7. J±liyasuttavaººan±
Dvepabbajitavatthuvaººan±
378. Eva½ mah±lisutta½ sa½vaººetv± id±ni j±liyasutta½ sa½vaººento yath±nupubba½ sa½vaººanok±sassa pattabh±va½ vibh±vetu½, mah±lisuttass±nantara½ saªg²tassa suttassa j±liyasuttabh±va½ v± pak±setu½ “eva½ me suta½…pe… kosambiyanti j±liyasuttan”ti ±ha. “Ghositen±”ti-±din± majjhelopasam±sa½ dasseti, ghositassa ±r±motipi vattabba½. Evampi hi “an±thapiº¹ikassa ±r±me”ti-±d²su (p±r±. 234) viya d±yakakittana½ hoti, eva½ pana kittento ±yasm± ±nando aññepi tassa diµµh±nugati-±pajjane niyojet²ti aññattha vutta½. Tattha koya½ ghositaseµµhi n±ma, kathañc±nena ±r±mo k±rito, katha½ pana tattha bhagav± vih±s²ti pucch±ya sabba½ ta½ vissajjana½ samud±gamato paµµh±ya saªkhepatova dassento “pubbe kir±”ti-±dim±ha. Allakapparaµµhanti bah³su potthakesu dissati, katthaci pana “addilaraµµhan”ti ca “dami¼araµµhan”ti ca likhita½. Tatoti allakapparaµµhato. “Putta½…pe… agam±s²”ti idampi “tasseta½ kamman”ti ñ±petu½ vutta½. Tad±ti tesa½ g±ma½ paviµµhadivase. Balavap±y±santi garutara½ bahup±y±sa½. J²r±petunti samavep±kiniy± gahaºiy± pakk±petu½. Asannihiteti gehato bahi añña½ gate. Bhussat²ti nadati, “bhubhu”iti sunakhasadda½ karot²ti attho. Idampissa eka½ kamma½. Paccekabuddhe pana c²varakammatth±ya añña½ µh±na½ gate sunakhassa hadaya½ ph±lita½. Tiracch±n± n±mete ujuj±tik± honti akuµil±, manuss± pana añña½ hadayena cinteti, añña½ mukhena kathenti. Tenev±ha “gahanañheta½ bhante yadida½ manuss±, utt±nakañheta½ bhante yadida½ pasavo”ti (ma. ni. 2.3). Iti so t±ya paccekabuddhe sinehavasena ujudiµµhit±ya akuµilat±ya k±laªkatv± t±vati½sabhavane nibbatto. Ta½ sandh±y±ha “so…pe… nibbatt²”ti. Tassa pana kaººam³le kathentassa saddo so¼asayojanaµµh±na½ pharati, pakatikath±saddo pana sakala½ dasayojanasahassa½ devanagara½, eva½ saraghosasampattiy± “ghosakadevaputto” tveva n±ma½ ahosi. Ayamassa paccekabuddhe sinehena bhukkaraºassa nissando. Cavitv±ti ±h±rakkhayena cavitv±. Devalokato hi devaputt± ±yukkhayena, puññakkhayena, ±h±rakkhayena, kopen±ti cat³hi k±raºehi cavanti. Imassa pana k±maguºe paribhuñjato muµµhassatissa ±h±rakkhayena cavana½ hoti. So kosambiya½ nagarasobhiniy± kucchismi½ paµisandhi½ gaºhi. Nagarasobhiniyo kira dh²tara½ paµijagganti, na putta½. Dh²taro hi t±sa½ paveºi½ ghaµayanti, tasm± s±pi ta½ saªk±rak³µe cha¹¹±peti. Ayamassa pubbe puttacha¹¹anakammassa nissando. P±pakammañhi n±meta½ “appakan”ti n±vamaññitabba½. Tameko manusso k±kasunakhapariv±rita½ disv± “putto me laddho”ti geha½ nesi, tassa pana hatthato kosambakaseµµhi kah±paºasahassa½ datv± aggahesi, tamattha½ sandh±ya “kosambiya½ ekassa kulassa ghare nibbatt²”ti-±di vutta½. Sattakkhattu½ gh±t±panattha½ upakkamakaraºampi puttacha¹¹anakammasseva nissando. Seµµhidh²t±y±ti janapadaseµµhino dh²t±ya. Veyyattiyen±ti paññ±veyyattiyena. S± hi tassa pitar± pesita½ m±r±panapaººa½ ph±letv± viv±hapaººa½ bandhitv± j²vital±bha½ karoti. T±yeva sarasampattiy± ghositaseµµhi n±ma j±to. Sar²rasantappanatthanti himavanteva m³laphal±h±rat±ya kilantasar²rassa loºambilasevanena p²nanattha½. Tasit±ti pip±sit±. Kilant±ti parissantak±y±. Vaµarukkhanti mah±nigrodharukkha½. Te kira ta½ patv± tassa m³le nis²di½su. Atha jeµµhakat±paso nigrodharukkhassa sobh±sampatti½ passitv± “mah±nubh±vo maññe ettha adhivutth± devat±. S±dhu vat±ya½ devat± isigaºassa p±n²y±did±nena addh±naparissama½ vinodeyy±”ti cintesi. Devat±pi tath± cintita½ utv± isigaºassa p±n²yanh±nakabhojan±ni ad±si. Ten±ha “tatth±”ti-±di. Jeµµhakat±pasassa pana tath± cintana½ avisesato sabbattha ±ropetv± “saªgaha½ pacc±sisant±”ti vutta½. “Hattha½ pas±retv±”ti imin± hatthappas±raºamattena tass± yathicchitanipphatti½ dasseti. Devat± ±h±ti s± attano puññassa parittakatt± lajj±ya kathetu½ avisahant²pi punappuna½ nipp²¼iyam±n± evam±ha. Soti an±thapiº¹iko gahapati. Bhatak±nanti bhatiy± veyy±vacca½ karont±na½ d±sapesakammakar±na½. Pakatibhattavetanamev±ti pakatiy± d±tabbabhattavetanameva. Tad± uposathikatt± kamma½ akaront±nampi kammakaraºadivase d±tabbabhattavetanameva, na tato ³nanti attho. Dhammapadaµµhakath±ya½ khuddakabh±ºak±na½ matena “s±yam±satth±ya ±gato”ti (dha. pa. aµµha. 1.2.s±m±vat²vatthu) vutta½, idha pana d²ghabh±ºak±na½ matena “majjhanhike p±tar±satth±ya ±gato”ti. Kañc²ti kañcipi bhataka½, kiñcipi bhatakakammanti v± sambandho. Majjhanhikak±latt± “upa¹¹hadivaso gato”ti ±ha, tena upa¹¹hadivasameva sam±dinnatt± “upa¹¹h³posatho”ti ta½ voharant²ti dasseti. Dhammapadaµµhakath±ya½ (dha. pa. aµµha. 1.2 s±m±vat²vatthu) rattibh±gena upa¹¹h³posatho vutto, idha pana majjhanhikato paµµh±ya divasabh±geneva, tadavasesadivasarattibh±gena v±. Asamepi hi bh±ge upa¹¹hasaddo pavattati. Tadahev±ti aruºuggamanak±la½ sandh±ya vutta½. “Ghosopi kho dullabho lokasmi½ yadida½ buddho”ti sañj±tap²tip±mojjo. Tadahev±ti kosambi½ pattadivasato dutiyadivaseyeva. Turit±tth±ti turit± attha, s²ghay±yino bhavath±ti attho. Ehibhikkhupabbajja½ sandh±ya “pabbajitv±”ti vutta½. Arahattanti catupaµisambhid±samalaªkata½ arahantabh±va½. Tepi seµµhino sot±pattiphale patiµµh±ya a¹¹ham±samatta½ d±n±ni datv± pacc±gamma tayo vih±re k±resu½. Bhagav± pana devasika½ ekekasmi½ vih±re vasati. Yassa ca vih±re vuttho, tasseva ghare piº¹±ya carati, tad± pana ghositassa vih±re viharati. Tena vutta½ “kosambiya½ viharati ghosit±r±me”ti. B±hirasamayamattena upajjh±yo, na s±sane viya upajjh±yalakkhaºena. Upecca parassa v±c±ya ±rambhana½ b±dhana½ up±rambho, dosadassanavasena ghaµµananti attho. Ten±ha “v±da½ ±ropetuk±m± hutv±”ti. Vadanti nind±vasena kathenti eten±ti hi v±do, doso, tam±ropetuk±m± upari patiµµhapetuk±m± hutv±ti attho. Katham±ropetuk±m±ti ±ha “iti kir±”ti-±di. Ta½ j²va½ ta½ sar²ranti ya½ vatthu j²vasaññita½, tadeva sar²rasaññita½. Idañhi “r³pa½ attato samanupassat²”ti vuttav±da½ gahetv± vadanti. R³pañca att±nañca advaya½ ek²bh±va½ katv± samanupassanavasena, “satto”ti v± b±hirakaparikappita½ att±na½ sandh±ya vadanti. Tath± hi vutta½ “idheva satto bhijjat²”ti. Ass±ti samaºassa gotamassa. Bhijjat²ti nirudayavin±savasena vinassati. Tena j²vitasar²r±na½ anaññatt±nuj±nanato, sar²rassa ca bhedadassanato. Na hettha yath± diµµhabhedavat± sar²rato anaññatt± adiµµhopi j²vassa bhedo vutto, eva½ adiµµhabhedavat± j²vato anaññatt± sar²rass±pi abhedoti sakk± vattu½ tassa bhedassa paccakkhasiddhatt±, bh³tup±d±yar³pavinimuttassa ca sar²rassa abh±vatoti imin± adhipp±yen±ha “ucchedav±do hot²”ti. Añña½ j²va½ añña½ sar²ranti aññadeva vatthu j²vasaññita½, añña½ sar²rasaññita½. Idañhi “r³pavanta½ att±na½ samanupassat²”ti-±dinayappavattav±da½ gahetv± vadanti. R³pabhedasseva diµµhatt± attani ca tadabh±vato “att± nicco”ti ayamattho ±panno v±ti imin± adhipp±yen±ha “satto sassato ±pajjat²”ti. 379-380. Tayida½ nesa½ vañjh±puttassa d²gharassat±diparikappanasadisa½, tasm±ya½ pañho µhapan²yo. Na hesa atthanissito, na dhammanissito, n±dibrahmacariyako, na nibbid±di-atth±ya sa½vattati. Poµµhap±dasuttañcettha nidassana½. Ta½ tattha r±janim²lana½ katv± “tena h±vusosuº±th±”ti-±din± satth± nesa½ upari dhammadesanam±rabh²ti ±ha “atha bhagav±”ti-±di. Sassatucchedadiµµhiyo dve ant±. Ariyamaggo majjhim± paµipad±. Tass±yeva paµipad±y±ti micch±paµipad±ya eva. Saddh±pabbajitass±ti saddh±ya pabbajitassa “evamaha½ ito vaµµadukkhato nissariss±m²”ti pabbajjamupagatassa, tadanur³pañca s²la½ p³retv± paµhamajjh±nena sam±hitacittassa. Etanti kilesavaµµaparivuddhid²pana½ “ta½ j²va½ ta½ sar²ran”ti-±dika½ diµµhisa½kilesanissitavacana½. Nibbicikiccho na hot²ti dhammesu tiººavicikiccho na hoti, tattha tattha ±sappanaparisappanavasena pavattat²ti attho. Etameva½ j±n±m²ti yena so bhikkhu paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati, eta½ sasampayutta½ dhamma½ “mahaggatacittan”ti eva½ j±n±mi. Tath± hi vutta½ “mahaggatacittametanti sañña½ µhapesin”ti. No ca eva½ vad±m²ti yath± diµµhigatik± ta½ dhammaj±ta½ sanissaya½ abhedato gaºhant± “ta½ j²va½ ta½ sar²ran”ti, tadubhaya½ v± bhedato gaºhant± “añña½ j²va½ añña sar²ran”ti attano micch±g±ha½ pavedenti, evamaha½ na vad±mi tassa dhammassa supariññ±tatt±. Ten±ha “atha kho”ti-±di. B±hirak± yebhuyyena kasiºajjh±n±ni eva nibbattent²ti vutta½ “kasiºaparikamma½ bh±ventass±”ti. Yasm± bh±van±nubh±vena jh±n±dhigamo, bh±van± ca pathav²kasiº±disañj±nanamukhena hot²ti katv± saññ±s²sena niddis²yati, tasm± “saññ±balena uppannan”ti ±ha. Tena vutta½ “pathav²kasiºameko sañj±n±t²”ti-±di. Yasm± pana bhagavat± tattha tattha v±re “atha ca pan±ha½ na vad±m²”ti vutta½, tasm± bhagavato vacanamupadesa½ katv± na vattabba½ kireta½ kevalin± uttamapurisen±ti adhipp±yena “na kalla½ tassetan”ti ±ha½su, na saya½ paµibh±nen±ti dassetu½ “maññam±n± vadant²”ti vutta½. Sesa½ anantarasutte vuttanayatt±, p±kaµatt± ca suviññeyyameva. Iti sumaªgalavil±siniy± d²ghanik±yaµµhakath±ya paramasukhumagambh²raduranubodhatthaparid²pan±ya suvimalavipulapaññ±veyyattiyajanan±ya s±dhuvil±siniy± n±ma l²natthapak±saniy± j±liyasuttavaººan±ya l²natthapak±san±.
J±liyasuttavaººan± niµµhit±.