3. Mah±vacchasuttavaººan±

193. Eva½ me sutanti mah±vacchasutta½. Tattha sahakath²ti saddhi½v±do, bahu½ may± tumhehi saddhi½ kathitapubbanti katha½ s±reti metti½ ghaµeti. Purim±ni hi dve sutt±ni etasseva kathit±ni, sa½yuttake aby±katasa½yutta½ (sa½. ni. 4.416 ±dayo) n±ma etasseva kathita½– “ki½ nu kho, bho gotama, sassato loko idameva sacca½ moghamaññanti aby±katametan”ti eva½ ekuttaranik±yepi imin± saddhi½ kathita½ atthiyeva. Tasm± evam±ha. Samm±sambuddhopi tassa ±gat±gatassa saªgaha½ katv± ok±samak±siyeva. Kasm±? Ayañhi sassatadiµµhiko, sassatadiµµhik± ca s²gha½ laddhi½ na vissajjenti, vas±telamakkhitapilotik± viya cirena sujjhanti. Passati ca bhagav±– “aya½ paribb±jako k±le gacchante gacchante laddhi½ vissajjetv± mama santike pabbajitv± cha abhiññ±yo sacchikatv± abhiññ±tas±vako bhavissat²”ti. Tasm± tassa ±gat±gatassa saªgaha½ katv± ok±samak±siyeva. Ida½ panassa pacchimagamana½. So hi imasmi½ sutte taraºa½ v± hotu ataraºa½ v±, yaµµhi½ otaritv± udake patam±no viya samaºassa gotamassa santika½ gantv± pabbajiss±m²ti sanniµµh±na½ katv± ±gato. Tasm± dhammadesana½ y±canto s±dhu me bhava½ gotamoti-±dim±ha. Tassa bhagav± m³lavasena sa½khittadesana½, kammapathavasena vitth±radesana½ desesi. M³lavasena cettha atisa½khitt± desan±, kammapathavasena sa½khitt± vitth±rasadis±. Buddh±na½ pana nippariy±yena vitth±radesan± n±ma natthi. Catuv²satisamantapaµµh±nampi hi sattapakaraºe abhidhammapiµake ca sabba½ sa½khittameva. Tasm± m³lavasen±pi kammapathavasen±pi sa½khittameva deses²ti veditabbo.
194. Tattha p±º±tip±t± veramaº² kusalanti-±d²su paµip±µiy± sattadhamm± k±m±vacar±, anabhijjh±dayo tayo catubh³mik±pi vaµµanti.
Yato kho, vaccha, bhikkhunoti kiñc±pi aniyametv± vutta½, yath± pana j²vakasutte ca caªk²sutte ca, eva½ imasmi½ sutte ca att±nameva sandh±yeta½ bhagavat± vuttanti veditabba½.
195. Atthi pan±ti ki½ pucch±m²ti pucchati? Aya½ kirassa laddhi– “tasmi½ tasmi½ s±sane satth±va arah± hoti, s±vako pana arahatta½ pattu½ samattho natthi. Samaºo ca gotamo ‘yato kho, vaccha, bhikkhuno’ti eka½ bhikkhu½ kathento viya katheti, atthi nu kho samaºassa gotamassa s±vako arahattappatto”ti. Etamattha½ pucchiss±m²ti pucchati. Tattha tiµµhat³ti bhava½ t±va gotamo tiµµhatu, bhavañhi loke p±kaµo arah±ti attho. Tasmi½ by±kate uttari bhikkhun²-±d²na½ vasena pañha½ pucchi, bhagav±pissa by±k±si.
196. ¾r±dhakoti samp±dako parip³rako.
197. Sekh±ya vijj±ya pattabbanti heµµhimaphalattaya½ pattabba½. Ta½ sabba½ may± anuppattanti vadati. Vitaº¹av±d² pan±ha– “katame dhamm± sekkh±? Catt±ro magg± apariy±pann± heµµhim±ni ca t²ºi s±maññaphal±n²”ti (dha. sa. 1023) vacanato arahattamaggopi anena pattoyeva. Phala½ pana apatta½, tassa pattiy± uttari yoga½ kath±pet²ti. So eva½ saññ±petabbo–
“Yo ve kiles±ni pah±ya pañca,
paripuººasekho aparih±nadhammo;
cetovasippatto sam±hitindriyo,
sa ve µhitattoti naro pavuccat²”ti. (A. ni. 4.5).
An±g±mipuggalo hi ekantaparipuººasekho. Ta½ sandh±ya “sekh±ya vijj±ya pattabban”ti ±ha. Maggassa pana ekacittakkhaºikatt± tattha µhitassa pucch± n±ma natthi. Imin± suttena maggopi bahucittakkhaºiko hot³ti ce. Eta½ na buddhavacana½, vuttag±th±ya ca attho virujjhati. Tasm± an±g±miphale µhatv± arahattamaggassa vipassana½ kath±pet²ti veditabbo. Yasm± panassa na kevala½ suddha-arahattasseva upanissayo, channampi abhiññ±na½ upanissayo atthi, tasm± bhagav±– “evamaya½ samathe kamma½ katv± pañca abhiññ± nibbattessati vipassan±ya kamma½ katv± arahatta½ p±puºissati. Eva½ cha¼abhiñño mah±s±vako bhavissat²”ti vipassan±matta½ akathetv± samathavipassan± ±cikkhi.
198. Sati sati-±yataneti sati satik±raºe. Kiñcettha k±raºa½? Abhiññ± v± abhiññ±p±dakajjh±na½ v± avas±ne pana arahatta½ v± k±raºa½ arahattassa vipassan± v±ti veditabba½.
200. Pariciººo me bhagav±ti satta hi sekh± bhagavanta½ paricaranti n±ma, kh²º±savena bhagav± pariciººo hoti. Iti saªkhepena arahatta½ by±karonto thero evam±ha. Te pana bhikkh³ tamattha½ na j±ni½su, aj±nant±va tassa vacana½ sampaµicchitv±. Bhagavato ±rocesu½. Devat±ti tesa½ guº±na½ l±bh² devat±. Sesa½ sabbattha utt±namev±ti.

Papañcas³daniy± majjhimanik±yaµµhakath±ya

Mah±vacchasuttavaººan± niµµhit±.