5. M±gaº¹iyasuttavaººan±

207. Eva½ me sutanti m±gaº¹iyasutta½. Tattha agy±g±reti aggihomas±laya½. Tiºasanth±raketi dve m±gaº¹iy± m±tulo ca bh±gineyyo ca. Tesu m±tulo pabbajitv± arahatta½ patto, bh±gineyyopi sa-upanissayo nacirasseva pabbajitv± arahatta½ p±puºissati. Athassa bhagav± upanissaya½ disv± ramaº²ya½ devagabbhasadisa½ gandhakuµi½ pah±ya tattha ch±rikatiºakacavar±d²hi ukl±pe agy±g±re tiºasanth±raka½ paññ±petv± parasaªgahakaraºattha½ katip±ha½ vasittha. Ta½ sandh±yeta½ vutta½. Tenupasaªkam²ti na kevala½ ta½divasameva, yasm± pana ta½ agy±g±ra½ g±m³pac±re d±rakad±rik±hi okiººa½ avivitta½, tasm± bhagav± niccak±lampi divasabh±ga½ tasmi½ vanasaº¹e v²tin±metv± s±ya½ v±satth±ya tattha upagacchati.
Addas± kho…pe… tiºasanth±raka½ paññattanti bhagav± aññesu divasesu tiºasanth±raka½ saªgharitv± saññ±ºa½ katv± gacchati, ta½divasa½ pana paññapetv±va agam±si. Kasm±? Tad± hi pacc³sasamaye loka½ oloketv±va addasa– “ajja m±gaº¹iyo idh±gantv± ima½ tiºasanth±raka½ disv± bh±radv±jena saddhi½ tiºasanth±raka½ ±rabbha kath±sall±pa½ karissati, ath±ha½ ±gantv± dhamma½ desess±mi, so dhamma½ sutv± mama santike pabbajitv± arahatta½ p±puºissati. Paresa½ saªgahakaraºatthameva hi may± p±ramiyo p³rit±”ti tiºasanth±raka½ paññapetv±va agam±si.
Samaºaseyy±nur³pa½ maññeti ima½ tiºasanth±raka½ “samaºassa anucchavik± seyy±”ti maññ±mi. Na ca asaññatasamaºassa nivutthaµµh±nameta½. Tath±hettha hatthena ±ka¹¹hitaµµh±na½ v± p±dena ±ka¹¹hitaµµh±na½ v± s²sena pahaµaµµh±na½ v± na paññ±yati, an±kulo an±kiººo abhinno chekena cittak±rena t³lik±ya paricchinditv± paññatto viya. Saññatasamaºassa vasitaµµh±na½, kassa bho vasitaµµh±nanti pucchati. Bh³nahunoti hatava¹¹hino mariy±dak±rakassa. Kasm± evam±ha? Chasu dv±resu va¹¹hipaññ±panaladdhikatt±. Ayañhi tassa laddhi– cakkhu br³hetabba½ va¹¹hetabba½, adiµµha½ dakkhitabba½, diµµha½ samatikkamitabba½. Sota½ br³hetabba½ va¹¹hetabba½, asuta½ sotabba½, suta½ samatikkamitabba½. Gh±na½ br³hetabba½ va¹¹hetabba½, agh±yita½ gh±yitabba½, gh±yita½ samatikkamitabba½. Jivh± br³hetabb± va¹¹hetabb±, ass±yita½ s±yitabba½, s±yita½ samatikkamitabba½. K±yo br³hetabbo va¹¹hetabbo, aphuµµha½ phusitabba½, phuµµha½ samatikkamitabba½. Mano br³hetabbo va¹¹hetabbo, aviññ±ta½ vij±nitabba½, viññ±ta½ samatikkamitabba½. Eva½ so chasu dv±resu va¹¹hi½ paññapeti. Bhagav± pana–
“Cakkhun± sa½varo s±dhu, s±dhu sotena sa½varo;
gh±nena sa½varo s±dhu, s±dhu jivh±ya sa½varo.
K±yena sa½varo s±dhu, s±dhu v±c±ya sa½varo;
manas± sa½varo s±dhu, s±dhu sabbattha sa½varo;
sabbattha sa½vuto bhikkhu, sabbadukkh± pamuccat²”ti. (Dha. pa. 360-361)–

Chasu dv±resu sa½vara½ paññapeti. Tasm± so “va¹¹hihato samaºo gotamo mariy±dak±rako”ti maññam±no “bh³nahuno”ti ±ha.

Ariye ñ±ye dhamme kusaleti parisuddhe k±raºadhamme anavajje. Imin± ki½ dasseti? Evar³passa n±ma uggatassa paññ±tassa yasassino upari v±ca½ bh±sam±nena v²ma½sitv± upadh±retv± mukhe ±rakkha½ µhapetv± bh±sitabbo hoti. Tasm± m± sahas± abh±si, mukhe ±rakkha½ µhapeh²ti dasseti. Evañhi no sutte ocarat²ti yasm± amh±ka½ sutte eva½ ±gacchati, na maya½ mukh±ru¼hicch±matta½ vad±ma, sutte ca n±ma ±gata½ vadam±n± kassa bh±yeyy±ma, tasm± sammukh±pi na½ vadeyy±m±ti attho. Appossukkoti mama rakkhanatth±ya anussukko av±vaµo hutv±ti attho. Vuttova na½ vadeyy±ti may± vuttova hutv± apucchitova katha½ samuµµh±petv± ambajamb³-±d²ni gahetv± viya ap³rayam±no may± kathitaniy±mena bhava½ bh±radv±jo vadeyya, vadass³ti attho.
208. Assosi khoti satth± ±loka½ va¹¹hetv± dibbacakkhun± m±gaº¹iya½ tattha ±gata½ addasa, dvinna½ jan±na½ bh±sam±n±na½ dibbasotena saddampi assosi. Paµisall±n± vuµµhitoti phalasam±pattiy± vuµµhito. Sa½viggoti p²tisa½vegena sa½viggo calito kampito. Tassa kira etadahosi– “neva m±gaº¹iyena samaºassa gotamassa ±rocita½, na may±. Amhe muñcitv± añño ettha tatiyopi natthi, suto bhavissati amh±ka½ saddo tikhiºasotena purisen±”ti. Athassa abbhantare p²ti uppajjitv± navanavutilomak³pasahass±ni uddhagg±ni ak±si. Tena vutta½ “sa½viggo lomahaµµhaj±to”ti. Atha kho m±gaº¹iyo paribb±jakoti paribb±jakassa pabhinnamukha½ viya b²ja½ parip±kagata½ ñ±ºa½, tasm± sannis²ditu½ asakkonto ±hiº¹am±no puna satthu santika½ ±gantv± ekamanta½ nis²di. Ta½ dassetu½ “atha kho m±gaº¹iyo”ti-±di vutta½.
209. Satth±– “eva½ kira tva½, m±gaº¹iya, ma½ avac±”ti avatv±va cakkhu½ kho, m±gaº¹iy±ti paribb±jakassa dhammadesana½ ±rabhi. Tattha vasanaµµh±naµµhena r³pa½ cakkhussa ±r±moti cakkhu r³p±r±ma½. R³pe ratanti r³parata½. R³pena cakkhu ±modita½ pamoditanti r³pasamudita½. Dantanti nibbisevana½. Guttanti gopita½. Rakkhitanti µhapitarakkha½. Sa½vutanti pihita½. Sa½var±y±ti pidh±natth±ya.
210. Paric±ritapubboti abhiramitapubbo. R³papari¼±hanti r³pa½ ±rabbha uppajjanapari¼±ha½. Imassa pana te, m±gaº¹iya, kimassa vacan²yanti imassa r³pa½ pariggaºhitv± arahattappattassa kh²º±savassa tay± ki½ vacana½ vattabba½ assa, vu¹¹hihato mariy±dak±rakoti ida½ vattabba½, na vattabbanti pucchati. Na kiñci, bho gotam±ti, bho gotama, kiñci vattabba½ natthi. Sesadv±resupi eseva nayo.
211. Id±ni yasm± tay± pañcakkhandhe pariggahetv± arahattappattassa kh²º±savassa kiñci vattabba½ natthi, ahañca pañcakkhandhe pariggahetv± sabbaññuta½ patto, tasm± ahampi te na kiñci vattabboti dassetu½ aha½ kho pan±ti-±dim±ha. Tassa mayha½ m±gaº¹iy±ti gihik±le attano sampatti½ dassento ±ha. Tattha vassikoti-±d²su yattha sukha½ hoti vassak±le vasitu½, aya½ vassiko. Itaresupi eseva nayo. Aya½ panettha vacanattho– vassa½ v±so vassa½, vassa½ arahat²ti vassiko. Itaresupi eseva nayo.
Tattha vassiko p±s±do n±ti-ucco hoti n±tin²co, dv±rav±tap±n±nipissa n±titan³ni n±tibah³ni, bh³mattharaºapaccattharaºakhajjabhojj±nipettha missak±neva vaµµanti. Hemantike thambh±pi bhittiyopi n²c± honti, dv±rav±tap±n±ni tanuk±ni sukhumacchidd±ni. Uºhapavesanatth±ya bhittiniy³h±ni n²har²yanti. Bh³mattharaºapaccattharaºaniv±sanap±rupan±ni panettha uºhav²riy±ni kambal±d²ni vaµµanti. Khajjabhojja½ siniddha½ kaµukasannissitañca. Gimhike thambh±pi bhittiyopi ucc± honti. Dv±rav±tap±n±ni panettha bah³ni vipulaj±l±ni bhavanti. Bh³mattharaº±d²ni duk³lamay±ni vaµµanti, khajjabhojj±ni madhurarasas²tav²riy±ni. V±tap±nasam²pesu cettha nava c±µiyo µhapetv± udakassa p³retv± n²luppal±d²hi sañch±denti. Tesu tesu padesesu udakayant±ni karonti, yehi deve vassante viya udakadh±r± nikkhamanti.
Bodhisattassa pana aµµhasatasuvaººaghaµe ca rajataghaµe ca gandhodakassa p³retv± n²luppalagacchake katv± sayana½ pariv±retv± µhapayi½su. Mahantesu lohakaµ±hesu gandhakalala½ p³retv± n²luppalapadumapuº¹ar²k±ni ropetv± utuggahaºatth±ya tattha tattha µhapesu½. S³riyarasm²hi pupph±ni pupphanti. N±n±vidh± bhamaragaº± p±s±da½ pavisitv± pupphesu rasa½ gaºhant± vicaranti. P±s±do atisugandho hoti. Yamakabhittiy± antare lohan±¼i½ µhapetv± navabh³mikap±s±dassa upari ±k±saªgaºe ratanamaº¹apamatthake sukhumacchiddaka½ j±la½ baddha½ ahosi. Ekasmi½ µh±ne sukkhamahi½sacamma½ pas±reti. Bodhisattassa udakak²¼anavel±ya mahi½sacamme p±s±ºagu¼e khipanti, meghathanitasaddo viya hoti. Heµµh± yanta½ parivattenti, udaka½ abhiruhitv± j±lamatthake patati, vassapatanasalila½ viya hoti. Tad± bodhisatto n²lapaµa½ niv±seti, n²lapaµa½ p±rupati, n²lapas±dhana½ pas±dheti. Pariv±r±pissa catt±l²san±µakasahass±ni n²lavatth±bharaº±neva n²lavilepan±ni hutv± mah±purisa½ pariv±retv± ratanamaº¹apa½ gacchanti. Divasabh±ga½ udakak²¼a½ k²¼anto s²tala½ utusukha½ anubhoti.
P±s±dassa cat³su dis±su catt±ro sar± honti. Div±k±le n±n±vaººasakuºagaº± p±c²nasarato vuµµh±ya viravam±n± p±s±damatthakena pacchimasara½ gacchanti. Pacchimasarato vuµµh±ya p±c²nasara½, uttarasarato dakkhiºasara½, dakkhiºasarato uttarasara½ gacchanti, antaravassasamayo viya hoti. Hemantikap±s±do pana pañcabh³miko ahosi, vassikap±s±do sattabh³miko.
Nippuriseh²ti purisavirahitehi. Na kevalañcettha t³riy±neva nippuris±ni, sabbaµµh±n±nipi nippuris±neva Dov±rik±pi itthiyova, nh±pan±diparikammakar±pi itthiyova. R±j± kira– “tath±r³pa½ issariyasukhasampatti½ anubhavam±nassa purisa½ disv± parisaªk± uppajjati, s± me puttassa m± ahos²”ti sabbakiccesu itthiyova µhapesi. T±ya ratiy± ramam±noti ida½ catutthajjh±nikaphalasam±pattirati½ sandh±ya vutta½.
212. Gahapati v± gahapatiputto v±ti ettha yasm± khattiy±na½ setacchattasmi½yeva patthan± hoti, mah± ca nesa½ papañco, br±hmaº± mantehi atitt± mante gavesant± vicaranti, gahapatino pana mudd±gaºanamatta½ uggahitak±lato paµµh±ya sampatti½yeva anubhavanti, tasm± khattiyabr±hmaºe aggahetv± “gahapati v± gahapatiputto v±”ti ±ha. ¾vaµµeyy±ti m±nusakak±mahetu ±vaµµo bhaveyy±ti attho. Abhikkantatar±ti visiµµhatar±. Paº²tatar±ti atappakatar±. Vuttampi ceta½–
“Kusaggenudakam±d±ya, samudde udaka½ mine;
eva½ m±nusak± k±m±, dibbak±m±na santike”ti. (J±. 2.21.389)–

Samadhigayha tiµµhat²ti dibbasukha½ gaºhitv± tato visiµµhatar± hutv± tiµµhati.

Opammasa½sandana½ panettha eva½ veditabba½– gahapatissa pañcahi k±maguºehi samaªg²bh³tak±lo viya bodhisattassa t²su p±s±desu catt±l²sasahassa-itthimajjhe modanak±lo, tassa sucarita½ p³retv± sagge nibbattak±lo viya bodhisattassa abhinikkhamana½ katv± bodhipallaªke sabbaññuta½ paµividdhak±lo tassa nandanavane sampatti½ anubhavanak±lo viya tath±gatassa catutthajjh±nikaphalasam±pattiratiy± v²tivattanak±lo, tassa m±nusak±na½ pañcanna½ k±maguº±na½ apatthanak±lo viya tath±gatassa catutthajjh±nikaphalasam±pattiratiy± v²tin±mentassa h²najanasukhassa apatthanak±loti.
213. Sukh²ti paµhama½ dukkhito pacch± sukhito assa. Ser²ti paµhama½ vejjadutiyako pacch± ser² ekako bhaveyya. Saya½vas²ti paµhama½ vejjassa vase vattam±no vejjena nis²d±ti vutte nis²di, nipajj±ti vutte nipajji, bhuñj±ti vutte bhuñji, piv±ti vutte pivi, pacch± saya½vas² j±to. Yena k±ma½ gamoti paµhama½ icchiticchitaµµh±na½ gantu½ n±lattha, pacch± roge v³pasante vanadassana-giridassana-pabbatadassan±d²supi yenak±ma½ gamo j±to, yattha yattheva gantu½ icchati, tattha tattheva gaccheyya.
Etth±pi ida½ opammasa½sandana½– purisassa kuµµhik±lo viya hi bodhisattassa ag±ramajjhe vasanak±lo, aªg±rakapalla½ viya eka½ k±mavatthu, dve kapall±ni viya dve vatth³ni, sakkassa pana devarañño a¹¹hateyyakoµiy±ni aªg±rakapall±ni viya a¹¹hatiyan±µakakoµiyo, nakhehi vaºamukh±ni tacchetv± aªg±rakapalle parit±pana½ viya vatthupaµisevana½, bhesajja½ ±gamma arogak±lo viya k±mesu ±d²nava½ nekkhamme ca ±nisa½sa½ disv± nikkhamma buddhabh³tak±le catutthajjh±nikaphalasam±pattiratiy± v²tivattanak±lo, añña½ kuµµhipurisa½ disv± apatthanak±lo viya t±ya ratiy± v²tin±mentassa h²najanaratiy± apatthanak±loti.
214. Upahatindriyoti kimirakuµµhena n±ma upahatak±yappas±do. Upahatindriy±ti upahatapaññindriy±. Te yath± so upahatak±yindriyo kuµµh² dukkhasamphassasmi½yeva aggismi½ sukhamiti vipar²tasañña½ paccalattha, eva½ paññindriyassa upahatatt± dukkhasamphassesveva k±mesu sukhamiti vipar²tasañña½ paccalatthu½.
215. Asucitar±ni cev±ti-±d²su pakatiy±va t±ni asuc²ni ca duggandh±ni ca p³t²ni ca, id±ni pana asucitar±ni ceva duggandhatar±ni ca p³titar±ni ca honti. K±c²ti tassa hi parit±pentassa ca kaº¹³vantassa ca p±ºak± anto pavisanti, duµµhalohitaduµµhapubb± paggharanti. Evamassa k±ci ass±damatt± hoti.
¾rogyaparam±ti g±th±ya ye keci dhanal±bh± v± yasal±bh± v± puttal±bh± v± atthi, ±rogya½ tesa½ parama½ uttama½, natthi tato uttaritaro l±bhoti, ±rogyaparam± l±bh±. Ya½kiñci jh±nasukha½ v± maggasukha½ v± phalasukha½ v± atthi, nibb±na½ tattha parama½, natthi tato uttaritara½ sukhanti nibb±na½ parama½ sukha½. Aµµhaªgiko magg±nanti pubbabh±gamagg±na½ pubbabh±gagamaneneva amatag±m²na½ aµµhaªgiko khemo, natthi tato khemataro añño maggo. Atha v± khema½ amatag±minanti ettha khemantipi amatantipi nibb±nasseva n±ma½. Y±vat± puthusamaºabr±hmaº± parappav±d± khemag±mino ca amatag±mino c±ti laddhivasena gahit±, sabbesa½ tesa½ khema-amatag±m²na½ magg±na½ aµµhaªgiko paramo uttamoti ayamettha attho.
216. ¾cariyap±cariy±nanti ±cariy±nañceva ±cariy±cariy±nañca. Samet²ti ekan±¼iy± mita½ viya ekatul±ya tulita½ viya sadisa½ hoti ninn±n±karaºa½. Anomajjat²ti p±ºi½ heµµh± ot±rento majjati– “ida½ ta½, bho gotama, ±rogya½, ida½ ta½ nibb±nan”ti k±lena s²sa½ k±lena ura½ parimajjanto evam±ha.
217. Chekanti sampanna½. S±hu¼ic²ren±ti k±¼akehi e¼akalomehi katath³lac²rena. Saªk±raco¼aken±tipi vadanti. V±ca½ nicch±reyy±ti k±lena das±ya k±lena ante k±lena majjhe parimajjanto nicch±reyya, vadeyy±ti attho. Pubbakehes±ti pubbakehi es±. Vipass²pi hi bhagav±…pe… kassapopi bhagav± catuparisamajjhe nisinno ima½ g±tha½ abh±si, “atthanissitag±th±”ti mah±jano uggaºhi. Satthari parinibbute aparabh±ge paribb±jak±na½ antara½ paviµµh±. Te potthakagata½ katv± padadvayameva rakkhitu½ sakkhi½su. Ten±ha– s± etarahi anupubbena puthujjanag±th±ti.
218. Rogova bh³toti rogabh³to. Sesapadesupi eseva nayo. Ariya½ cakkhunti parisuddha½ vipassan±ñ±ºañceva maggañ±ºañca. Pahot²ti samattho. Bhesajja½ kareyy±ti uddha½virecana½ adhovirecana½ añjanañc±ti bhesajja½ kareyya.
219. Na cakkh³ni upp±deyy±ti yassa hi antar± pittasemh±dipaliveµhena cakkhupas±do upahato hoti, so cheka½ vejja½ ±gamma sapp±yabhesajja½ sevanto cakkh³ni upp±deti n±ma. Jaccandhassa pana m±tukucchiya½yeva vinaµµh±ni, tasm± so na labhati. Tena vutta½ “na cakkh³ni upp±deyy±”ti.
220. Dutiyav±re jaccandhoti j±tak±lato paµµh±ya pitt±dipaliveµhena andho. Amusminti tasmi½ pubbe vutte. Amittatopi daheyy±ti amitto me ayanti eva½ amittato µhapeyya. Dutiyapadepi eseva nayo. Imin± citten±ti vaµµe anugatacittena. Tassa me up±d±napaccay±ti ekasandhi dvisaªkhepo paccay±k±ro kathito, vaµµa½ vibh±vita½.
221. Dhamm±nudhammanti dhammassa anudhamma½ anucchavika½ paµipada½. Ime rog± gaº¹± sall±ti pañcakkhandhe dasseti. Up±d±nanirodh±ti vivaµµa½ dassento ±ha. Sesa½ sabbattha utt±namev±ti.

Papañcas³daniy± majjhimanik±yaµµhakath±ya

M±gaº¹iyasuttavaººan± niµµhit±.