8. Na¼akap±nasuttavaŗŗan±

166. Eva½ me sutanti na¼akap±nasutta½. Tattha na¼akap±neti eva½n±make g±me. Pubbe kira amh±ka½ bodhisatto v±narayoniya½ nibbatto, mah±k±yo kapir±j± anekav±narasahassaparivuto pabbatap±de vicarati. Pańńav± kho pana hoti mah±puńńo. So parisa½ eva½ ovadati– “imasmi½ pabbatap±de t±t±, visaphal±ni n±ma honti, amanussapariggahit± pokkharaŗiyo n±ma honti, tumhe pubbe kh±ditapubb±neva phal±ni kh±datha, p²tapubb±neva p±n²y±ni ca pivatha, ettha vo ma½ paµipucchitabbakicca½ natthi, akh±ditapubb±ni pana phal±ni ap²tapubb±ni ca p±n²y±ni ma½ apucchitv± m± kh±dittha m± pivitth±”ti.
Te ekadivasa½ caram±n± ańńa½ pabbatap±da½ gantv± gocara½ gahetv± p±n²ya½ olokent± eka½ amanussapariggahita½ pokkharaŗi½ disv± sahas± apivitv± samant± pariv±retv± mah±sattassa ±gamana½ olokayam±n± nis²di½su. Mah±satto ±gantv± “ki½ t±t± p±n²ya½ na pivath±”ti ±ha. Tumh±ka½ ±gamana½ olokem±ti. S±dhu t±t±ti samant± pada½ pariyesam±no otiŗŗapada½yeva addasa, na uttiŗŗapada½, disv± saparissay±ti ańń±si. T±vadeva ca tattha abhinibbatta-amanusso udaka½ dvedh± katv± uµµh±si setamukho n²lakucchi rattahatthap±do mah±d±µhiko vaŖkad±µho vir³po b²bhaccho udakarakkhaso. So evam±ha– “kasm± p±n²ya½ na pivatha, madhura½ udaka½ pivatha, ki½ tumhe etassa vacana½ suŗ±th±”ti? Mah±satto ±ha– “tva½ idha adhivattho amanusso”ti? ¾m±hanti. Tva½ idha otiŗŗe labhas²ti? ¾ma labh±mi, tumhe pana sabbe kh±diss±m²ti. Na sakkhissasi, yakkh±ti. P±n²ya½ pana pivissath±ti? ¾ma piviss±m±ti. Eva½ sante ekopi vo na muccissat²ti. P±n²yańca piviss±ma, na ca te vasa½ gamiss±m±ti ekana¼a½ ±har±petv± koµiya½ gahetv± dhami, sabbo ekacchiddo ahosi, t²re nis²ditv±va p±n²ya½ pivi, sesav±nar±na½ p±µiyekke na¼e ±har±petv± dhamitv± ad±si. Sabbe yakkhassa passantasseva p±n²ya½ pivi½su. Vuttampi ceta½–
“Disv± padamanuttiŗŗa½, disv±no’ tarita½ pada½;
na¼ena v±ri½ piss±ma, neva ma½ tva½ vadhissas²”ti. (J±. 1.1.20).
Tato paµµh±ya y±va ajjadivas± tasmi½ µh±ne na¼± ekacchidd±va honti. Imin± hi saddhi½ imasmi½ kappe catt±ri kappaµµhiyap±µih±riy±ni n±ma– cande sasabimba½ vaµµakaj±takamhi saccakiriyaµµh±ne aggissa gamanupacchedo, ghaµik±rakumbhak±rassa m±t±pit³na½ vasanaµµh±ne devassa avassana½, tass± pokkharaŗiy± t²re na¼±na½ ekacchiddabh±voti. Iti s± pokkharaŗ² na¼ena p±n²yassa p²tatt± na¼akap±n±ti n±ma½ labhi. Aparabh±ge ta½ pokkharaŗi½ niss±ya g±mo patiµµh±si, tass±pi na¼akap±nanteva n±ma½ j±ta½. Ta½ sandh±ya vutta½ “na¼akap±ne”ti. Pal±savaneti ki½sukavane.
167. Taggha maya½, bhanteti eka½seneva maya½, bhante, abhirat±. Ańńepi ye tumh±ka½ s±sane abhiramanti, te amhehi sadis±va hutv± abhiramant²ti d²penti.
Neva r±j±bhin²t±ti-±d²su eko rańńo apar±dha½ katv± pal±yati. R±j± kuhi½, bho, asukoti? Pal±to dev±ti. Pal±taµµh±nepi me na muccissati, sace pana pabbajeyya, mucceyy±ti vadati. Tassa kocideva suhado gantv± ta½ pavatti½ ±rocetv± tva½ sace j²vitumicchasi, pabbaj±h²ti. So pabbajitv± j²vita½ rakkham±no carati. Aya½ r±j±bhin²to n±ma.
Eko pana cor±na½ m³la½ chindanto carati. Cor± sutv± “puris±na½ atthikabh±va½ na j±n±ti, j±n±pess±ma nan”ti vadanti. So ta½ pavatti½ sutv± pal±yati. Cor± pal±toti sutv± “pal±taµµh±nepi no na muccissati, sace pana pabbajeyya, mucceyy±”ti vadanti. So ta½ pavatti½ sutv± pabbajati. Aya½ cor±bhin²to n±ma.
Eko pana bahu½ iŗa½ kh±ditv± tena iŗena aµµo p²¼ito tamh± g±m± pal±yati. Iŗas±mik± sutv± “pal±taµµh±nepi no na muccissati, sace pana pabbajeyya, mucceyy±”ti vadanti. So ta½ pavatti½ sutv± pabbajati. Aya½ iŗaµµo n±ma.
R±jabhay±d²na½ pana ańńatarena bhayena bh²to aµµo ±turo hutv± nikkhamma pabbajito bhayaµµo n±ma. Dubbhikkh±d²su j²vitu½ asakkonto pabbajito ±j²vik±pakato n±ma, ±j²vik±ya pakato abhibh³toti attho. Imesu pana ekopi imehi k±raŗehi pabbajito n±ma natthi, tasm± “neva r±j±bhin²to”ti-±dim±ha.
Vivekanti vivicca vivitto hutv±. Ida½ vutta½ hoti– ya½ k±mehi ca akusaladhammehi ca vivittena paµhamadutiyajjh±nasaŖkh±ta½ p²tisukha½ adhigantabba½, sace ta½ vivicca k±mehi vivicca akusalehi dhammehi p²tisukha½ n±dhigacchati, ańńa½ v± upari dvinna½ jh±n±na½ catunnańca magg±na½ vasena santatara½ sukha½ n±dhigacchati, tassa ime abhijjh±dayo citta½ pariy±d±ya tiµµhant²ti. Tattha arat²ti adhikusalesu dhammesu ukkaŗµhitat±. Tand²ti ±lasiyabh±vo. Eva½ yo pabbajitv± pabbajitakicca½ k±tu½ na sakkoti, tassa ime satta p±padhamm± uppajjitv± citta½ pariy±diyant²ti dassetv± id±ni yassa te dhamm± citta½ pariy±d±ya tiµµhanti, soyeva samaŗakiccampi k±tu½ na sakkot²ti puna viveka½ anuruddh±…pe… ańńa½ v± tato santataranti ±ha.
Eva½ kaŗhapakkha½ dassetv± id±ni teneva nayena sukkapakkha½ dassetu½ puna vivekanti-±dim±ha. Tassattho vuttanayeneva veditabbo.
168. SaŖkh±y±ti j±nitv±. Ekanti ekacca½. Paµisevat²ti sevitabbayuttaka½ sevati. Sesapadesupi eseva nayo. Upapatt²su by±karot²ti sappaµisandhike t±va by±karotu, appaµisandhike katha½ by±karot²ti. Appaµisandhikassa puna bhave paµisandhi natth²ti vadanto upapatt²su by±karoti n±ma.
Janakuhanatthanti janavimh±panattha½. Janalapanatthanti mah±janassa upal±panattha½. Na iti ma½ jano j±n±t³ti eva½ ma½ mah±jano j±nissati, eva½ me mah±janassa antare kittisaddo uggacchissat²ti imin±pi k±raŗena na by±karot²ti attho. U¼±raved±ti mahantatuµµhino.
169. So kho panassa ±yasm±ti so parinibbuto ±yasm± imassa µhitassa ±yasmato. Eva½s²loti-±d²su lokiyalokuttaramissak±va s²l±dayo veditabbo. Eva½dhammoti ettha pana sam±dhipakkhik± dhamm± dhamm±ti adhippet±. Ph±suvih±ro hot²ti tena bhikkhun± p³ritapaµipatti½ p³rentassa arahattaphala½ sacchikatv± phalasam±pattivih±rena ph±suvih±ro hoti, arahatta½ pattumasakkontassa paµipatti½ p³rayam±nassa caratopi ph±suvih±royeva n±ma hoti. Imin± nayena sabbav±resu attho veditabboti.

Papańcas³daniy± majjhimanik±yaµµhakath±ya

Na¼akap±nasuttavaŗŗan± niµµhit±.