Paµhamajjh±nakath±vaººan±
226. Yadeva½ “sukhino citta½ sam±dhiyat²”ti eteneva upac±ravasenapi appan±vasenapi cittassa sam±dh±na½ kathita½ siy±, eva½ sante “so vivicceva k±meh²”ti-±dik± desan± kimatthiy±ti codan±ya “so vivicceva…pe… vuttanti veditabban”ti vutta½. Tattha “sam±hite”ti padadvaya½ “dassanattha½ vuttan”ti imehi sambandhitv± sam±hitatt± tath± dassanattha½ vuttanti adhipp±yo veditabbo. Uparivisesadassanatthanti upac±rasam±dhito, paµhamajjh±n±disam±dhito ca upari pattabbassa paµhamadutiyajjh±n±divisesassa dassanattha½. Upac±rasam±dhisamadhigameneva hi paµhamajjh±n±diviseso samadhigantu½ sakk±, na pana tena vin±, dutiyajjh±n±disamadhigamepi p±mojjupp±d±dik±raºaparampar± icchitabb±, dutiyamagg±disamadhigame paµipad±ñ±ºadassanavisuddhi viy±ti daµµhabba½. Appan±sam±dhin±ti paµhamajjh±n±di-appan±sam±dhin±. Tassa sam±dhinoti yo appan±lakkhaºo sam±dhi “sukhino citta½ sam±dhiyat²”ti sabbas±dh±raºavasena vutto, tassa sam±dhino. Pabhedadassanatthanti dutiyajjh±n±divibh±gassa ceva paµham±bhiññ±divibh±gassa ca pabhedadassanattha½. Karajak±yanti catusantatir³pasamud±yabh³ta½ c±tumah±bh³tikak±ya½. So hi gabbh±saye kar²yat²ti katv± karasaªkh±tato pupphasambhavato j±tatt± karajoti vuccati. Karoti hi m±tu soºitasaªkh±tapupphassa, pitu sukkasaªkh±tasambhavassa ca n±ma½, tato j±to pana aº¹ajajal±bujavasena gabbhaseyyakak±yova. K±ma½ opap±tik±d²nampi hetusampann±na½ yath±vuttasam±dhisamadhigamo sambhavati, tath±pi yebhuyyatt±, p±kaµatt± ca sveva k±yo vuttoti. Karoti putte nibbattet²ti karo, sukkasoºita½, karena j±to karajotipi vadanti. Nanu ca n±mak±yopi vivekajena p²tisukhena tath± laddh³pak±rova siy±, atha kasm± yath±vutto r³pak±yova idha gahitoti? Saddantar±bhisambandhena adhigatatt±. “Abhisandet²”ti-±disaddantar±bhisambandhato hi r³pak±yo eva idha bhagavat± vuttoti adhigam²yati tasseva abhisandan±dikiriy±yogyatt±ti. Abhisandet²ti abhisandana½ karoti, so imameva k±ya½ vivekajena p²tisukhen±ti hi bhedavasena, samud±y±vayavavasena ca parikappan±mattasiddh± hetukiriy± ettha labbhati, abhisandana½ paneta½ jh±namayena p²tisukhena karajak±yassa tintabh±v±p±dana½, sabbatthakameva ca l³khabh±vass±panayananti ±ha “temeti snehet²”ti, avassutabh±va½, allabh±vañca karot²ti attho. Atthato pana abhisandana½ n±ma yath±vuttap²tisukhasamuµµh±nehi paº²tar³pehi k±yassa parippharaºa½ daµµhabba½. Tenev±ha “sabbattha pavattap²ti sukha½ karot²”ti. Ta½samuµµh±nar³papharaºavaseneva hi sabbattha pavattap²tisukhat±. Parisandet²ti-±d²supi eseva nayo. Bhasta½ n±ma cammapasibbaka½. Parippharat²ti suddhakiriy±pada½. Tena vutta½ “samantato phusat²”ti, so imameva k±ya½ vivekajena p²tisukhena samantato phuµµho bhavat²ti attho. Phusanakiriy±yevettha upapann±, na by±panakiriy± bhikkhusseva suddhakattubh±vato. Sabba½ etassa atth²ti sabbav± yath± “guºav±”ti, tassa sabbavato, “avayav±vayav²sambandhe avayavini s±mivacanan”ti saddalakkhaºena panetassa “kiñc²”ti avayavena sambajjhanato avayav²visayoyevesa sabbasaddoti mantv± chavima½s±dikoµµh±sasaªkh±tena avayavena avayav²bh±va½ dassento ±ha “sabbakoµµh±savato k±yass±”ti. “Kiñc²”ti etassa “up±…pe… µh±nan”ti atthavacana½. Up±dinnakasantatipavattiµµh±neti kammajar³pasantatiy± pavattiµµh±ne aphuµa½ n±ma na hot²ti sambandho. Chavima½salohit±nugatanti chavima½salohit±dikammajar³pamanugata½. Yattha yattha kammajar³pa½, tattha tattha cittajar³pass±pi by±panato tena tassa k±yassa phuµabh±va½ sandh±ya “aphuµa½ n±ma na hot²”ti vutta½. 227. Chekoti kusalo, ta½ pana kosalla½ “ka½sath±le nh±niyacuºº±ni ±kiritv±”ti-±disaddantarasannidh±nato, pakaraºato ca nh±niyacuºº±na½ karaºe, payojane, piº¹ane ca samatthat±vasena veditabbanti dasseti “paµibalo”ti-±din±. Ka½sasaddo pana “mahatiy± ka½sap±tiy±”ti-±d²su (ma. ni. 1.61) suvaººe ±gato, “ka½so upahato yath±”ti-±d²su (dha. pa. 134) kittimalohe, “upaka½so n±ma r±j± mah±ka½sassa atrajo”ti-±d²su [j±. aµµha. 4.10.164 (atthato sam±na½)] paººattimatte. Idha pana yattha katthaci loheti ±ha “yena kenaci lohena katabh±jane”ti. Nanu upam±karaºamattamevida½, atha kasm± ka½sath±lakassa savisesassa gahaºa½ katanti anuyoga½ pariharati “mattik±bh±janan”ti-±din±. “Sandentass±”ti parimaddetv± piº¹a½ karontasseva bhijjati, na pana sandanakkhama½ hoti, an±daralakkhaºe ceta½ s±mivacana½. Kiriyantarassa pavattanakkhaºeyeva kiriyantarassa pavattanañhi an±daralakkhaºa½. “Paripphosaka½ paripphosakan”ti ida½ bh±vanapu½sakanti dasseti “siñcitv± siñcitv±”ti imin±. Phusasaddo cettha parisiñcane yath± ta½ v±tavuµµhisamaye “devo ca thoka½ thoka½ phus±yat²”ti, (p±ci. 362) tasm± tato tato nh±niyacuººato upari udakena by±panakaraºavasena parisiñcitv± parisiñcitv±ti attho. Anupasaggopi hi saddo sa-upasaggo viya pakaraº±dhigatassa atthassa d²pako, “siñcitv± siñcitv±”ti pana vacana½ “paripphosaka½ paripphosakan”ti etassa “sandeyy±”ti ettha visesanabh±vaviññ±panattha½. Evam²disesu. “Sandeyy±”ti ettha sanda-saddo piº¹akaraºeti vutta½ “piº¹a½ kareyy±”ti. Anugat±ti anupavisanavasena gat± upagat±. Pariggahit±ti parito gahit± samantato phuµµh±. Antaro ca b±hiro ca padeso, tehi saha pavattat²ti santarab±hir±, nh±niyapiº¹i, “samantarab±hir±”tipi p±µho, ma-k±ro padasandhivasena ±gamo. Yath±vuttena pariggahitat±k±raºeneva santarab±hiro nh±niyapiº¹i phuµ± udakasnehen±ti ±ha “sabbatthakameva udakasinehena phuµ±”ti. Sabbattha pavattana½ sabbatthaka½, bh±vanapu½sakañceta½, sabbapadese hutv± eva phuµ±ti attho. “Santarab±hir± phuµ±”ti ca imin± nh±niyapiº¹iy± sabbaso udakena temitabh±vam±ha, “na ca paggharaº²”ti pana imin± tint±yapi t±ya ghanathaddhabh±va½. Ten±ha “na ca bindu½ bindun”ti-±di. Udakassa phusita½ phusita½, na ca paggharaº² s³dan²ti attho, “bindu½ udaka½” tipi katthaci p±µho, udakasaªkh±ta½ bindunti tassattho. Bindusaddo hi “by±lambambudharabind³”ti-±d²su viya dh±r±vayave. Eva½ pana apaggharaºato hatthenapi dv²hipi t²hipi aªgulehi gahetu½, ovaµµik±ya v± k±tu½ sakk±. Yadi hi s± paggharaº² assa, eva½ sati snehavigamanena sukkhatt± thaddh± hutv± tath± gahetu½, k±tu½ v± na sakk±ti vutta½ hoti. Ovaµµik±y±ti parivaµµulavasena, gu¼ik±vasena s± piº¹i k±tu½ sakk±ti attho.