6. Sandakasuttavaººan±

223. Eva½ me sutanti sandakasutta½. Tattha pilakkhaguh±yanti tass± guh±ya dv±re pilakkharukkho ahosi, tasm± pilakkhaguh±tveva saªkha½ gat±. Paµisall±n± vuµµhitoti vivekato vuµµhito. Devakatasobbhoti vassodakeneva tinnaµµh±ne j±to mah±-udakarahado. Guh±dassan±y±ti ettha guh±ti pa½suguh±. S± unname udakamuttaµµh±ne ahosi, ekato umaªga½ katv± kh±ºuke ca pa½suñca n²haritv± anto thambhe uss±petv± matthake padaracchannagehasaªkhepena kat±, tattha te paribb±jak± vasanti. S± vass±ne udakapuºº± tiµµhati, nid±ghe tattha vasanti. Ta½ sandh±ya “guh±dassan±y±”ti ±ha. Vih±radassanatthañhi anamataggiya½ paccavekkhitv± samuddapabbatadassanattha½ v±pi gantu½ vaµµat²ti.
Unn±diniy±ti ucca½ nadam±n±ya. Eva½ nadam±n±ya cass± uddhaªgamanavasena ucco, dis±su patthaµavasena mah±saddoti ucc±saddamah±saddo, t±ya ucc±saddamah±sadd±ya. Tesa½ paribb±jak±na½ p±tova uµµh±ya kattabba½ n±ma cetiyavatta½ v± bodhivatta½ v± ±cariyupajjh±yavatta½ v± yonisomanasik±ro v± natthi. Tena te p±tova uµµh±ya b±l±tape nisinn±, s±ya½ v± kath±ya ph±sukatth±ya sannipatit± “imassa hattho sobhaºo imassa p±do”ti eva½ aññamaññassa hatthap±d±d²ni v± ±rabbha itthipurisad±rakad±rik±vaººe v± añña½ v± k±mass±dabhavass±d±divatthu½ ±rabbha katha½ paµµhapetv± anupubbena r±jakath±di-anekavidha½ tiracch±nakatha½ kathenti. S± hi aniyy±nikatt± saggamokkhamagg±na½ tiracch±nabh³t± kath±ti tiracch±nakath±. Tattha r±j±na½ ±rabbha “mah±sammato mandh±t± dhamm±soko eva½mah±nubh±vo”ti-±din± nayena pavatt± kath± r±jakath±. Esa nayo corakath±d²su.
Tesu “asuko r±j± abhir³po dassan²yo”ti-±din± nayena gehassitakath±va tiracch±nakath± hoti. “Sopi n±ma eva½ mah±nubh±vo khaya½ gato”ti eva½ pavatt± pana kammaµµh±nabh±ve tiµµhati. Coresupi “m³ladevo eva½mah±nubh±vo, megham±lo eva½mah±nubh±vo”ti tesa½ kamma½ paµicca aho s³r±ti gehassitakath±va tiracch±nakath±. Yuddhepi bh±ratayuddh±d²su “asukena asuko eva½ m±rito eva½ viddho”ti k±mass±davaseneva kath± tiracch±nakath±. “Tepi n±ma khaya½ gat±”ti eva½ pavatt± pana sabbattha kath± kammaµµh±nameva hoti. Apica ann±d²su “eva½ vaººavanta½ gandhavanta½ rasavanta½ phassasampanna½ kh±dimha bhuñjimha pivimha paribhuñjimh±”ti k±mass±davasena kathetu½ na vaµµati, s±tthaka½ pana katv±– “pubbe eva½ vaºº±disampanna½ anna½ p±na½ vattha½ sayana½ m±la½ gandha½ s²lavant±na½ adamha, cetiye p³ja½ akarimh±”ti kathetu½ vaµµati.
ѱtikath±d²supi “amh±ka½ ñ±tak± s³r± samatth±”ti v± “pubbe maya½ eva½ vicitrehi y±nehi carimh±”ti v± ass±davasena vattu½ na vaµµati, s±tthaka½ pana katv± “tepi no ñ±tak± khaya½ gat±”ti v± “pubbe maya½ evar³p± up±han± saªghassa adamh±”ti v± kathetabb±. G±makath±pi suniviµµhadunniviµµhasubhikkhadubbhikkh±divasena v± “asukag±mav±sino s³r± samatth±”ti v± eva½ ass±davasena na vaµµati, s±tthaka½ pana katv± saddh± pasann±ti v± khayavaya½ gat±ti v± vattu½ vaµµati. Nigamanagarajanapadakath±supi eseva nayo. Itthikath±pi vaººasaºµh±n±d²ni paµicca ass±davasena na vaµµati, saddh± pasann± khaya½ gat±ti evameva vaµµati. S³rakath±pi nandimitto n±ma yodho s³ro ahos²ti ass±davaseneva na vaµµati, saddho pasanno ahosi khaya½ gatoti evameva vaµµati. Visikh±kath±pi asuk± visikh± suniviµµh± dunniviµµh± s³r± samatth±ti ass±davaseneva na vaµµati, saddh± pasann± khaya½ gat± icceva½ vaµµati.
Kumbhaµµh±nakath±ti kumbhaµµh±na-udakatitthakath± v± vuccati kumbhad±sikath± v±. S±pi “p±s±dik± naccitu½ g±yitu½ chek±”ti ass±davasena na vaµµati, saddh± pasann±ti-±din± nayeneva vaµµati. Pubbapetakath±ti at²tañ±tikath±. Tattha vattam±nañ±tikath±sadisova vinicchayo.
N±nattakath±ti purimapacchimakath±vimutt± avases± n±n±sabh±v± niratthakakath±. Lokakkh±yik±ti aya½ loko kena nimmito, asukena n±ma nimmito, k±k± set± aµµh²na½ setatt±, bak± ratt± lohitassa rattatt±ti evam±dik± lok±yatavitaº¹asall±pakath±.
Samuddakkh±yik± n±ma kasm± samuddo s±garo, s±garadevena khaºitatt± s±garo, khato meti hatthamudd±ya niveditatt± samuddoti evam±dik± niratthak± samuddakkh±yikakath±. Iti bhavo, iti abhavoti ya½ v± ta½ v± niratthakak±raºa½ vatv± pavattitakath± itibhav±bhavakath±. Ettha ca bhavoti sassata½, abhavoti uccheda½. Bhavoti va¹¹hi, abhavoti h±ni. Bhavoti k±masukha½, abhavoti attakilamatho. Iti im±ya chabbidh±ya itibhav±bhavakath±ya saddhi½ b±tti½satiracch±nakath± n±ma hoti. Evar³pi½ tiracch±nakatha½ kathentiy± nisinno hoti.
Tato sandako paribb±jako te paribb±jake oloketv±– “ime paribb±jak± ativiya aññamañña½ ag±rav± appatiss±, mayañca samaºassa gotamassa p±tubh±vato paµµh±ya s³riyuggamane khajjopanak³pam± j±t±, l±bhasakk±ropi no parih²no. Sace pana ima½ µh±na½ samaºo gotamo gotamas±vako v± gihi-upaµµh±kopi v±ssa ±gaccheyya, ativiya lajjan²ya½ bhavissati. Parisadoso kho pana parisajeµµhakasseva upari ±rohat²”ti ito cito ca vilokento thera½ addasa. Tena vutta½ addas± kho sandako paribb±jako…pe… tuºh² ahesunti.
Tattha saºµhapes²ti sikkh±pesi, vajjamass± paµicch±desi. Yath± suµµhapit± hoti, tath± na½ µhapesi. Yath± n±ma parisamajjha½ pavisanto puriso vajjapaµicch±danattha½ niv±sana½ saºµhapeti, p±rupana½ saºµhapeti, rajokiººaµµh±na½ puñchati, evamass± vajjapaµicch±danattha½ “appasadd± bhonto”ti sikkh±pento yath± suµµhapit± hoti, tath± na½ µhapes²ti attho. Appasaddak±m±ti appasadda½ icchanti, ekak± nis²danti, ekak± tiµµhanti, na gaºasaªgaºik±ya y±penti. Appasaddavin²t±ti appasaddena niravena buddhena vin²t±. Appasaddassa vaººav±dinoti ya½ µh±na½ appasadda½ nissadda½. Tassa vaººav±dino. Upasaªkamitabba½ maññeyy±ti idh±gantabba½ maññeyya.
Kasm± panesa therassa upasaªkamana½ pacc±s²sat²ti. Attano vuddhi½ patthayam±no. Paribb±jak± kira buddhesu v± buddhas±vakesu v± attano santika½ ±gatesu– “ajja amh±ka½ santika½ samaºo gotamo ±gato, s±riputto ±gato, na kho panete yassa v± tassa v± santika½ gacchanti, passatha amh±ka½ uttamabh±van”ti attano upaµµh±k±na½ santike att±na½ ukkhipanti ucce µh±ne µhapenti. Bhagavatopi upaµµh±ke gaºhitu½ v±yamanti. Te kira bhagavato upaµµh±ke disv± eva½ vadanti– “tumh±ka½ satth± bhava½ gotamopi gotamassa s±vak±pi amh±ka½ santika½ ±gacchanti, maya½ aññamañña½ samagg±. Tumhe pana amhe akkh²hi passitu½ na icchatha, s±m²cikamma½ na karotha, ki½ vo amhehi aparaddhan”ti. Appekacce manuss±– “buddh±pi etesa½ santika½ gacchanti, ki½ amh±kan”ti tato paµµh±ya te disv± nappamajjanti. Tuºh² ahesunti sandaka½ pariv±retv± nissadd± nis²di½su.
224. Sv±gata½ bhoto ±nandass±ti su-±gamana½ bhoto ±nandassa. Bhavante hi no ±gate ±nando hoti, gate sokoti d²peti. Cirassa½ khoti piyasamud±c±ravacanameta½. Thero pana k±lena k±la½ paribb±jak±r±ma½ c±rikatth±ya gacchat²ti purimagamana½ gahetv± evam±ha. Evañca pana vatv± na m±natthaddho hutv± nis²di, attano pana ±san± vuµµh±ya ta½ ±sana½ papphoµetv± thera½ ±sanena nimantento nis²datu bhava½ ±nando, idam±sana½ paññattanti ±ha.
Antar±kath± vippakat±ti nisinn±na½ vo ±rambhato paµµh±ya y±va mam±gamana½ etasmi½ antare k± n±ma kath± vippakat±, mam±gamanapaccay± katam± kath± pariyanta½ na gat±ti pucchati.
Atha paribb±jako “niratthakakath±va es± niss±r± vaµµasannissit±, na tumh±ka½ purato vattabbata½ arahat²”ti d²pento tiµµhates±, bhoti-±dim±ha. Nes± bhototi sace bhava½ sotuk±mo bhavissati, pacch±pes± kath± na dullabh± bhavissati, amh±ka½ panim±ya attho natthi. Bhoto pana ±gamana½ labhitv± aññadeva suk±raºa½ katha½ sotuk±mamh±ti d²peti. Tato dhammadesana½ y±canto s±dhu vata bhavanta½ ye v±ti-±dim±ha. Tattha ±cariyaketi ±cariyasamaye. Anass±sik±n²ti ass±savirahit±ni. Sasakkanti eka½satthe nip±to, viññ³ puriso eka½seneva na vaseyy±ti attho. Vasanto ca n±r±dheyy±ti na samp±deyya, na parip³reyy±ti vutta½ hoti. ѱya½ dhamma½ kusalanti k±raºabh³ta½ anavajjaµµhena kusala½ dhamma½.
225. Idh±ti imasmi½ loke. Natthi dinnanti-±d²ni s±leyyakasutte (ma. ni. 1.440) vutt±ni. C±tumah±bh³tikoti catumah±bh³tamayo. Pathav² pathav²k±yanti ajjhattik± pathav²dh±tu b±hirapathav²dh±tu½. Anupet²ti anuy±ti. Anupagacchat²ti tasseva vevacana½, anugacchat²tipi attho, ubhayen±pi upeti upagacchat²ti dasseti. ¾p±d²supi eseva nayo. Indriy±n²ti manacchaµµh±ni indriy±ni ±k±sa½ pakkhandanti. ¾sandipañcam±ti nipannamañcena pañcam±, mañco ceva, catt±ro mañcap±de gahetv± µhit± catt±ro puris± c±ti attho. Y±v±¼±han±ti y±va sus±n±. Pad±n²ti aya½ eva½ s²lav± ahosi, eva½ duss²loti-±din± nayena pavatt±ni guºapad±ni. Sar²rameva v± ettha pad±n²ti adhippeta½. K±potak±n²ti kapotakavaºº±ni, p±r±vatapakkhavaºº±n²ti attho.
Bhassant±ti bhasmant±, ayameva v± p±¼i. ¾hutiyoti ya½ paheºakasakk±r±dibheda½ dinnad±na½, sabba½ ta½ ch±rik±vas±nameva hoti, na tato para½ phalad±yaka½ hutv± gacchat²ti attho. Dattupaññattanti datt³hi b±lamanussehi paññatta½. Ida½ vutta½ hoti– b±lehi abuddh²hi paññattamida½ d±na½, na paº¹itehi. B±l± denti, paº¹it± gaºhant²ti dasseti. Atthikav±danti atthi dinna½ dinnaphalanti ima½ atthikav±da½yeva vadanti tesa½ tuccha½ vacana½ mus±vil±po. B±le ca paº¹ite c±ti b±l± ca paº¹it± ca.
Akatena me ettha katanti mayha½ akateneva samaºakammena ettha etassa samaye kamma½ kata½ n±ma hoti, avusiteneva brahmacariyena vusita½ n±ma hoti. Etth±ti etasmi½ samaºadhamme. Samasam±ti ativiya sam±, samena v± guºena sam±. S±mañña½ patt±ti sam±nabh±va½ patt±.
226. Karatoti-±d²ni apaººakasutte vutt±ni. Tath± natthi het³ti-±d²ni.
228. Catutthabrahmacariyav±se akaµ±ti akat±. Akaµavidh±ti akatavidh±n±, eva½ karoh²ti kenaci k±r±pit± na hont²ti attho. Animmit±ti iddhiy±pi na nimmit±. Animm±t±ti animm±pit±. Keci animmitabb±ti pada½ vadanti, ta½ neva p±¼iya½, na aµµhakath±ya½ sandissati. Vañjh±ti vañjhapasuvañjhat±l±dayo viya aphal±, kassaci ajanak±ti attho. Etena pathav²k±y±d²na½ r³p±dijanakabh±va½ paµikkhipati. Pabbatak³µ± viya µhit±ti k³µaµµh±. ¿sikaµµh±yiµµhit±ti muñje ²sik± viya µhit±. Tatr±yamadhipp±yo– yamida½ j±yat²ti vuccati, ta½ muñjato ²sik± viya vijjam±nameva nikkhamat²ti. “Esikaµµh±yiµµhit±”tipi p±µho, sunikh±to esikatthambho niccalo tiµµhati, eva½ µhit±ti attho. Ubhayenapi tesa½ vin±s±bh±va½ d²peti. Na iñjant²ti esikatthambho viya µhitatt± na calanti. Na vipariº±ment²ti pakati½ na jahanti. Na aññamañña½ by±b±dhent²ti aññamañña½ na upahananti. N±lanti na samatth±.
Pathav²k±yoti-±d²su pathav²yeva pathav²k±yo, pathav²sam³ho v±. Tatth±ti tesu j²vasattamesu k±yesu. Natthi hant± v±ti hantu½ v± gh±tetu½ v± sotu½ v± s±vetu½ v± j±nitu½ v± j±n±petu½ v± samattho n±ma natth²ti d²peti. Sattanna½tveva k±y±nanti yath± muggar±si-±d²su pahaµa½ sattha½ muggar±si-±d²na½ antarena pavisati, eva½ sattanna½ k±y±na½ antarena chiddena vivarena sattha½ pavisati. Tattha “aha½ ima½ j²vit± voropem²”ti kevala½ saññ±mattameva hot²ti dasseti. Yonipamukhasatasahass±n²ti pamukhayon²na½ uttamayon²na½ cuddasasatasahass±ni aññ±ni ca saµµhisat±ni aññ±ni ca chasat±ni. Pañca ca kammuno sat±n²ti pañca kammasat±ni ca, kevala½ takkamattakena niratthaka½ diµµhi½ d²peti. Pañca ca kamm±ni t²ºi ca kamm±n²ti-±d²supi eseva nayo. Keci pan±hu pañca kamm±n²ti pañcindriyavasena bhaºati. T²º²ti k±yakamm±divasen±ti. Kamme ca a¹¹hakamme c±ti ettha panassa k±yakammañca vac²kammañca kammanti laddhi, manokamma½ upa¹¹hakammanti. Dvaµµhipaµipad±ti dv±saµµhi paµipad±ti vadati. Dvaµµhantarakapp±ti ekasmi½ kappe catusaµµhi antarakapp± n±ma honti, aya½ pana aññe dve aj±nanto evam±ha. Cha¼±bhij±tiyo apaººakasutte vitth±rit±.
Aµµha purisabh³miyoti mandabh³mi khi¹¹±bh³mi v²ma½sakabh³mi ujugatabh³mi sekkhabh³mi samaºabh³mi jinabh³mi pannabh³m²ti im± aµµha purisabh³miyoti vadati. Tattha j±tadivasato paµµh±ya sattadivase samb±dhaµµh±nato nikkhantatt± satt± mand± honti mom³h±. Aya½ mandabh³m²ti vadati. Ye pana duggatito ±gat± honti, te abhiºha½ rodanti ceva viravanti ca. Sugatito ±gat± ta½ anussaritv± anussaritv± hasanti. Aya½ khi¹¹±bh³mi n±ma. M±t±pit³na½ hattha½ v± p±da½ v± mañca½ v± p²µha½ v± gahetv± bh³miya½ padanikkhipana½ v²ma½sakabh³mi n±ma. Padas±va gantu½ samatthak±lo ujugatabh³mi n±ma. Sipp±na½ sikkhanak±lo sekkhabh³mi n±ma. Ghar± nikkhamma pabbajanak±lo samaºabh³mi n±ma. ¾cariya½ sevitv± j±nanak±lo jinabh³mi n±ma. Bhikkhu ca pannako jino na kiñci ±h±ti eva½ al±bhi½ samaºa½ pannabh³m²ti vadati.
Ek³napaññ±sa ±j²vasateti ek³napaññ±sa ±j²vavuttisat±ni. Paribb±jakasateti paribb±jakapabbajjasat±ni. N±g±v±sasateti n±gamaº¹alasat±ni. V²se indriyasateti v²sa indriyasat±ni. Ti½se nirayasateti ti½sa nirayasat±ni. Rajodh±tuyoti raja-okiraºaµµh±n±ni. Hatthapiµµhip±dapiµµh±d²ni sandh±ya vadati. Satta saññ²gabbh±ti oµµhagoºagadrabha-ajapasumigamahi½se sandh±ya vadati. Asaññ²gabbh±ti s±liyavagodhumamuggakaªguvarakakudr³sake sandh±ya vadati. Nigaºµhigabbh±ti nigaºµhimhi j±tagabbh±, ucchuve¼una¼±dayo sandh±ya vadati. Satta dev±ti bah³ dev±, so pana satt±ti vadati. M±nus±pi anant±, so satt±ti vadati. Satta pis±c±ti pis±c± mahant±, satt±ti vadati.
Sar±ti mah±sar±. Kaººamuº¹a-rathak±ra-anotatta-s²hapap±taku¼ira-mucalinda-kuº±ladahe gahetv± vadati. Pavuµ±ti gaºµhik±. Pap±t±ti mah±pap±t±. Pap±tasat±n²ti khuddakapap±tasat±ni. Supin±ti mah±supin±. Supinasat±n²ti khuddakasupinasat±ni. Mah±kappinoti mah±kapp±na½. Ettha ekamh± sar± vassasate vassasate kusaggena eka½ udakabindu½ n²haritv± n²haritv± sattakkhattu½ tamhi sare nirudake kate eko mah±kappoti vadati. Evar³p±na½ mah±kapp±na½ catur±s²tisatasahass±ni khepetv± b±l± ca paº¹it± ca dukkhassanta½ karont²ti ayamassa laddhi. Paº¹itopi kira antar± sujjhitu½ na sakkoti, b±lopi tato uddha½ na gacchati.
S²len±ti acelakas²lena v± aññena v± yena kenaci. Vaten±ti t±disena vatena. Tapen±ti tapokammena. Aparipakka½ parip±ceti n±ma yo “aha½ paº¹ito”ti antar± visujjhati. Paripakka½ phussa phussa byanti½ karoti n±ma yo “aha½ b±lo”ti vuttaparim±ºa½ k±la½ atikkamitv± y±ti. Heva½ natth²ti eva½ natthi. Tañhi ubhayampi na sakk± k±tunti d²peti. Doºamiteti doºena mita½ viya. Sukhadukkheti sukhadukkha½. Pariyantakateti vuttaparim±ºena k±lena katapariyanto. Natthi h±yanava¹¹haneti natthi h±yanava¹¹han±ni. Na sa½s±ro paº¹itassa h±yati, na b±lassa va¹¹hat²ti attho. Ukka½s±vaka½seti ukka½s±vaka½s±, h±panava¹¹han±nameveta½ vevacana½. Id±ni tamattha½ upam±ya s±dhento seyyath±pi n±m±ti-±dim±ha. Tattha suttagu¼eti veµhetv± katasuttagu¼a½. Nibbeµhiyam±nameva palet²ti pabbate v± rukkhagge v± µhatv± khitta½ suttapam±ºena nibbeµhiyam±na½ gacchati, sutte kh²ºe tattha tiµµhati na gacchati. Evameva½ vuttak±lato uddha½ na gacchat²ti dasseti.
229. Kimidanti kimida½ tava aññ±ºa½, ki½ sabbaññu n±ma tvanti eva½ puµµho sam±no niyativ±de pakkhipanto suñña½ me ag±ranti-±dim±ha.
230. Anussaviko hot²ti anussavanissito hoti. Anussavasaccoti savana½ saccato gahetv± µhito. Piµakasampad±y±ti vaggapaºº±sak±ya piµakaganthasampattiy±.
232. Mandoti mandapañño. Mom³hoti atim³¼ho. V±c±vikkhepa½ ±pajjat²ti v±c±ya vikkhepa½ ±pajjati. K²disa½? Amar±vikkhepa½, apariyantavikkhepanti attho. Atha v± amar± n±ma macchaj±ti. S± ummujjananimmujjan±divasena udake sandh±vam±n± gahetu½ na sakk±ti evameva ayampi v±do ito cito ca sandh±vati, g±ha½ na upagacchat²ti amar±vikkhepoti vuccati. Ta½ amar±vikkhepa½.
Evantipi me noti-±d²su ida½ kusalanti puµµho “evantipi me no”ti vadati, tato ki½ akusalanti vutte “tath±tipi me no”ti vadati, ki½ ubhayato aññath±ti vutte “aññath±tipi me no”ti vadati, tato tividhen±pi na hot²ti te laddh²ti vutte “notipi me no”ti vadati, tato ki½ no noti te laddh²ti vutte “no notipi me no”ti vikkhepam±pajjati, ekasmimpi pakkhe na tiµµhati. Nibbijja pakkamat²ti attanopi esa satth± avassayo bhavitu½ na sakkoti, mayha½ ki½ sakkhissat²ti nibbinditv± pakkamati. Purimesupi anass±sikesu eseva nayo.
234. Sannidhik±raka½ k±me paribhuñjitunti yath± pubbe gihibh³to sannidhi½ katv± vatthuk±me paribhuñjati, eva½ tilataº¹ulasappinavan²t±d²ni sannidhi½ katv± id±ni paribhuñjitu½ abhabboti attho. Nanu ca kh²º±savassa vasanaµµh±ne tilataº¹ul±dayo paññ±yant²ti. No na paññ±yanti, na panesa te attano atth±ya µhapeti, aph±sukapabbajit±d²na½ atth±ya µhapeti. An±g±missa kathanti. Tass±pi pañca k±maguº± sabbasova pah²n±, dhammena pana laddha½ vic±retv± paribhuñjati.
236. Puttamat±ya putt±ti so kira ima½ dhamma½ sutv± ±j²vak± mat± n±m±ti saññ² hutv± evam±ha. Ayañhettha attho– ±j²vak± mat± n±ma, tesa½ m±t± puttamat± hoti, iti ±j²vak± puttamat±ya putt± n±ma honti. Samaºe gotameti samaºe gotame brahmacariyav±so atthi, aññattha natth²ti d²peti. Sesa½ sabbattha utt±namev±ti.

Papañcas³daniy± majjhimanik±yaµµhakath±ya

Sandakasuttavaººan± niµµhit±.