S²lapaññ±kath±vaººan±

317. Kathito br±hmaºena pañhoti “s²lav± ca hot²”ti-±din± dvinnameva aªg±na½ vasena yath±pucchito pañho y±th±vato vissajjito. Etth±ti yath±vissajjite atthe, aªgadvaye v±. Tass±ti soºadaº¹assa. Yadi ekamaªga½ µhapeyya, atha patiµµh±tu½ na sakkuºeyya. Yadi pana na µhapeyya, atha sakkuºeyya, ki½ panesa tath± sakkhissati nu kho, noti v²ma½sanatthameva evam±ha, na tu ekassa aªgassa µhapan²yatt±ti vutta½ hoti. Tath± c±ha “evameta½ br±hmaº±”ti-±di. Dhovitatt±va parisujjhananti ±ha “s²laparisuddh±”ti, s²lasampattiy± sabbaso suddh± anupakkiliµµh±ti attho. Kuto duss²le paññ± asam±hitatt± tassa. Kuto v± paññ±rahite ja¼e e¼am³ge s²la½ s²lavibh±gassa, s²laparisodhan³p±yassa ca aj±nanato. E¼± mukhe ga¼ati yass±ti e¼am³go kha-k±rassa ga-k±ra½ katv±, elamukho, elam³ko v±. Iti bahudh± p±µhoti bhayabheravasuttaµµhakath±ya½ (ma. ni. aµµha. 1.48) vutto. Pakaµµha½ ukkaµµha½ ñ±ºa½ paññ±ºanti katv± p±katika½ ñ±ºa½ nivattetu½ “paññ±ºan”ti vutta½. Vipassan±diñ±ºañhi idh±dhippeta½, tadeta½ pak±rehi j±nanato paññ±v±ti ±ha “paññ±yev±”ti.
Catup±risuddhis²lena dhot±ti sam±dhipadaµµh±nena catup±risuddhis²lena sakalasa½kilesamalavisuddhiy± dhovit± visuddh±. Ten±ha “katha½ pan±”ti-±di. Tattha dhovat²ti sujjhati. Saµµhi-as²tivass±n²ti saµµhivass±ni v± as²tivass±ni v±. Maraºak±lepi, pageva aññasmi½ k±le. Mah±saµµhivassatthero viy±ti saµµhivassamah±thero viya. Vedan±pariggahamattamp²ti ettha vedan±pariggaho n±ma yath±-uppanna½ vedana½ sabh±vasarasato upadh±retv± puna padaµµh±nato “aya½ vedan± phassa½ paµicca uppajjati, so ca phasso anicco dukkho vipariº±madhammo”ti lakkhaºattaya½ ±ropetv± pavattitavipassan±. Eva½ passantena hi sukhena sakk± s± vedan± adhiv±setu½ “vedan± eva vedayat²”ti. Vedana½ vikkhambhetv±ti yath±-uppanna½ dukkhavedana½ anuvattitv± vipassana½ ±rabhitv± v²thipaµipann±ya vipassan±ya ta½ vinodetv±. Sa½sum±rapatiten±ti kumbh²lena viya bh³miya½ urena nipajjam±nena. “N±han”ti-±di½ tath± s²larakkhaºameva dukkaranti katv± vadati. S²le patiµµhitassa hi arahatta½ hatthagata½yeva. Yath±ha “s²le patiµµh±ya…pe… vijaµaye jaµan”ti (sa½. ni. 1.23, 192; peµako. 22; mi. pa. 2.9) cat³su puggalesu uggh±µitaññuno ev±ya½ visayoti ±ha “uggh±µitaññut±y±”ti. Paññ±ya s²la½ dhovitv±ti s²la½ ±dimajjhapariyos±nesu akhaº¹±dibh±v±p±danena paññ±ya suvisodhita½ katv±. Santatimah±mattavatthu dhammapade (dha. pa. aµµha. 2.santimah±mattavatthu).
318. “Kasm± ±h±”ti uparidesan±ya k±raºa½ pucchati. Lajj± n±ma “s²lassa ca j±tiy± ca guºadosappak±sanena samaºena gotamena pucchitapañha½ vissajjes²”ti paris±ya paññ±tat±, s± tath± vissajjitumasamatthat±ya bhijjissat²ti attho, paµhama½ alajjam±nopi id±ni lajjiss±m²ti vutta½ hoti. Paramanti pam±ºa½. “Ettakaparam± mayan”ti pad±na½ tuly±dhikaraºata½ dassetu½ “te mayan”ti vutta½. Ida½ vutta½ hoti– “s²lapaññ±ºan”ti vacanameva amh±ka½ parama½, tadatthabh³t±ni pañcas²l±ni, vedattayavibh±vana½ paññañca lakkhaº±dito niddh±retv± j±nana½ natthi, kevala½ tattha vac²param±va mayanti. Aya½ panettha aµµhakath±muttakanayo– ettakaparam±ti ettaka-ukka½sakoµik±, paµhama½ pañh±vissajjan±va amh±ka½ ukka½sakoµ²ti attho. Ten±ha “may± sakasamayavasena pañho vissajjito”ti. Paranti atireka½. Bh±sitass±ti vacanassa saddassa.
Aya½ pana visesoti s²laniddese niyy±tanamatta½ apekkhitv± vutta½. Ten±ha “s²lamicceva niyy±titan”ti. S±maññaphalasutte (d². ni. 1.150) hi s²la½ niyy±tetv±pi puna s±maññaphalamicceva niyy±tita½. Sabbesampi mahaggatacitt±na½ ñ±ºasampayuttatt±, jh±n±nañca ta½ sampayogato “atthato paññ±sampad±”ti vutta½. Paññ±niddese hi jh±napañña½ adhiµµh±na½ katv± paµhama½ vipassan±paññ± niyy±tit±. Ten±ha “vipassan±paññ±y±”ti-±di.