Dvelakkhaºadassanavaººan±

287. “Nisinn±nan”ti-±di an±dare s±mivacana½, visesana½ v±. Saªkucite iriy±pathe anavasesato lakkhaº±na½ dubbibh±vanato “na sakkot²”ti vutta½, tath± suvibh±vanato pana “sakkot²”ti. Pariyesanasukhatthameva tad±ciººat± daµµhabb±. Ten±ti duvidhenapi k±raºena.
Gaves²ti ñ±ºena pariyesanamak±si. Gaºayantoti ñ±ºeneva saªkalayanto. Sam±nay²ti samm± ±nayi sam±hari. “Kaªkhat²”ti padassa ±kaªkhat²ti atthoti ±ha “aho vat±”ti-±di. Anupasaggampi hi pada½ katthaci sa-upasaggamiva atthavisesav±caka½ yath± “gotrabh³”ti. Tato tato sar²rappadesato. Kicchat²ti kilamati. Ten±ha “na sakkoti daµµhun”ti. T±y±ti “vicinanto kicchat²”ti vutt±ya vicikicch±ya. Tatoti sanniµµh±na½ agamanato. Eva½ “kaªkhat²”ti padassa ±sisanatthata½ dassetv± id±ni sa½sayatthata½ dassento “kaªkh±ya v±”ti-±dim±ha. Tattha kaªkh±y±ti “kaªkhat²”ti padena vutt±ya kaªkh±ya. Asatvapadh±nañhi ±khy±tika½. Esa nayo sesesupi. Avatth±pabhedagat± vimati eva “t²hi dhammeh²”ti vutt±, tippak±rehi sa½sayadhammeh²ti attho. K±lusiyabh±voti appasannat±ya hetubh³to ±vilabh±vo.
Vatthikosen±ti n±bhiy± adhobh±gasaªkh±te vatthimhi j±tena liªgapasibbakena. “Aº¹akoso”ti-±d²su (ma. ni. 1.152, 189; 2.27; a. ni. 7.71; p±r±. 11) viya hi kosasaddo pariveµhakapasibbake vattati. Vatthena guhitabbatt± vatthaguyha½. Yasm± bhagavato kosohita½ vatthaguyha½ sabbabuddh±veºika½ aññehi as±dh±raºa½ suvisuddhakañcanamaº¹alasannibha½, attano saºµh±nasannivesasundarat±ya ±j±neyyagandhahatthino varaªgaparamac±rubh±va½, vikasam±natapaniy±ravindasamujjalakesar±vattavil±sa½, sañjh±pabh±nurañjitajalavanantar±bhilakkhitasampuººacandamaº¹alasobhañca attano siriy± abhibhuyya vir±jati, ya½ b±hirabbhantaramalehi anupakkiliµµhat±ya, cirak±laparicitabrahmacariy±dhik±rat±ya, saºµhitasaºµh±nasampattiy± ca kop²nampi sam±na½ akop²nameva j±ta½. Tena vutta½ “bhagavato h²”ti-±di. Varav±raºassev±ti varagandhahatthino iva. Pah³tabh±vanti puthulabh±va½. Ettheva hi tassa sa½sayo. Tanumudusukum±r±d²su panassa guºesu vic±raº± eva n±hosi.
288. “Tath±r³pan”ti ida½ sam±sapadanti ±ha “ta½r³pan”ti. Etth±ti yath± ambaµµho kosohita½ vatthaguyhamaddassa, tath± iddh±bhisaªkh±ramabhisaªkharaºe. Imin± hi “tath±r³pa½ iddh±bhisaªkh±ra½ abhisaªkhar²”ti-±dip±¼ipar±masana½, ato cettha saha iddh±bhisaªkh±ranayena vatthaguyhadassanak±raºa½ milindapañh±p±µhena (mi. pa. 3.3) vibh±vita½ hoti. Keci pana “vatthaguyhadassane”ti par±masanti, tadayuttameva. Na hi ta½ p±¼iya½, aµµhakath±yañca atthi, ya½ eva½ par±masitabba½ siy±, iddh±bhisaªkh±ranayo ca avibh±vito hoti. Kimettha aññena vattabba½ catupaµisambhid±pattena cha¼abhiññena v±d²varena bhadantan±gasenattherena vuttanayeneva sampaµicchitabbatt±. Hir² kar²yate etth±ti hirikaraºa½, tadeva ok±so tath±, hiriyitabbaµµh±na½. Uttarass±ti suttanip±te ±gatassa uttaram±ºavassa (ma. ni. 2.384). Sabbesampi cetesa½ vatthu suttanip±tato gahetabba½.
Ch±yanti paµibimba½. Katha½ dassesi, k²disa½ v±ti ±ha “iddhiy±”ti-±di. Ch±y±r³pakamattanti bhagavato paµibimbar³pakameva, na pakativatthaguyha½, tañca buddhasant±nato vinimuttatt± r³pakamatta½ bhagavat± sadisavaººasaºµh±n±vayava½ iddhimaya½ bimbakameva hoti, evañca katv± appakatthena ka-k±rena visesitavacana½ upapanna½ hoti. Ch±y±r³pakamatta½ iddhiy± abhisaªkharitv± dasses²ti sambandho. “Ta½ pana dassento bhagav± yath± attano buddhar³pa½ na dissati, tath± katv± dasset²”ti (d². ni. µ². 1.288) ±cariy± vadanti. Tadeta½ bhadantan±gasenattherena vuttena iddh±bhisaªkhatach±y±r³pakamattadassanavacanena sa½sandati ceva sameti ca yath± ta½ “kh²rena kh²ra½, gaªgodakena yamunodakan”ti daµµhabba½. Tath±vacaneneva hi sesabuddhar³passa taªkhaºe adassitabh±vo atthato ±panno hoti. Niv±sananivatthat±divacanena panettha buddhasant±nato vinimuttassapi ch±y±r³pakassa niv±san±di-abahigatabh±vo dassito, na ca codetabba½ “katha½ niv±san±di-antaragata½ ch±y±r³paka½ bhagav± dasseti, kathañca ambaµµho passat²”ti. Acinteyyo hi iddhivisayoti. Ch±ya½ diµµheti ch±y±ya diµµh±ya. Etanti ch±y±r³paka½. Bujjhanake sati j²vitanimittampi hadayama½sa½ dasseyy±ti adhipp±yo. Ninnetv±ti n²haritv±. Ayameva v± p±µho. Kallos²ti vissajjane tva½ kusalo cheko asi, yath±vutto v± vissajjan±maggo upapanno yutto as²ti attho. “Kusalo”ti keci paµhanti, ayuttameta½. Milindapañhe hi sabbattha vissajjan±vas±ne “kallo” icceva diµµhoti.
Ninn±metv±ti mukhato n²haraºavasena kaººasot±di-abhimukha½ paº±metv±, adhipp±yameva dassetu½ “n²haritv±”ti vutta½. Kathinas³ci½ viy±ti ghanasukhumabh±v±p±danena kakkha¼as³cimiva katv±. Tath±karaºen±ti kathinas³ci½ viya karaºena. Etth±ti pah³tajivh±ya. Mudubh±vo, d²ghabh±vo, tanubh±vo ca dassito amuduno ghanasukhumabh±v±p±danatthamasakkuºeyyatt±ti ±cariyena (d². ni. µ². 1.288) vutta½. Tatr±yamadhipp±yo– yasm± mudumeva ghanasukhumabh±v±p±danattha½ sakkoti, tasm± tath±karaºena mudubh±vo dassito aggi viya dh³mena. Yasm± ca muduyeva ghanasukhumabh±v±pajjanena d²ghag±mi, tasm± kaººasot±numasanena d²ghabh±vo dassito. Yasm± pana mudu eva ghanasukhumabh±v±pajjanena tanu hoti, tasm± n±sik±sot±numasanena tanubh±vo dassitoti. Aputhulassa tath±paµicch±danatthamasakkuºeyyatt± nal±µacch±danena puthulabh±vo dassito.
289. Patthento hutv± udikkhantoti yojetabba½.
290. M³lavacana½ kath±. Paµivacana½ sall±po.
291. “Uddhum±takan”ti-±d²su (sa½. ni. 5.242; visuddhi. 1.102) viya ka-saddo jigucchanatthoti vutta½ “tameva jigucchanto”ti. Tamev±ti paº¹itabh±vameva, ambaµµhamev±tipi attho. Ambaµµhañhi sandh±ya evam±ha. Tath± hi p±¼iya½ vutta½ “eva½…pe… ambaµµha½ m±ºava½ etadavoc±”ti. K±mañca ambaµµha½ sandh±ya eva½ vutta½, n±magottavasena pana aniyama½ katv± garahanto puthuvacanena vadat²ti veditabba½. “Yadeva kho tvan”ti etassa aniyamavacanassa “evar³pen±”ti ida½ niyamavacananti dasseti “y±diso”ti-±din±. Bh±venabh±valakkhaºe bhummavacanatthe karaºavacananti vutta½ “edise atthacarake”ti. Na aññatr±ti na aññattha sugatiya½. Ettha pana “atthacaraken±”ti imin± byatirekamukhena anatthacarakata½yeva vibh±vet²ti daµµhabba½. “Upaneyya upaneyy±”ti ida½ tv±dyanta½ vicch±vacananti ±ha “br±hmaºo kho pan±”ti-±di. Eva½ upanetv± upanetv±ti ta½ ta½ dosa½ upan²ya upan²ya. Ten±ha “suµµhu d±s±dibh±va½ ±ropetv±”ti. P±tes²ti pavaµµanavasena p±tesi. Yañca agam±si, tampi assa tath±gamanasaªkh±ta½ µh±na½ acchinditv±ti yojan±.