Dutiya-ibbhav±davaººan±

265. Sandh±g±rapadanibbacana½ heµµh± vuttameva. Tad± abhisittasakyar±j³nampi bahuta½ sandh±y±ha “abhisittasakyar±j±no”ti. K±mañhi sakyar±jakule yo sabbesa½ vuddhataro, samattho ca, so eva abhiseka½ labhati Ekacco pana abhisitto sam±no “ida½ rajja½ n±ma bahukicca½ bahuby±p±ran”ti tato nibbijja rajja½ vayas± anantarassa niyy±teti, kad±ci sopi aññass±ti eva½ parampar±niyy±tanavasena tad± bah³ abhisittapubb± sakyar±j±no hont²ti ida½ ±cariyass±bhimata½ (d². ni. µ². 1.265). Apica yath±raha½ µh±nantaresu abhisittasakyar±j³nampi bahuta½ sandh±ya evam±h±tipi yujjati. Te hi “r±j±no”ti vuccanti. Yath±ha–
“R±j±no n±ma pathaby±r±j±, padesar±j±, maº¹alik±, antarabhogik±, akkhadass±, mah±matt±, ye v± pana chejjabhejja½ karont± anus±santi, ete r±j±no n±m±”ti (p±r±. 92).
Sa½h±rimehi v±¼ar³pehi kato pallaªko, bhaddap²µha½ vett±sana½. Mihitamatta½ hasitamatta½. Anuhasant²ti mamuddesika½ mah±hasita½ karonti, idañhi “anujagghant±”ti etassa sa½vaººan±pada½. Jagghasaddo ca mah±hasane pavattati “na ujjagghik±ya antaraghare gamiss±m²”ti-±d²su (p±ci. 586) viya.
Kaºh±yanato paµµh±ya parampar±gata½ kulava½sa½ anussavavasena j±nanti. Kul±bhim±nino hi yebhuyyena paresa½ ucc±vaca½ kula½ tath± tath± ud±haranti, attano ca kulava½sa½ j±nanti, eva½ ambaµµhopi, tath± hesa parato bhagavat± pucchito vajirap±ºi bhayena attano kulava½sa½ y±th±vato kathes²ti. Olambetv±ti hatthisoº¹asaºµh±n±din± s±µaka½ avalambetv±. Tatoti tath±j±nanato, gamanato ca. Mamaññeva maññeti mamameva anujagghant± maññe.