Nikkhittadhuroti bh±van±nuyoge anukkhittadhuro an±raddhav²riyo. Vattapaµipattiy± aparip³raŗena sabbavatt±ni bhinditv±. Pańcavidhacetokh²lavinibandhacittoti pańcavidhena cetokh²lena, vinibandhena ca sampayuttacitto. Vuttańhi majjhim±game cetokh²lasutte–
“Katamassa pańca cetokh²l± appah²n± honti? Idha bhikkhave bhikkhu satthari kaŖkhati, dhamme kaŖkhati, saŖghe kaŖkhati, sikkh±ya kaŖkhati, sabrahmac±r²su kupito hot²”ti, (ma. ni. 1.185)
“Katamassa pańca cetaso vinibandh± asamucchinn± honti? Idha bhikkhave bhikkhu k±me av²tar±go hoti, k±ye av²tar±go hoti, r³pe av²tar±go hoti, y±vadattha½ udar±vadehaka½ bhuńjitv± seyyasukha½ passasukha½ middhasukha½ anuyutto viharati, ańńatara½ devanik±ya½ paŗidh±ya brahmacariya½ carat²”ti (ma. ni. 1.186). Ca–

Vitth±ro ¾cariyena (d². ni. µ². 1.215) pana pańcavidhacetovinibandhacittabh±voyeva padekadesamulliŖgetv± dassito. Cittassa kacavarakh±ŗukabh±vo hi cetokh²lo, citta½ bandhitv± muµµhiya½ viya katv± gaŗhanabh±vo cetaso vinibandho. Paµhamo cettha vicikicch±dosavasena, dutiyo lobhavasen±ti ayametesa½ viseso. Caritv±ti vicaritv±. Kammaµµh±navirahavasena tuccho.

Bh±van±sahitameva bhikkh±ya gata½, pacc±gatańca yass±ti gatapacc±gatika½, tadeva vatta½, tassa vasena. Attak±m±ti attano hitasukhamicchant±, dhammacchandavantoti attho. Dhammo hi hita½, sukhańca tannimittakanti. Atha v± vińń³na½ attato nibbisesatt±, attabh±vapariy±pannatt± ca dhammo att± n±ma, ta½ k±menti icchant²ti attak±m±. Adhun± pana atthak±m±ti hitav±cakena atthasaddena p±µho dissati, dhammasańńutta½ hitamicchant±, hitabh³ta½ v± dhammamicchant±ti tassattho. Iŗaµµ±ti iŗena p²¼it±. Tath± sesapadadvayepi. Etth±ti s±sane.
Usabha½ n±ma v²sati yaµµhiyo, g±vuta½ n±ma as²ti usabh±. T±ya sańń±y±ti t±dis±ya p±s±ŗasańń±ya, kammaµµh±namanasik±rena “ettaka½ µh±nam±gat±”ti j±nant± gacchant²ti adhipp±yo. Nanti kilesa½. Kammaµµh±navippayuttacittena p±duddh±raŗamakatthuk±mato tiµµhati, pacch±gato pana µhitimanatikkamituk±mato. Soti uppannakileso bhikkhu. Ayanti pacch±gato Etanti parassa j±nana½. Tatthev±ti patiµµhitaµµh±neyeva. Soyeva nayoti “aya½ bhikkh³”ti-±dik± yo patiµµh±ne vutto, so eva nisajj±yapi nayo. Pacchato ±gacchant±na½ chinnabhattabh±vabhayen±pi yonisomanasik±ra½ paribr³het²ti idampi parassa j±naneneva saŖgahitanti daµµhabba½. Purimap±deyev±ti paµhama½ kammaµµh±navippayuttacittena uddharitap±dava¼ańjeyeva. Et²ti gacchati. “¾lindakav±s² mah±phussadevatthero viy±”ti-±din± aµµh±neyeveta½ kathita½. “Kv±ya½ eva½ paµipannapubbo”ti ±saŖka½ nivatteti.
Maddant±ti dhańńakaraŗaµµh±ne s±lis²s±d²ni maddant±. Ass±ti therassa, ubhay±pekkhavacanameta½. Assa arahattappattadivase caŖkamanakoµiyanti ca Adhigamappicchat±ya vikkhepa½ katv±, nibandhitv± ca paµij±nitv±yeva ±rocesi.
Paµhama½ t±v±ti padasobhanattha½ pariy±yavacana½. Mah±padh±nanti bhagavato dukkaracariya½, amh±ka½ atth±ya lokan±thena chabbass±ni kata½ dukkaracariya½ “ev±ha½ yath±bala½ p³jess±m²”ti attho. Paµipattip³j±yeva hi pasatthatar± satthup³j±, na tath± ±misap³j±. Żh±nacaŖkamamev±ti adhiµµh±tabba-iriy±pathavasena vutta½, na bhojanak±l±d²su avassa½ kattabbanisajj±ya paµikkhepavasena. Evasaddena hi itar±ya nisajj±ya, sayanassa ca nivattana½ karoti. Vippayuttena uddhaµe paµinivattentoti sampayuttena uddharitap±deyeva puna µhapana½ sandh±y±ha. “G±masam²pa½ gantv±”ti vatv± tadattha½ vivarati “g±v² n³”ti-±din±. Kacchakantaratoti upakacchantarato, upakacche laggitakamaŗ¹alutoti vutta½ hoti. Udakagaŗ¹³santi udak±vagaŗ¹ak±raka½. Katina½ tith²na½ p³raŗ² katim², “pańcam² nu kho pakkhassa, aµµham²”ti-±din± divasa½ v± pucchitoti attho. An±rocanassa akattabbatt± ±roceti. Tath± hi vutta½ “anuj±n±mi bhikkhave sabbeheva pakkhagaŗana½ uggahetun”ti-±di (mah±va. 156).
“Udaka½ gilitv± ±rocet²”ti vuttanayena. Tatth±ti g±madv±re. Niµµhubhananti udakaniµµhubhanaµµh±na½. Tes³ti manussesu. ѱŗacakkhusampannatt± cakkhum±. ædisoti susammaµµhacetiyaŖgaŗ±diko. Visuddhipav±raŗanti kh²ŗ±savabh±vena pav±raŗa½.
V²thi½ otaritv± ito cito ca anoloketv± paµhamameva v²thiyo sallakkhetabb±ti ±ha “v²thiyo sallakkhetv±”ti. Ya½ sandh±ya vutta½ “p±s±dikena abhikkantena paµikkanten±”ti-±di (p±r±. 432). Ta½ gamana½ dassetu½ “tattha c±”ti-±dim±ha. “Na hi javena piŗ¹ap±tiyadhutaŖga½ n±ma kińci atth²”ti imin± javena gamane loluppac±rit± viya as±ruppata½ dasseti. Udakasakaµanti udakas±rasakaµa½. Tańhi visamabh³mibh±gappatta½ niccalameva k±tu½ vaµµati. Tadanur³panti bhikkh±d±n±nur³pa½. “¾h±re paµik³lasańńa½ upaµµhapetv±”ti-±d²su ya½ vattabba½, ta½ parato ±gamissati. Rathassa akkh±na½ telena abbhańjana½, vaŗassa lepana½, puttama½sassa kh±danańca tidh± upam± yassa ±haraŗass±ti tath±. AµµhaŖgasamann±gatanti “y±vadeva imassa k±yassa µhitiy±, y±pan±y±”ti-±din± (ma. ni. 1.23; 2.24, 387; sa½. ni. 4.120; a. ni. 6.58; 5.9; vibha. 518; mah±ni. 206) vuttehi aµµhahi aŖgehi samann±gata½ katv±. “Neva dav±y±”ti-±di pana paµikkhepamattadassana½. Bhattakilamathanti bhattavasena uppannakilamatha½. Purebhatt±di div±vasena vutta½. Purimay±m±di rattivasena.
Gatapacc±gatesu kammaµµh±nassa haraŗa½ vattanti attha½ dassento “haraŗapacc±haraŗasaŖkh±tan”ti ±ha. “Yadi upanissayasampanno hot²”ti ida½ “devaputto hutv±”ti-±d²supi sabbattha sambajjhitabba½. Tattha paccekabodhiy± upanissayasampad± kapp±na½ dve asaŖkhyeyy±ni, satasahassańca tajj± puńńań±ŗasambh±rasambharaŗa½, s±vakabodhiy± aggas±vak±na½ ekamasaŖkhyeyya½, kappasatasahassańca, mah±s±vak±na½ (therag±. aµµha. 2.vaŖg²sattherag±th±vaŗŗan± vitth±ro) kappasatasahassameva, itaresa½ pana at²t±su j±t²su vivaµµupanissayavasena k±laniyamamantarena nibbattita½ nibbedhabh±giyakusala½. “Seyyath±p²”ti-±din± tasmi½ tasmi½ µh±nantare etadaggaµµhapit±na½ ther±na½ sakkhidassana½. Tattha thero b±hiyo d±ruc²riyoti b±hiyavisaye sańj±tasa½va¹¹hat±ya b±hiyo, d±ruc²rapariharaŗato d±ruc²riyoti ca samańńito thero. So h±yasm±–
“Tasm± tiha te b±hiya eva½ sikkhitabba½ ‘diµµhe diµµhamatta½ bhavissati, sute, mute, vińń±te vińń±tamatta½ bhavissat²’ti, evańhi te b±hiya sikkhitabba½. Yato kho te b±hiya diµµhe diµµhamatta½ bhavissati, sute, mute, vińń±te vińń±tamatta½ bhavissati, tato tva½ b±hiya na tena. Yato tva½ b±hiya na tena, tato b±hiya na tattha. Yato tva½ b±hiya na tattha, tato tva½ b±hiya nevidha na hura½ na ubhayamantarena, esevanto dukkhass±’ti” (ud±. 10).
Ettak±ya desan±ya arahatta½ sacch±k±si. Eva½ s±riputtatther±d²nampi mah±pańńat±did²pan±ni suttapad±ni vitth±rato vattabb±ni. Visesato pana aŖguttar±game etadaggasuttapad±ni (a. ni. 1.188) sikh±pattanti koµippatta½ niµµh±nappatta½ sabbath± paripuŗŗato.
Tanti asammuyhana½. Evanti id±ni vuccam±n±k±rena veditabba½. “Att± abhikkamat²”ti imin± diµµhig±havasena, “aha½ abhikkam±m²”ti imin± m±nag±havasena, tadubhayassa pana vin± taŗh±ya appavattanato taŗh±g±havasen±ti t²hipi mańńan±hi andhab±laputhujjanassa abhikkame sammuyhana½ dasseti. “Tath± asammuyhanto”ti vatv± tadeva asammuyhana½ yena ghanavinibbhogena hoti, ta½ dassento “abhikkam±m²”ti-±dim±ha. Cittasamuµµh±nav±yodh±t³ti teneva abhikkamanacittena samuµµh±n±, ta½cittasamuµµh±nik± v± v±yodh±tu. Vińńattinti k±yavińńatti½. Janayam±n± uppajjati tass± vik±rabh±vato. It²ti tasm± uppajjanato. Cittakiriyav±yodh±tuvipph±ravasen±ti kiriyamayacittasamuµµh±nav±yodh±tuy± vicalan±k±rasaŖkh±tak±yavińńattivasena. Tass±ti aµµhisaŖgh±µassa. Abhikkamatoti abhikkamantassa. Omatt±ti avamatt± l±makappam±ŗ±. V±yodh±tutejodh±tuvasena itar± dve dh±tuyo.
Ida½ vutta½ hoti– yasm± cettha v±yodh±tuy± anugat± tejodh±tu uddharaŗassa paccayo. Uddharaŗagatik± hi tejodh±tu, tena tass± uddharaŗe v±yodh±tuy± anugatabh±vo hoti, tasm± im±sa½ dvinnamettha s±matthiyato adhimattat±, tath± abh±vato pana itar±sa½ omattat±ti. Yasm± pana tejodh±tuy± anugat± v±yodh±tu atiharaŗav²tiharaŗ±na½ paccayo. Kiriyagatik±ya hi v±yodh±tuy± atiharaŗav²tiharaŗesu s±tisayo by±p±ro, tena tass± tattha tejodh±tuy± anugatabh±vo hoti, tasm± im±sa½ dvinnamettha s±matthiyato adhimattat±, itar±sańca tadabh±vato omattat±ti dasseti “tath± atiharaŗav²tiharaŗes³”ti imin±. Satipi cettha anugamak±nugantabbat±visese tejodh±tuv±yodh±tubh±vamatta½ sandh±ya tath±saddaggahaŗa½ kata½. Paµhame hi naye tejodh±tuy± anugamakat±, v±yodh±tuy± anugantabbat±, dutiye pana v±yodh±tuy± anugamakat±, tejodh±tuy± anugantabbat±ti. Tattha akkantaµµh±nato p±dassa ukkhipana½ uddharaŗa½, µhitaµµh±na½ atikkamitv± purato haraŗa½ atiharaŗa½. Kh±ŗu-±dipariharaŗattha½, patiµµhitap±daghaµµan±pariharaŗattha½ v± passena haraŗa½ v²tiharaŗa½, y±va patiµµhitap±do, t±va haraŗa½ atiharaŗa½, tato para½ haraŗa½ v²tiharaŗanti v± ayametesa½ viseso.
Yasm± pathav²dh±tuy± anugat± ±podh±tu vossajjane paccayo. Garutarasabh±v± hi ±podh±tu, tena tass± vossajjane pathav²dh±tuy± anugatabh±vo hoti, tasm± t±sa½ dvinnamettha s±matthiyato adhimattat±, itar±sańca tadabh±vato omattat±ti dassento ±ha “vossajjane…pe… balavatiyo”ti. Yasm± pana ±podh±tuy± anugat± pathav²dh±tu sannikkhepanassa paccayo. Patiµµh±bh±ve viya patiµµh±panepi tass± s±tisayakiccatt± ±podh±tuy± tass± anugatabh±vo hoti, tath± ghaµµanakiriy±ya pathav²dh±tuy± vasena sannirujjhanassa sijjhanato tass± sannirujjhanepi ±podh±tuy± anugatabh±vo hoti, tasm± vutta½ “tath± sannikkhepanasannirujjhanes³”ti.
Anugamak±nugantabbat±visesepi sati pathav²dh±tu-±podh±tubh±vamatta½ sandh±ya tath±saddaggahaŗa½ kata½. Paµhame hi naye pathav²dh±tuy± anugamakat±, ±podh±tuy± anugantabbat±, dutiye pana ±podh±tuy± anugamakat±, pathav²dh±tuy± anugantabbat±ti. Vossajjanańcettha p±dassa on±manavasena vossaggo, tato para½ bh³mi-±d²su patiµµh±pana½ sannikkhepana½, patiµµh±petv± nimmaddanavasena gamanassa sannirodho sannirujjhana½.