Br±hmaºapaññattivaººan±
309. Anonatak±yavasena thaddhagatto, na m±navasena. Tena p±¼iya½ vakkhati “abbhunn±metv±”ti. Cetovitakka½ sandh±ya cittas²sena “citta½ aññ±s²”ti vutta½. Vigh±tanti cittadukkha½. 311. Sakasamayeti br±hmaºaladdhiya½. M²yam±noti mariyam±no. Diµµhisañj±nanenev±ti attano laddhisañj±naneneva. Sujanti homadabbi½, nibbacana½ vuttameva. Gaºhantes³ti juhanattha½ gaºhanakesu, iruvijjes³ti attho. Iruvedavasena homakaraºato hi yaññayajak± “iruvijj±”ti vuccanti. Paµhamo v±ti tattha sannipatitesu suj±kiriy±ya½ sabbapadh±no v±. Dutiyo v±ti tadanantariko v±. “Sujan”ti ida½ karaºatthe upayogavacananti ±ha “suj±y±”ti. Aggihuttamukhat±ya yaññassa yaññe diyyam±na½ suj±mukhena diyyati. Vuttañca “aggihuttamukh± yaññ±, s±vitt² chandaso mukhan”ti (ma. ni. 2.400). Tasm± “diyyam±nan”ti aya½ p±µhaseso viññ±yat²ti ±cariyena (d². ni. µ². 1.311) vutta½. Apica suj±ya diyyam±na½ sujanti taddhitavasena attha½ dassetu½ evam±ha. Por±º±ti aµµhakath±cariy±. Purimav±de cettha d±navasena paµhamo v± dutiyo v±, pacchimav±de ±d±navasen±ti ayametesa½ viseso. Visesatoti vijj±caraºavisesato, na br±hmaºehi icchitavijj±caraºamattato. Uttamabr±hmaºass±ti anuttaradakkhiºeyyat±ya ukkaµµhabr±hmaºassa. Yath±dhippetassa hi vijj±caraºavisesad²pakassa “katama½ pana ta½ br±hmaºas²la½, katam± s± paññ±”ti-±divacanassa ok±sakaraºatthameva “imesa½ pana br±hmaºa pañcanna½ aªg±nan”ti-±divacana½ bhagav± avoca, tasm± padh±navacan±nur³pamanusandhi½ dassetu½ “bhagav± pan±”ti-±di vuttanti daµµhabba½. 313. Apavadat²ti vaºº±d²ni apanetv± vadati, atthamatta½ pana dassetu½ “paµikkhipat²”ti vutta½. Idanti “m± bhava½ soºadaº¹o eva½ avac±”ti-±divacana½. Br±hmaºasamayanti br±hmaºasiddhanta½. M± bhind²ti m± vin±sesi. 316. Samoyeva hutv± samoti samasamo, sabbath± samoti attho. Pariy±yadvayañhi atisayatthad²paka½ yath± “dukkhadukkha½, r³par³pan”ti. Ekadesamattato pana aªgakena m±ºavena tesa½ samabh±vato ta½ nivattento “µhapetv± ekadesamattan”ti-±dim±ha. Kulakoµiparid²pananti kulassa ±diparid²pana½. Yasm± attano bhaginiy±…pe… na j±nissati, tasm± na tassa m±t±pitumatta½ sandh±ya vadati, kulakoµiparid²pana½ pana sandh±ya vadat²ti adhipp±yo. “Atthabhañjanakan”ti imin± kammapathapatta½ vadati. Guºeti yath±vutte pañcas²le. Ath±pi siy±ti yadipi tumh±ka½ eva½ parivitakko siy±, bhinnas²lass±pi puna pakatis²le µhitassa br±hmaºabh±va½ vaºº±dayo s±dhent²ti eva½ siy±ti attho. “S±dhet²”ti p±µhe “vaººo”ti katt± ±cariyena (d². ni. µ². 1.316) ajjh±haµo, nidassanañceta½. Mantaj±t²supi hi eseva nayo. S²lamev±ti puna pakatibh³ta½ s²lameva br±hmaºabh±va½ s±dhessati, kasm±ti ce “tasmi½ hi…pe… vaºº±dayo”ti. Tattha sammohamatta½ vaºº±dayoti vaººamantaj±tiyo br±hmaºabh±vassa aªganti sammohamattameta½, asamavekkhitv± kathitamida½.