3. Ambaµµhasuttavaººan±

Addh±nagamanavaººan±

254. Eva½ s±maññaphalasutta½ sa½vaººetv± id±ni ambaµµhasutta½ sa½vaººento yath±nupubba½ sa½vaººok±sassa pattabh±va½ vibh±vetu½, s±maññaphalasuttass±nantara½ saªg²tassa suttassa ambaµµhasuttabh±va½ pak±setu½ “eva½ me suta½…pe… kosales³ti ambaµµhasuttan”ti ±ha. Evam²disesu. Itisaddo cettha ±di-attho, padatthavipall±sajotako pana itisaddo luttaniddiµµho, ±disaddalopo v± esa, upalakkhaºaniddeso v±. Apubbapadavaººan± n±ma heµµh± aggahitat±ya apubbassa padassa atthavibhajan±. “Hitv± punappun±gata-mattha½ attha½ pak±sayiss±m²”ti (d². ni. aµµha. 1.ganth±rambhakath±) hi vutta½, “anupubbapadavaººan±”ti katthaci p±µho, so ayuttova µ²k±ya anuddhaµatt±, tath± asa½vaººitatt± ca.
“R±jakum±r± gottavasena kosal± n±m±”ti (d². ni. µ². 1.254) ±cariyena vutta½. Akkharacintak± pana vadanti “kosa½ lanti gaºhanti, kusala½ v± pucchant²ti kosal±”ti. Janapadinoti janapadavanto, janapadassa v± issar±. “Kosal± n±ma r±jakum±r±”ti vutteyeva siddhepi “janapadino”ti vacana½ santesupi aññesu ta½ta½n±mapaññ±tesu tattha nivasantesu janapadibh±vato tesameva nivasanamup±d±ya janapadass±ya½ samaññ±ti dassanattha½. “Tesa½ niv±so”ti imin± “kosal±na½ niv±s± kosal±”ti taddhita½ dasseti. “Ekopi janapado”ti imin± pana saddatoyeveta½ puthuvacana½, atthato panesa eko ev±ti vibh±veti. Api-saddo cettha anuggahe, tena k±ma½ ekoyevesa janapado, tath±pi imin± k±raºena puthuvacanamupapannanti anuggaºh±ti. Yadi ekova janapado, katha½ tattha bahuvacananti ±ha “ru¼hisadden±”ti-±di, ru¼hisaddatt± bahuvacanamupapannanti vutta½ hoti. Nissitesu payuttassa puthuvacanassa, puthubh±vassa v± nissaye abhiniropan± idha ru¼hi, tena vutta½ ±cariyena idha ceva aññattha ca majjhim±gamaµ²k±d²su “akkharacintak± hi ²disesu µh±nesu yutte viya ²disaliªgavacan±ni icchanti, ayamettha ru¼hi yath± ‘aññatth±pi kur³su viharati, aªgesu viharat²’ti c±”ti. Keci pana kosalan±m±bhiniropanamicchanti, ayuttameta½ puthuvacanassa appayujjitabbatt±. N±m±bhiniropan±ya hi ekavacanampi bhavati yath± “s²ho g±yat²”ti. Tabbisesitepi janapadasadde j±tisaddatt± ekavacanameva. Ten±ha “tasmi½ kosalesu janapade”ti, kosalan±make tasmi½ janapadeti attho. Abh³tato hi voh±ramatta½ ru¼hi, bh³tatoyeva attho vinicchinitabbo. Yath± hi–
“Santi putt± videh±na½, d²gh±vu raµµhava¹¹hano;
te rajja½ k±rayissanti, mithil±ya½ paj±pat²”ti. (J±. 2.22.276) ±d²su–

Ta½puttasaªkh±tassa ekatthassa ru¼hivasena “putt±”ti bahuvacanapayogo, tath± idh±pi tanniv±sasaªkh±tassa ekatthassa ru¼hivasena “kosales³”ti bahuvacanapayogo hoti. Yath± ca “p±ºa½ na haññe, na ca’dinnam±diye”ti-±d²su (a. ni. 8.42, 43, 45) j±tivasena bahvatth±namekavacanapayogo, tath± idh±pi j±tivasena avayavappabhedena bahvatthassa “janapade”ti ekavacanapayogo hoti. Vuttañca ±cariyena majjhim±gamaµ²k±ya½ “tabbisesanepi janapadasadde j±tisadde ekavacanameva. Ten±ha ‘tasmi½ aªgesu janapade’ti”.

Eva½ ru¼hivasena bahumhi viya vattabbe bahuvacana½ dassetv± id±ni bahvatthavasena bahumpi eva vattabbe bahuvacana½ dassento “por±º± pan±h³”ti-±dim±ha. Pana-saddo cettha visesatthajotano, tena puthu-atthavisayat±ya eveta½ puthuvacana½, na ru¼hivasen±ti vakkham±na½ visesa½ joteti. So hi padeso tiyojanasataparim±ºat±ya bahuppabhedoti, imasmi½ pana naye tesu kosalesu janapades³ti attho veditabbo. Mah±pan±danti mah±pan±daj±taka (j±. 1.3.40, 41, 42) surucij±takesu (j±. 1.14.102 ±dayo) ±gata½ surucino n±ma videharañño putta½ mah±pan±dan±maka½ r±jakum±ra½. N±n±n±µak±n²ti bhaº¹ukaº¹apaº¹ukaº¹apamukh±ni chasatasahass±ni n±n±vidhan±µak±ni, katthaci pana ±disaddopi diµµho, so j±takaµµhakath±ya½ na dissati, yadi ca dissati, tena naµalaªghak±d²na½ saªgaho daµµhabbo. Sitamattamp²ti mihitamattampi. Tassa kira dibban±µak±na½ anantarabhaveyeva diµµhatt± manussan±µak±na½ nacca½ amanuñña½ ahosi. Naªgal±nipi cha¹¹etv±ti kasikammappah±navasena naªgal±ni pah±ya, nidassanamattañceta½. Na hi kevala½ kassak± eva, atha kho aññepi ubhayaraµµhav±sino manuss± attano attano kicca½ pah±ya tasmi½ maªgalaµµh±ne sannipati½su. Tad± kira mah±pan±dakum±rassa p±s±damaªgala½, chattamaªgala½, ±v±hamaªgalanti t²ºi maªgal±ni ekato aka½su, k±sivideharaµµhav±sinopi tattha sannipatitv± atirekasattavass±ni chaºamanubhavi½s³ti, adhun± pana “naªgal±d²n²”ti p±µho dissati, so na por±ºap±µho µ²k±yamanuddhaµatt±.
Mah±janak±ye sannipatiteti keci “paha½sanavidhi½ dassetv± r±jakum±ra½ h±s±pess±m±”ti, keci “ta½ k²¼ana½ passiss±m±”ti eva½ mah±janasam³he sannipatite. Atulamb±bhiruhanad±rucitakapavesan±di n±n±k²¼±yo dassetv±. Sakkapesito kira dibban±µako r±jaªgaºe ±k±se µhatv± upa¹¹habh±ga½ n±ma dasseti, ekova hattho, eko p±do, eka½ akkhi, ek± d±µh± naccati calati, upa¹¹ha½ phandati, sesa½ niccalamahosi, ta½ disv± mah±pan±do thoka½ hasitamak±si, imamattha½ sandh±ya “so dibban±µaka½ dassetv± has±pes²”ti vutta½. Suhajj± n±ma viss±sik± “suµµhu hadayametesan”ti katv±. ¾disaddena ñ±takaparijan±d²na½ saªgaho. Tasm±ti tath± vacanato. Ta½ kusalanti vacana½ up±d±y±ti ettha “kacci kusala½? ¾ma kusalan”ti vacanapaµivacanavasena pavattakusalav±dit±ya te manuss± ±dito “kusal±”ti samañña½ labhi½su, tesa½ kusal±na½ issar±ti r±jakum±r± kosal± n±ma j±t±, tesa½ niv±saµµh±nat±ya pana padeso kosal±ti pubbe vuttanayameva. Ten±ha “so padeso kosal±ti vuccat²”ti. Eva½ majjhim±gamaµ²k±ya½ ±cariyeneva vutta½. Tatr±yamadhipp±yo siy±– “so padeso kosal±ti vuccat²”ti saññ²saññ± yath±kkama½ ekavacanabahuvacanavasena vuttatt± purimanaye viya idh±pi ru¼hivaseneva bahuvacana½ hoti. R±jakum±r±na½ n±mal±bhahetumattañhettha visesoti. Idha pana ±cariyena eva½ vutta½ so padesoti padesas±maññato vutta½, vacanavipall±sena v±, te pades±ti attho. Kosal±ti vuccati kusal± eva kosal±ti katv±”ti (d². ni. µ². 1.254) tatr±yamadhipp±yo siy±– so padesoti j±tisaddavasena, vacanavipall±sena v± vuttatt± puthu-atthavisayat±ya eva bahuvacana½ hoti. Padesassa n±mal±bhahetu hettha visesoti. “Kusalan”ti hi vacanamup±d±ya ru¼hin±mavasena vuttanayena kosal± yath± “yev±panaka½, natumh±kavaggo”ti. Apica vacanapaµivacanavasena “kusalan”ti vadanti etth±ti kosal±. Vicitr± hi taddhitavutt²ti. Kusalanti ca ±rogya½ “kacci nu bhoto kusala½, kacci bhoto an±mayan”ti-±d²su (j±. 1.15.145; j±. 2.20.129) viya, kacci tumh±ka½ ±rogya½ hot²ti attho, cheka½ v± “kusal± naccag²tassa sikkhit± c±turitthiyo”ti-±d²su (j±. 2.22.94) viya, kacci tesa½ n±µak±na½ chekat± hot²ti attho.
Caraºa½ c±rik±, caraºa½ v± c±ro, so eva c±rik±, tayida½ maggagamanameva idh±dhippeta½, na cuººikagamanamattanti dassetu½ “addh±nagamanan”ti vutta½, bh±vanapu½sakañceta½, addh±nagamanasaªkh±t±ya c±rik±ya caram±noti vutta½ hoti, abhedepi v± bhedavoh±rena vutta½ yath± “div±vih±ra½ nis²d²”ti, (ma. ni. 1.256) addh±nagamanasaªkh±ta½ c±rika½ caram±no, caraºa½ karontoti attho. Sabbatthako hi karabh³dh±t³namatthoti. “Addh±namaggan”tipi katthaci p±µho, so na sundaro. Na hi c±rik±saddo maggav±cakoti. Id±ni ta½ vibh±gena dassetv± idh±dhippeta½ niyamento “c±rik± ca n±mes±”ti-±dim±ha. S±vak±nampi ru¼hivasena c±rik±ya sambhavato tato viseseti “bhagavato”ti imin±. Tath± hi majjhim±gamaµµhakath±ya½ vutta½ “c±rika½ caram±noti ettha kiñc±pi aya½ c±rik± n±ma mah±janasaªgahattha½ buddh±na½yeva labbhati, buddhe up±d±ya pana ru¼hisaddena s±vak±nampi vuccati kilañj±d²hi katab²jan²pi t±lavaºµa½ viy±”ti. D³rep²ti ettha pi-saddena, api-saddena v± n±tid³rep²ti sampiº¹ana½ tatth±pi c±rik±sambhavato. Bodhaneyyapuggalanti catusaccapaµivedhavasena bodhan±rahapuggala½. Sahas± gamananti s²ghagamana½. “Mah±kassapassa paccuggaman±d²s³”ti vuttameva sar³pato dasseti “bhagav± h²”ti-±din±. Paccuggacchantoti paµimukha½ gacchanto, paccuµµhahantoti attho. “Tath±”ti imin± “ti½sayojanan”ti padamanuka¹¹hati. Pakkus±ti n±ma gandh±rar±j±. Mah±kappino n±ma kukkuµavat²r±j±. Dhaniyo n±ma koraº¹aseµµhiputto gopo.
Eva½ dhammagarut±kittanamukhena mah±kassapapaccuggaman±d²ni (sa½. ni. aµµha. 2.154) ekadesena dassetv± id±ni vanav±sitissas±maºerassa vatthu½ vitth±retv± c±rika½ dassetu½ “ekadivasan”ti-±di ±raddha½. Ko panesa tissas±maºero n±ma? S±vatthiya½ dhammasen±patino upaµµh±kakule j±to mah±puñño “piº¹ap±tad±yakatisso, kambalad±yakatisso”ti ca pubbe laddhan±mo pacch± “vanav±sitisso”ti p±kaµo kh²º±savas±maºero. Vitth±ro dhammapade (dha. pa. aµµha. 1.74 vanav±s²tissas±maºeravatthu). ¾k±sag±m²hi saddhi½ ±k±seneva gantuk±mo bhagav± “cha¼abhiññ±na½ ±roceh²”ti avoca. Tass±ti tissas±maºerassa. Tanti bhagavanta½ saddhi½ bhikkhusaªghena c²vara½ p±rupanta½. No thero no oramattako vat±ti sambandho, guºena l±makappam±ºiko no hot²ti attho.
Attano patt±saneti bhikkh³na½ ±sanapariyante. Tesa½ g±mik±na½ d±napaµisa½yutta½ maªgala½ vatv±. Kasm± pana sadevakassa lokassa maggadesakopi sam±no bhagav± evam±h±ti codana½ sodhetu½ “bhagav± kir±”ti-±di vutta½. Maggadesakoti nibb±namaggassa, sugatimaggassa v± desako.
T±y±ti araññasaññ±ya. Saªghakammavasena sijjham±n±pi upasampad± satthu ±º±vasena sijjhanato “buddhad±yajja½ te dass±m²”ti vuttanti vadanti. Apare pana “aparipuººav²sativassasseva tassa upasampada½ anuj±nanto satth± ‘buddhad±yajja½ te dass±m²’ti avoc±”ti vadanti. Dhammasen±patin± upajjh±yena upasamp±detv±, tatoyevesa dhammasen±patino saddhivih±rikoti aµµhakath±su vutto. Dhammapadaµµhakath±ya½ pana dhammasen±pati-±dither±na½ catt±l²sabhikkhusahassapariv±r±na½ attano attano pariv±rehi saddhi½ pacceka½ gamana½, bhagavato ca ekakasseva gamana½ khuddakabh±ºak±na½ matena vutta½, idha, pana majjhim±gamaµµhakath±yañca (ma. ni. aµµha. 2.65) aññath± gamana½ d²ghabh±ºakamajjhimabh±ºak±na½ maten±ti daµµhabba½. Ayanti mah±kassap±d²namatth±ya c±rik±. Ya½ pana anuggaºhantassa bhagavato gamana½, aya½ aturitac±rik± n±m±ti sambandho.
Ima½ pana c±rikanti aturitac±rika½. Mah±maº¹alanti majjhimadesapariy±panneneva b±hirimena pam±ºena paricchinnatt± mahantatara½ maº¹ala½. Majjhimamaº¹alanti itaresa½ ubhinna½ vemajjhe pavatta½ maº¹ala½. Antomaº¹alanti itarehi khuddaka½ maº¹ala½, itaresa½ v± antogadhatt± antima½ maº¹ala½, abbhantarima½ maº¹alanti vutta½ hoti. Ki½ panimesa½ pam±ºanti ±ha “katth±”ti-±di. Tattha navayojanasatikat± majjhimadesapariy±pannavaseneva gahetabb± tato para½ aturitac±rik±ya agamanato. Taduttari hi turitac±rik±ya eva tath±gato gacchati, na aturitac±rik±ya. Pav±retv±va c±rik±caraºa½ buddh±ciººanti vutta½ “mah±pav±raº±ya pav±retv±”ti-±di. P±µipadadivaseti paµhamakattikapuººamiy± anantare p±µipadavase. Samant±ti gatagataµµh±nassa cat³su passesu samantato. Mah±janak±yassa sannipatanato purima½ purima½ ±gat± nimantetu½ labhanti. Tath± sannipatanameva dassetu½ “itares³”ti-±di vutta½. Samathavipassan± taruº± hont²ti ettha samathassa taruºabh±vo upac±rasam±dhivasena, vipassan±ya pana saªkh±raparicchedañ±ºa½, kaªkh±vitaraºañ±ºa½, sammasanañ±ºa½, magg±maggañ±ºanti catunna½ ñ±º±na½ vasena veditabbo. Taruºavipassan±ti hi tesa½ catunna½ ñ±º±namadhivacana½. Pav±raº±saªgaha½ datv±ti anumatid±navasena datv±. Kattikapuººam±yanti pacchimakattikapuººamiya½. “Migasirassa paµhamap±µipadadivase”ti ida½ majjhimadesavoh±ravasena migasiram±sassa paµhama½ p±µipadadivasa½ sandh±ya vutta½, etarahi pavattavoh±ravasena pana pacchimakattikam±sassa k±¼apakkhap±µipadadivaso veditabbo.
Aññenapi k±raºen±ti bhikkh³na½ samathavipassan±taruºabh±vato aññenapi majjhimamaº¹ale veneyy±na½ ñ±ºaparip±k±dik±raºena. Catum±santi ±sa¼h²puººamiy± p±µipadato y±va pacchimakattikapuººam², t±va catum±sa½. “Samant± yojanasatan”ti-±din± vuttanayeneva. Vasana½ vassa½, vasanakiriy±, vuttha½ vasita½ vassamass±ti vutthavasso, tassa. Tath±gatena vinetabbatt± “bhagavato veneyyasatt±”ti s±miniddeso vutto, kattuniddeso v± esa. Veneyyasatt±ti ca carit±nur³pa½ vinetabbasatt±. Indriyaparip±ka½ ±gamayam±noti saddh±di-indriy±na½ vimuttiparip±canabh±vena paripakka½ paµim±nento. Phussam±ghaphagguºacittam±s±na½ aññataram±sassa paµhamadivase nikkhamanato m±saniyamo ettha na katoti daµµhabba½. Ten±ha “ekam±sa½ v± dviticatum±sa½ v± tattheva vasitv±”ti. Tatthev±ti vass³pagamanaµµh±ne eva. “Sattahi v±”ti-±di “ekam±sa½ v±”ti-±din± yath±kkama½ yojetabba½– yadi aparampi ekam±sa½ tattheva vasati, sattahi m±sehi c±rika½ pariyos±peti. Yadi dvim±sa½ chahi, yadi tim±sa½ pañcahi, yadi catum±sa½ tattheva vasati, cat³hi m±sehi c±rika½ pariyos±pet²ti. Kasm± pana c±rik±gamananti ±saªk±nivattanattha½ “it²”ti-±di vutta½. Atireka½ jar±dubbalo b±¼hajiººo. Te kad± passissanti, na passissanti eva. Lok±nukampak±y±ti lok±nukampak±ya eva. Tena vutta½ “na c²var±dihet³”ti.
Jaªghavih±ravasen±ti jaªgh±hi vicaraºavasena, jaªgh±hi vicaritv± tattha tattha katip±ha½ nivasanavasena v±. Sabbiriy±pathas±dh±raºañhi vih±ravacana½. Sar²raph±sukatth±y±ti ekasmi½yeva µh±ne nibaddhav±savasena ussannadh±tukassa sar²rassa vicaraºena ph±subh±vatth±ya. Aµµhuppattik±l±bhikaªkhanatth±y±ti aggikkhandhopamasutta (a. ni. 7.72) maghadevaj±tak±di (j±. 1.1.9) desan±na½ viya dhammadesan±ya abhikaªkhitabba-aµµhuppattik±latth±ya, aµµhuppattik±lassa v± abhikaªkhanatth±ya, aµµhuppattik±le dhammadesanatth±y±ti vutta½ hoti. Sikkh±padapaññ±panatth±y±ti sur±p±nasikkh±pad±di (p±ci. 327, 328, 329) paññ±pane viya sikkh±pad±na½ paññ±panatth±ya. Bodhanatth±y±ti aªgulim±l±dayo (ma. ni. 2.347) viya bodhaneyyasatte catusaccabodhanatth±ya. Mahat±ti mahatiy±. Kañci, katipaye v± puggale uddissa c±rik± nibaddhac±rik±. Tadaññ± sambahule uddissa g±manigamanagarapaµip±µiy± c±rik± anibaddhac±rik±. Ten±ha “tatth±”ti-±di. Ya½ carat²ti kiriy±par±masana½.
“Es± idha adhippet±”ti vuttameva vitth±rato dassetu½ “tad± kir±”ti-±di vutta½. Dasasahassilokadh±tuy±ti j±tikkhettabh³ta½ dasasahassacakkav±¼a½ sandh±ya vutta½. Kasm±ti ce? Tattheva bhabbasatt±na½ sambhavato. Tattha hi satte bhabbe paripakkindriye passitu½ buddhañ±ºa½ abhin²haritv± µhito bhagav± ñ±ºaj±la½ pattharat²ti vuccati, idañca devabrahm±na½ vasena vutta½. Manuss± pana imasmi½yeva cakkav±¼e, imasmi½yeva ca sapariv±re jambud²pe bodhaneyy± honti. Bodhaneyyabandhaveti bodhaneyyasattasaªkh±te bhagavato bandhave. Gott±disambandh± viya hi saccapaµivedhasambandh± veneyy± bhagavato bandhav± n±m±ti. Gocarabh±v³pagamana½ sandh±ya “sabbaññutaññ±ºaj±lassa anto paviµµho”ti vutta½. Bhagav± kira mah±karuº±sam±patti½ sam±pajjitv± tato vuµµh±ya “ye satt± bhabb± paripakkañ±º±, te mayha½ ñ±ºassa upaµµhahant³”ti citta½ adhiµµh±ya samann±harati, tassa sahasamann±h±r± eko v± dve v± sambahul± v± tad± vinay³pag± veneyy± ñ±ºassa ±p±tham±gacchanti, ayamettha buddh±nubh±vo. Evam±p±thagat±na½ pana nesa½ upanissaya½ pubbacariya½, pubbahetu½, sampati vattam±nañca paµipatti½ oloketi. Veneyyasattapariggaºhanatthañhi samann±h±re kate paµhama½ nesa½ veneyyabh±vena upaµµh±na½ hoti, atha “ki½ nu kho bhavissat²”ti saraºagaman±divasena kañci nipphatti½ v²ma½sam±no pubb³panissay±d²ni oloketi. Ten±ha “atha bhagav±”ti-±di. Soti ambaµµho. V±dapaµiv±da½ katv±ti “eva½ nu te ambaµµh±”ti-±din± (d². ni. 1.262) may± vuttavacanassa “ye ca kho te bho gotama muº¹ak± samaºak±”ti-±din± (d². ni. 1.263) paµivacana½ datv±, asabbhiv±kyanti asappurisav±ca½, tikkhattu½ ibbhav±danip±tanavasena n±nappak±ra½ s±dhusabh±v±ya v±c±ya vattumayutta½ v±kya½ vakkhat²ti vutta½ hoti. Nibbisevananti vigatatudana½, m±nadappavasena apagataparinipphandananti attho.
Avasaritabbanti upagantabba½. Tassa g±massa ida½ n±mamatta½, kimettha atthapariyesan±y±ti vutta½ “ijjh±naªgalantipi p±µho”ti. “Yena dis±bh±gen±”ti karaºaniddes±nur³pa½ karaºatthe upayogavacananti dasseti “tena avasar²”ti imin±. “Yasmi½ padese”ti pana bhummaniddes±nur³pa½ “ta½ v± avasar²”ti vutta½. Tadubhayamevattha½ vivarati “tena dis±bh±gen±”ti-±din±. Gatoti upagato, agam±s²ti attho. Puna gatoti sampatto, samp±puº²ti attho. “Icch±naªgale”ti ida½ tad± bhagavato gocarag±manidassana½, sam²patthe ceta½ bhumma½ “Icch±naªgalavanasaº¹e”ti ida½ pana niv±saµµh±nadassana½, nippariy±yato adhikaraºe ceta½ bhummanti tadubhayampi pada½ visesatthadassanena vivaranto “icch±naªgala½ upaniss±y±”ti-±dim±ha “S²lakhandh±v±ran”ti-±di vuttanayena veneyyahitasamapekkhanavaseneva bhagavato vih±radassana½. Tattha dhammar±jassa bhagavato sabbaso adhammaniggaºhanapar± eva paµipatti, s± ca s²lasam±dhipaññ±vasen±ti s²l±dittayasseva gahaºa½. S²lakhandh±v±ranti cakkavattirañño d±ru-iµµhak±dikata½ khandh±v±rasadisa½ s²lasaªkh±ta½ khandh±v±ra½ bandhitv± viharat²ti sambandho. D±rukkhandh±d²hi ±samantato varanti parikkhipanti etth±ti hi khandh±v±ro a-k±rassa d²gha½ katv±, r±j³na½ aciraniv±saµµh±na½. Tattha pana bhagavato aciranivasanakiriy±sambandhamattena bhayaniv±raºaµµhena ta½sadisat±ya s²lampi tath± vuccati. Sam±dhikontanti samm±sam±dhisaªkh±ta½ maªgalasatti½. Sabbaññutaññ±ºapadanti sabbaññutaññ±ºasaªkh±ta½ jayamantapada½. Parivattayam±noti parijappam±no. “Sabbaññutaññ±ºasaran”tipi p±µho, sabbaññutaññ±ºavajiraggasara½ apar±para½ samparivattam±noti attho. Yath±bhirucitena vih±ren±ti sabbavih±ras±dh±raºadassana½, dibbavih±r±d²su yena yena attan± abhirucitena vih±rena viharat²ti attho.