasampar±yikesu sabbak±maguºesu ±d²nava½ disv±. Dahar±ti antamaso kalalamattabh±va½ up±d±ya taruº±. Vu¹¹h±ti vassasat±tikkant±. Apaººaka½ s±maññameva seyyoti aviruddha½ advajjhag±mi½ ekantaniyy±nika½ s±maññameva “seyyo, uttaritarañca paº²tatarañc±”ti upadh±retv± pabbajitosmi mah±r±j±ti. Tasm± ya½ tva½ vadasi– “ki½ disv± v± sutv± v±”ti, ida½ disv± ca sutv± ca pabbajitosm²ti ma½ dh±reh²ti desana½ niµµh±pes²ti.

Papañcas³daniy± majjhimanik±yaµµhakath±ya

Raµµhap±lasuttavaººan± niµµhit±.