Evañca pana vatv±–
“¾vedhita½ piµµhito uttamaªga½,
b±hu½ pas±reti akammaneyya½;
set±ni akkh²ni yath± matassa,
ko me ima½ puttamak±si evan”ti. (J±. 1.15.15)–

G±tha½ abh±si. Mah±puriso ±ha– “na maya½ evar³pa½ karoma, pabbajita½ pana hi½sante disv± pabbajitesu sag±rav±hi bh³tayakkhadevat±hi kata½ bhavissat²”ti.

Kevala½, bhante, tumh±ka½ manopadoso m± hotu, devat±hi kata½ hotu, sukham±pay± bhante, devat±, apic±ha½, bhante, katha½ paµipajj±m²ti. Tena hi osadha½ te kathess±mi, mama bhikkh±bh±jane bhutt±vasesa½ bhattamatthi, tattha thoka½ udaka½ ±siñcitv± thoka½ gahetv± tava puttassa mukhe pakkhipa, avasesa½ udakac±µiya½ ±lo¼etv± as²tiy± br±hmaºasahass±na½ mukhe pakkhip±ti. S± eva½ kariss±m²ti bhatta½ gahetv± mah±purisa½ vanditv± gantv± tath± ak±si.
Mukhe pakkhittamatte jeµµhakadevar±j±– “s±mimhi saya½ bhesajja½ karonte amhehi na sakk± kiñci k±tun”ti kum±ra½ vissajjesi. Sopi khipitv± kiñci dukkha½ appattapubbo viya pakativaººo ahosi. Atha na½ m±t± avoca– “passa t±ta tava kulupak±na½ hirottapparahit±na½ vippak±ra½, samaº± pana na evar³p± honti, samaºe t±ta bhojeyy±s²”ti. Tato sesaka½ udakac±µiya½ ±lu¼±petv± br±hmaº±na½ mukhe pakkhip±pesi. Yakkh± t±vadeva vissajjetv± pal±yi½su. Br±hmaº± khipitv± khipitv± uµµhahitv± ki½ amh±ka½ mukhe pakkhittanti pucchi½su. M±taªga-isissa ucchiµµhabhattanti. Te “caº¹±lassa ucchiµµhaka½ kh±d±pitamh±, abr±hmaº± d±nimh± j±t±, id±ni no br±hmaº± ‘asuddhabr±hmaº± ime’ti sambhoga½ na dassant²”ti tato pal±yitv± majjharaµµha½ gantv± majjhar±jassa nagare agg±sanik± br±hmaº± n±ma mayanti r±jagehe bhuñjanti.
Tasmi½ samaye bodhisatto p±paniggaha½ karonto m±naj±tike nimmadayanto vicarati. Atheko “j±timantat±paso n±ma may± sadiso natth²”ti aññesu saññampi na karoti. Bodhisatto ta½ gaªg±t²re vasam±na½ disv± “m±naniggahamassa kariss±m²”ti tattha agam±si Ta½ j±timantat±paso pucchi– “ki½ jacco bhavan”ti? Caº¹±lo aha½ ±cariy±ti. Apehi caº¹±la apehi caº¹±la, heµµh±gaªg±ya vasa, m± uparigaªg±ya udaka½ ucchiµµhamak±s²ti.
Bodhisatto “s±dhu ±cariya, tumhehi vuttaµµh±ne vasiss±m²”ti heµµh±gaªg±ya vasanto “gaªg±ya udaka½ paµisota½ sandat³”ti adhiµµh±si. J±timantat±paso p±tova gaªga½ oruyha udaka½ ±camati, jaµ± dhovati. Bodhisatto dantakaµµha½ kh±danto piº¹a½ piº¹a½ khe¼a½ udake p±teti. Dantakaµµhakucchiµµhakampi tattheva pav±heti. Yath± ce ta½ aññattha alaggitv± t±pasasseva jaµ±su laggati, tath± adhiµµh±si. Khe¼ampi dantakaµµhampi t±pasassa jaµ±suyeva patiµµh±ti.
T±paso caº¹±lassida½ kamma½ bhavissat²ti vippaµis±r² hutv± gantv± pucchi– “ida½, bho caº¹±la, gaªg±ya udaka½ tay± paµisotag±mikatan”ti? ¾ma ±cariya. Tena hi tva½ heµµh±gaªg±ya m± vasa, uparigaªg±ya vas±ti. S±dhu ±cariya, tumhehi vuttaµµh±ne vasiss±m²ti tattha vasanto iddhi½ paµippassambhesi, udaka½ yath±gatikameva j±ta½. Puna t±paso tadeva byasana½ p±puºi. So puna gantv± bodhisatta½ pucchi,– “bho caº¹±la, tvamida½ gaªg±ya udaka½ k±lena paµisotag±mi½ k±lena anusotag±mi½ karos²”ti? ¾ma ±cariya. Caº¹±la, “tva½ sukhavih±r²na½ pabbajit±na½ sukhena vasitu½ na desi, sattame te divase sattadh± muddh± phalat³”ti. S±dhu acariya, aha½ pana s³riyassa uggantu½ na dass±m²ti.
Atha mah±satto cintesi– “etassa abhis±po etasseva upari patissati, rakkh±mi nan”ti satt±nuddayat±ya punadivase iddhiy± s³riyassa uggantu½ na ad±si. Iddhimato iddhivisayo n±ma acinteyyo, tato paµµh±ya aruºugga½ na paññ±yati, rattindivaparicchedo natthi, kasivaºijj±d²ni kamm±ni payojento n±ma natthi.
Manuss±– “yakkh±vaµµo nu kho aya½ bh³tadevaµµon±gasupaºº±vaµµo”ti upaddavappatt± “ki½ nu kho k±tabban”ti cintetv± “r±jakula½ n±ma mah±pañña½, lokassa hita½ cintetu½ sakkoti, tattha gacch±m±”ti r±jakula½ gantv± tamattha½ ±rocesu½. R±j± sutv± bh²topi abh²t±k±ra½ katv±– “m± t±t± bh±yatha, ima½ k±raºa½ gaªg±t²rav±s² j±timantat±paso j±nissati, ta½ pucchitv± nikkaªkh± bhaviss±m±”ti katipayeheva atthacarakehi manussehi saddhi½ t±pasa½ upasaªkamitv± katapaµisanth±ro tamattha½ pucchi. T±paso ±ha– “±ma mah±r±ja, eko caº¹±lo atthi, so ima½ gaªg±ya udaka½ k±lena anusotag±mi½ k±lena patisotag±mi½ karoti, may± tadattha½ kiñci kathita½ atthi, ta½ pucchatha, so j±nissat²”ti.
R±j± m±taªga-isissa santika½ gantv±– “tumhe, bhante, aruºassa uggantu½ na deth±”ti pucchi. ¾ma, mah±r±j±ti. Ki½ k±raº± bhanteti? J±timantat±pasak±raº±, mah±r±ja, j±timantat±pasena ±gantv± ma½ vanditv± kham±pitak±le dass±mi mah±r±j±ti. R±j± gantv± “etha ±cariya, t±pasa½ kham±peth±”ti ±ha. N±ha½, mah±r±ja, caº¹±la½ vand±m²ti. M± ±cariya, eva½ karotha, janapadassa mukha½ passath±ti. So puna paµikkhipiyeva. R±j± bodhisatta½ upasaªkamitv± “±cariyo kham±petu½ na icchit²”ti ±ha. Akham±pite aha½ s³riya½ na muñc±m²ti. R±j± “aya½ kham±petu½ na icchati, aya½ akham±pite s³riya½ na muñcati, ki½ amh±ka½ tena t±pasena, loka½ olokess±m±”ti “gacchatha, bho, t±pasasantika½, ta½ hatthesu ca p±desu ca gahetv± m±taªga-isissa p±dam³le netv± nipajj±petv± kham±petha etassa janapad±nuddayata½ paµicc±”ti ±ha. Te r±japuris± gantv± ta½ tath± katv± ±netv± m±taªga-isissa p±dam³le nipajj±petv± kham±pesu½.
Aha½ n±ma khamitabba½ kham±mi, apica kho pana etassa kath± etasseva upari patissati. May± s³riye vissajjite s³riyarasmi etassa matthake patissati, athassa sattadh± muddh± phalissati. Tañca kho panesa byasana½ m± p±puº±tu, etha tumhe eta½ galappam±ºe udake ot±retv± mahanta½ mattik±piº¹amassa s²se µhapetha. Ath±ha½ s³riya½ vissajjiss±mi. S³riyarasmi mattik±piº¹e patitv± ta½ sattadh± bhindissati. Athesa mattik±piº¹a½ cha¹¹etv± nimujjitv± aññena titthena uttaratu, iti na½ vadatha, evamassa sotthi bhavissat²ti. Te manuss± “eva½ kariss±m±”ti tath± k±resu½. Tass±pi tatheva sotthi j±t±. So tato paµµh±ya– “j±ti n±ma ak±raºa½, pabbajit±na½ abbhantare guºova k±raºan”ti j±tigottam±na½ pah±ya nimmado ahosi.
Iti j±timantat±pase damite mah±jano bodhisattassa th±ma½ aññ±si, mah±kol±hala½ j±ta½. R±j± attano nagara½ gamanatth±ya bodhisatta½ y±ci. Mah±satto paµiñña½ datv± t±ni ca as²tibr±hmaºasahass±ni damess±mi, paµiññañca mocess±m²ti majjhar±jassa nagara½ agam±si. Br±hmaº± bodhisatta½ disv±va– bho, “aya½ so, bho mah±coro, ±gato, id±neva sabbe ete mayha½ ucchiµµhaka½ kh±ditv± abr±hmaº± j±t±ti amhe p±kaµe karissati, eva½ no idh±pi ±v±so na bhavissati, paµikacceva m±ress±m±”ti r±j±na½ puna upasaªkamitv± ±ha½su– “tumhe, mah±r±ja, eta½ caº¹±lapabbajita½ m± s±dhur³poti maññittha, esa garukamanta½ j±n±ti, pathavi½ gahetv± ±k±sa½ karoti, ±k±sa½ pathavi½, d³ra½ gahetv± santika½ karoti, santika½ d³ra½, gaªga½ nivattetv± uddhag±mini½ karoti, icchanto pathavi½ ukkhipitv± p±tetu½ maññe sakkoti. Parassa v± citta½ n±ma sabbak±la½ na sakk± gahetu½, aya½ idha patiµµha½ labhanto tumh±ka½ rajjampi n±seyya, j²vitantar±yampi va½supacchedampi kareyya, amh±ka½ vacana½ karotha, mah±r±ja, ajjeva ima½ m±retu½ vaµµat²”ti.
R±j±no n±ma parapattiy± honti, iti so bah³na½ kath±vasena niµµha½ gato. Bodhisatto pana nagare piº¹±ya caritv± udakaph±sukaµµh±ne missakodana½ bhuñjitv± r±juyy±na½ gantv± nir±par±dhat±ya nir±saªko maªgalasil±paµµe nis²di. At²te catt±l²sa, an±gate catt±l²s±ti as²tikappe anussaritu½ samatthañ±ºassa an±vajjanat±ya muhuttamattake k±le sati nappahoti, r±j± añña½ aj±n±petv± sayameva gantv± nir±vajjanat±ya pam±dena nisinna½ mah±purisa½ asin± paharitv± dve bh±ge ak±si. Imassa rañño vijite aµµhama½ lohak³µavassa½, navama½ kalalavassa½ vassi. Iti imass±pi raµµhe nava vuµµhiyo patit±. So ca r±j± sapariso mah±niraye nibbatto. Ten±ha sa½kiccapaº¹ito–
“Upahacca mana½ majjho, m±taªgasmi½ yasassine;
sap±risajjo ucchinno, majjh±rañña½ tad± ah³ti”. (J±. 2.19.96)–

Eva½ majjh±raññassa araññabh³tabh±vo veditabbo. M±taªgassa pana isino vasena tadeva m±taªg±raññanti vutta½.

66. Pañhapaµibh±n±n²ti pañhaby±karaº±ni. Paccan²ka½ katabbanti paccan²ka½ k±tabba½. Amaññissanti vilomabh±ga½ gaºhanto viya ahosinti attho.
67. Anuviccak±ranti anuvic±retv± cintetv± tulayitv± k±tabba½ karoh²ti vutta½ hoti. S±dhu hot²ti sundaro hoti. Tumh±disasmiñhi ma½ disv± ma½ saraºa½ gacchante nigaºµha½ disv± nigaºµha½ saraºa½ gacchante– “ki½ aya½ up±li diµµhadiµµhameva saraºa½ gacchat²”ti? Garah± uppajjissati, tasm± anuviccak±ro tumh±dis±na½ s±dh³ti dasseti. Paµ±ka½ parihareyyunti te kira evar³pa½ s±vaka½ labhitv± “asuko n±ma r±j± v± r±jamah±matto v± seµµhi v± amh±ka½ saraºa½ gato s±vako j±to”ti paµ±ka½ ukkhipitv± nagare ghosent± ±hiº¹anti. Kasm±? Eva½ no mahantabh±vo ±vi bhavissat²ti ca, sace tassa “kimaha½ etesa½ saraºa½ gato”ti vippaµis±ro uppajjeyya, tampi so “etesa½ me saraºagatabh±va½ bah³ j±nanti, dukkha½ id±ni paµinivattitun”ti vinodetv± na paµikkamissat²ti ca. “Ten±ha paµ±ka½ parihareyyun”ti.
68. Op±nabh³tanti paµiyatta-udap±no viya µhita½. Kulanti tava nivesana½. D±tabba½ maññeyy±s²ti pubbe dasapi v²satipi saµµhipi jane ±gate disv± natth²ti avatv± deti. Id±ni ma½ saraºa½ gatak±raºamattenava m± imesa½ deyyadhamma½, upacchindittha, sampatt±nañhi d±tabbamev±ti ovadati. Sutameta½, bhanteti kuto suta½? Nigaºµh±na½ santik±, te kira kulagharesu eva½ pak±senti– “maya½ ‘yassa kassaci sampattassa d±tabban’ti vad±ma, samaºo pana gotamo ‘mayhameva d±na½ d±tabba½…pe… na aññesa½ s±vak±na½ dinna½ mahapphalan’ti vadat²”ti. Ta½ sandh±ya aya½ gahapati “sutametan”ti ±ha.
69. Anupubbi½ kathanti d±n±nantara½ s²la½, s²l±nantara½ sagga½, sagg±nantara½ magganti eva½ anupaµip±µikatha½. Tattha d±nakathanti ida½ d±na½ n±ma sukh±na½ nid±na½, sampatt²na½ m³la½, bhog±na½ patiµµh±, visamagatassa t±ºa½ leºa½ gatipar±yaºa½, idhalokaparalokesu d±nasadiso avassayo patiµµh± ±rammaºa½ t±ºa½ leºa½ gati par±yaºa½ natthi. Idañhi avassayaµµhena ratanamayas²h±sanasadisa½, patiµµh±naµµhena mah±pathavisadisa½, ±lambanaµµhena ±lambanarajjusadisa½. Idañhi dukkhanittharaºaµµhena n±v±, samass±sanaµµhena saªg±mas³ro, bhayaparitt±ºaµµhena susaªkhatanagara½, maccheramal±d²hi anupalittaµµhena paduma½, tesa½ nidahanaµµhena aggi, dur±sadaµµhena ±s²viso. Asant±sanaµµhena s²ho, balavantaµµhena hatth², abhimaªgalasammataµµhena setavasabho, khemantabh³misamp±panaµµhena val±hako assar±j±. D±na½ n±mebha½ mayha½ gatamaggo, mayheveso va½so, may± dasa p±ramiyo p³rentena vel±mamah±yañño, mah±govindamah±yañño mah±sudassanamah±yañño, vessantaramah±yaññoti anekamah±yaññ± pavattit±, sasabh³tena jalite aggikkhandhe att±na½ niyy±dentena sampattay±cak±na½ citta½ gahita½. D±nañhi loke sakkasampatti½ deti, m±rasampatti½ deti, brahmasampatti½ deti, cakkavattisampatti½ deti, s±vakap±ram²ñ±ºa½, paccekabodhiñ±ºa½, abhisambodhiñ±ºa½ det²ti evam±di½ d±naguºapaµisa½yutta½ katha½.