2. Bhikkhuvaggo
1. Ambalaµµhikar±hulov±dasuttavaººan±
107. Eva½ me sutanti ambalaµµhikar±hulov±dasutta½. Tattha ambalaµµhik±ya½ viharat²ti ve¼uvanavih±rassa paccante padh±nagharasaªkhepe vivekak±m±na½ vasanatth±ya kate ambalaµµhik±ti eva½n±make p±s±de paviveka½ br³hayanto viharati. Kaºµako n±ma j±tak±lato paµµh±ya tikhiºova hoti, evameva½ ayampi ±yasm± sattavassikas±maºerak±leyeva paviveka½ br³hayam±no tattha vih±si. Paµisall±n± vuµµhitoti phalasam±pattito vuµµh±ya. ¾sananti pakatipaññattamevettha ±sana½ atthi, ta½ papphoµetv± µhapesi. Udak±dh±neti udakabh±jane. “Udakaµµh±ne”tipi p±µho. ¾yasmanta½ r±hula½ ±mantes²ti ov±dad±nattha½ ±mantesi. Bhagavat± hi r±hulattherassa sambahul± dhammadesan± kat±. S±maºerapañha½ therasseva vutta½. Tath± r±hulasa½yutta½ mah±r±hulov±dasutta½ c³¼ar±hulov±dasuttamida½ ambalaµµhikar±hulov±dasuttanti. Ayañhi ±yasm± sattavassikak±le bhagavanta½ c²varakaººe gahetv± “d±yajja½ me samaºa deh²”ti d±yajja½ y±cam±no bhagavat± dhammasen±patis±riputtattherassa niyy±detv± pabb±jito. Atha bhagav± daharakum±r± n±ma yutt±yutta½ katha½ kathenti, ov±damassa dem²ti r±hulakum±ra½ ±mantetv± “s±maºerena n±ma, r±hula, tiracch±nakatha½ kathetu½ na vaµµati, tva½ kathayam±no evar³pa½ katha½ katheyy±s²”ti sabbabuddhehi avijahita½ dasapuccha½ pañcapaºº±savissajjana½– “eko pañho eko uddeso eka½ veyy±karaºa½ dve pañh±…pe… dasa pañh± dasa uddes± dasa veyy±karaº±ti. Eka½ n±ma ki½? Sabbe satt± ±h±raµµhitik±…pe… dasa n±ma ki½? Dasahaªgehi samann±gato arah±ti vuccat²”ti (khu. p±. 4.10) ima½ s±maºerapañha½ kathesi. Puna cintesi “daharakum±r± n±ma piyamus±v±d± honti, adiµµhameva diµµha½ amhehi, diµµhameva na diµµha½ amheh²ti vadanti ov±damassa dem²”ti akkh²hi oloketv±pi sukhasañj±nanattha½ paµhamameva catasso udak±dh±n³pam±yo tato dve hatthi-upam±yo eka½ ±d±s³pamañca dassetv± ima½ sutta½ kathesi. Cat³su pana paccayesu taºh±vivaµµana½ pañcasu k±maguºesu chandar±gappah±na½ kaly±ºamittupanissayassa mahantabh±vañca dassetv± r±hulasutta½ (su. ni. r±hulasutta) kathesi. ¾gat±gataµµh±ne bhavesu chandar±go na kattabboti dassetu½ r±hulasa½yutta½ (sa½. ni. 2.188 ±dayo) kathesi. “Aha½ sobh±mi, mama vaºº±yatana½ pasannan”ti attabh±va½ niss±ya gehassitachandar±go na kattabboti mah±r±hulov±dasutta½ kathesi. Tattha r±hulasutta½ imasmi½ n±ma k±le vuttanti na vattabba½. Tañhi abhiºhov±davasena vutta½. R±hulasa½yutta½ sattavassikak±lato paµµh±ya y±va avassikabhikkhuk±l± vutta½. Mah±r±hulov±dasutta½ aµµh±rasa vassas±maºerak±le vutta½. C³¼ar±hulov±dasutta½ avassikabhikkhuk±le vutta½. Kum±rakapañhañca idañca ambalaµµhikar±hulov±dasutta½ sattavassikas±maºerak±le vutta½. Tesu r±hulasutta½ abhiºhov±dattha½, r±hulasa½yutta½, therassa vipassan±gabbhagahaºattha½, mah±r±hulov±da½ gehassitachandar±gavinodanattha½, c³¼ar±hulov±da½ therassa pañcadasa-vimuttiparip±can²ya-dhammaparip±kak±le arahattag±h±panattha½ vutta½. Idañca pana sandh±ya r±hulatthero bhikkhusaªghamajjhe tath±gatassa guºa½ kathento idam±ha–
“Kik²va b²ja½ rakkheyya, c±mar² v±lamuttama½;
nipako s²lasampanno, mama½ rakkhi tath±gato”ti. (Apa. 1.2.83).
S±maºerapañha½ ayuttavacanapah±nattha½, ida½ ambalaµµhikar±hulov±dasutta½ sampaj±namus±v±dassa akaraºattha½ vutta½. Tattha passasi noti passasi nu. Parittanti thoka½. S±maññanti samaºadhammo. Nikkujjitv±ti adhomukha½ katv±. Ukkujjitv±ti utt±na½ katv±. 108. Seyyath±pi, r±hula, rañño n±goti aya½ upam± sampaj±namus±v±de sa½vararahitassa opammadassanattha½ vutt±. Tattha ²s±dantoti rath²s±sadisadanto Uru¼hav±ti abhiva¹¹hito ±rohasampanno. Abhij±toti suj±to j±tisampanno. Saªg±m±vacaroti saªg±ma½ otiººapubbo. Kamma½ karot²ti ±gat±gate pavaµµento gh±teti. Puratthimak±y±d²su pana puratthimak±yena t±va paµisen±ya phalakakoµµhakamuº¹ap±k±r±dayo p±teti, tath± pacchimak±yena. S²sena kamma½ n±ma niyametv± eta½ padesa½ maddiss±m²ti nivattitv± oloketi, ettakena satampi sahassampi dvedh± bhijjati. Kaººehi kamma½ n±ma ±gat±gate sare kaººehi paharitv± p±tana½. Dantehi kamma½ n±ma paµihatthi-assahatth±roha-ass±rohapad±d²na½ vijjhana½. Naªguµµhena kamma½ n±ma naªguµµhe bandh±ya d²gh±silaµµhiy± v± ayamusalena v± chedanabhedana½. Rakkhateva soº¹anti soº¹a½ pana mukhe pakkhipitv± rakkhati. Tatth±ti tasmi½ tassa hatthino karaºe. Apariccattanti anissaµµha½, paresa½ jaya½ amh±kañca par±jaya½ pass²ti maññati. Soº¹±yapi kamma½ karot²ti ayamuggara½ v± khadiramusala½ v± gahetv± samant± aµµh±rasahatthaµµh±na½ maddati. Pariccattanti vissaµµha½, id±ni hatthiyodh±d²su na kutoci bh±yati, amh±ka½ jaya½ paresañca par±jaya½ pass²ti maññati. N±ha½ tassa kiñci p±panti tassa dukkaµ±di-±pattiv²tikkame v± m±tugh±tak±dikammesu v± kiñci p±pa½ akattabba½ n±ma natthi. Tasm± tiha teti yasm± sampaj±namus±v±dino akattabba½ p±pa½ n±ma natthi, tasm± tay± has±yapi davakamyat±yapi mus± na bhaºiss±m²ti sikkhitabba½. Paccavekkhaºatthoti olokanattho, ya½ mukhe vajja½ hoti, tassa dassanatthoti vutta½ hoti. Paccavekkhitv± paccavekkhitv±ti oloketv± oloketv±. 109. Sasakka½ na karaº²yanti eka½seneva na k±tabba½. Paµisa½hareyy±s²ti nivatteyy±si m± kareyy±si. Anupadajjeyy±s²ti anupadeyy±si upatthambheyy±si punappuna½ kareyy±si. Ahoratt±nusikkh²ti rattiñca divañca sikkham±no. 111. Aµµ²yitabbanti aµµena p²¼itena bhavitabba½. Har±yitabbanti lajjitabba½. Jigucchitabbanti g³tha½ disv± viya jigucch± upp±detabb±. Manokammassa pana adesan±vatthukatt± idha desetabbanti na vutta½. Kittake pana µh±ne k±yakammavac²kamm±ni sodhetabb±ni, kittake manokammanti. K±yakammavac²kamm±ni t±va ekasmi½ purebhatteyeva sodhetabb±ni. Bhattakicca½ katv± div±µµh±ne nisinnena hi paccavekkhitabba½ “aruºuggamanato paµµh±ya y±va imasmi½ µh±ne nisajj± atthi nu kho me imasmi½ antare paresa½ appiya½ k±yakamma½ v± vac²kamma½ v±”ti. Sace atth²ti j±n±ti, desan±yutta½ desetabba½, ±vikaraºayutta½ ±vik±tabba½. Sace natthi, teneva p²tip±mojjena vih±tabba½. Manokamma½ pana etasmi½ piº¹ap±tapariyesanaµµh±ne sodhetabba½. Katha½? “Atthi nu kho me ajja piº¹ap±tapariyesanaµµh±ne r³p±d²su chando v± r±go v± paµigha½ v±”ti? Sace atthi, “puna na eva½ kariss±m²”ti citteneva adhiµµh±tabba½. Sace natthi, teneva p²tip±mojjena vih±tabba½. 112. Samaº± v± br±hmaº± v±ti buddh± v± paccekabuddh± v± tath±gatas±vak± v±. Tasm±tih±ti yasm± at²tepi eva½ parisodhesu½, an±gatepi parisodhessanti, etarahipi parisodhenti, tasm± tumhehipi tesa½ anusikkhantehi eva½ sikkhitabbanti attho. Sesa½ sabbattha utt±nameva. Ima½ pana desana½ bhagav± y±va bhavagg± ussitassa ratanar±sino yojaniyamaºikkhandhena k³µa½ gaºhanto viya neyyapuggalavasena pariniµµh±pes²ti.
Papañcas³daniy± majjhimanik±yaµµhakath±ya
Ambalaµµhikar±hulov±dasuttavaººan± niµµhit±.