“Ito paµµh±ya dass±mi, evañca dass±m²”ti sam±d±tabbaµµhena d±na½ vata½. Paº¹itapaññattat±ya seµµhaµµhena brahma½, brahm±na½ v± seµµh±na½ cariyanti d±nameva brahmacariya½. Macchariyalobh±diniggahaºena sam±ciººatt± d±nameva suciººa½. Iddh²ti deviddhi. Jut²ti pabh±, ±nubh±vo v±. Balav²riy³papatt²ti mahat± balena, v²riyena ca samann±gamo. N±g±ti varuºan±gar±j±na½ vidhurapaº¹itassa ±lapana½.
D±napat²ti d±nas±mino. Op±nabh³tanti udakatitthamiva bh³ta½.
Dh²r±ti so vidhurapaº¹itam±lapati.
Madhussavoti madhurasasandana½. Puññanti puññaphala½, k±raºavoh±rena vutta½. Brahma½, brahm±na½ v± cariyanti brahmacariya½, veyy±vacca½. Esa nayo sesesupi.
Tittiriyanti tittirasakuºar±jena bh±sita½.
Aññatra t±h²ti parad±rabh³t±hi vajjetv±. Amhanti amh±ka½.
Tapass² l³kho, jegucch², pavivittoti catubbidhassa dukkarassa katatt± caturaªgasamann±gata½. Sudanti nip±tamatta½. Lomaha½sanasutta½ majjhim±game m³lapaºº±sake, “mah±s²han±dasuttan”tipi (ma. ni. 1.146) ta½ vadanti.
Iddhanti samiddha½. Ph²tanti phullita½. Vitth±rikanti vitth±rabh³ta½. B±hujaññanti bah³hi janehi niyy±nikabh±vena ñ±ta½. Puthubh³tanti bahubh³ta½. Y±va devamanusseh²ti ettha devalokato y±va manussalok± supak±sitanti adhipp±yavasena p±s±dikasuttaµµhakath±ya½ (d². ni. aµµha. 3.170) vutta½, y±va dev± ca manuss± c±ti attho. Tasm±ti yasm± sikkhattayasaªgaha½ sakalas±sana½ idha “brahmacariyan”ti adhippeta½, tasm±. “Brahmacariyan”ti imin± sam±n±dhikaraº±ni sabbapad±ni yojetv± attha½ dassento “so dhamma½ deset²”ti-±dim±ha. “Eva½ desento c±”ti hi imin± brahmacariyasaddena dhammasadd±d²na½ sam±natthata½ dasseti, “dhamma½ deset²”ti vatv±pi “brahmacariya½ pak±set²”ti vacana½ sar³pato atthappak±sanatthanti ca vibh±veti.
191. Vuttappak±rasampadanti yath±vutta-±dikaly±ºat±dippabhedaguºasampada½. D³rasamuss±ritam±nasseva s±sane samm±paµipatti sambhavati, na m±naj±tikass±ti vutta½ “nihatam±natt±”ti. Ussannatt±ti bahulabh±vato. Bhogar³p±divatthuk± mad± suppaheyy± honti nimittassa anavaµµh±nato, na tath± kulavijj±dimad± nimittassa samavaµµh±nato. Tasm± khattiyabr±hmaºakul²n±na½ pabbajit±nampi j±tivijja½ niss±ya m±najappana½ duppajahanti ±ha “yebhuyyena…pe… m±na½ karont²”ti. Vij±tit±y±ti vipar²taj±tit±ya, h²naj±tit±y±ti attho. Yebhuyyena upanissayasampann± suj±tik± eva, na dujj±tik±ti eva½ vutta½. Patiµµh±tu½ na sakkont²ti s²le patiµµhahitu½ na ussahanti, suvisuddha½ katv± s²la½ rakkhitu½ na sakkont²ti vutta½ hoti. S²lameva hi s±sane patiµµh±, patiµµh±tunti v± saccapaµivedhena lokuttar±ya patiµµh±ya patiµµh±tu½. S± hi nippariy±yato s±sane patiµµh± n±ma.
Eva½ byatirekato attha½ vatv± anvayatopi vadati “gahapatid±rak± pan±”ti-±din±. Kacchehi seda½ muñcanteh²ti itthambh³talakkhaºe karaºavacana½. Tath± piµµhiy± loºa½ puppham±n±y±ti, seda½ muñcantakacch± loºa½ puppham±napiµµhik± hutv±, tehi v± pak±rehi lakkhit±ti attho. Bh³mi½ kasitv±ti bh³miy± kassanato, khett³paj²vanatoti vutta½ hoti. T±disass±ti j±timant³panissayassa. Dubbala½ m±na½. Balava½ dappa½. Kammanti parikamma½. “Itareh²”ti-±din± “ussannatt±”ti hetupada½ vivarati. “It²”ti vatv± tadapar±masitabba½ dasseti “nihatam±natt±”ti-±din±, itisaddo v± nidassane, eva½ yath±vuttanayen±ti attho. Esa nayo ²disesu.
Pacc±j±toti ettha ±k±ro upasaggamattanti ±ha “patij±to”ti. Parisuddhanti r±g±d²na½ accantameva pah±nad²panato nirupakkilesat±ya sabbath± suddha½. Dhammassa s±m² tadupp±dakaµµhena, dhammena v± sadevakassa lokassa s±m²ti dhammass±m². Saddhanti pothujjanikasaddh±vasena saddahana½. Viññ³j±tik±nañhi dhammasampattigahaºapubbik± saddh±siddhi cat³su puggalesu dhammappam±ºadhammappasannapuggalabh±vato. “Yo eva½ sv±kkh±tadhammo, samm±sambuddho vata so bhagav±”ti saddha½ paµilabhati. Yojanasatantarepi v± padese. J±yampatik±ti j±nipatik±. K±ma½ “j±yampatik±”ti vutteyeva gharas±mikagharas±min²vasena dvinnameva gahaºa½ viññ±yati, yassa pana purisassa anek± paj±patiyo, tassa vattabbameva natthi. Ek±yapi t±va sa½v±so samb±dhoyev±ti dassanattha½ “dve”ti vutta½. R±g±din± kiñcana½, khettavatth±din± palibodhana½, tadubhayena saha vattat²ti sakiñcanapalibodhano, soyevattho tath±. R±go eva rajo, tad±dik± dosamoharaj±. Vuttañhi “r±go rajo na ca pana reºu vuccat²”ti-±di (mah±ni. 209; c³¼ani. 74) ±gamanapathat±pi uµµh±naµµh±nat± ev±ti dvepi sa½vaººan± ekatth±, byañjanameva n±na½. Alagganaµµhen±ti asajjanaµµhena appaµibandhasabh±vena. R³pakavasena, taddhitavasena v± abbhok±soti dassetu½ viya-saddaggahaºa½. Eva½ akusalakusalappavatt²na½ µh±n±µh±nabh±vena ghar±v±sapabbajj±na½ samb±dhabbhok±sata½ dassetv± id±ni kusalappavattiy± eva aµµh±naµµh±nabh±vena tesa½ tabbh±va½ dassetu½ “apic±”ti-±di vutta½. Raj±na½ sannip±taµµh±na½ viy±ti sambandho.
Visu½ visu½ paduddh±ramakatv± sam±sato atthavaººan± saªkhepakath±. Ekampi divasanti ekadivasamattampi. Akhaº¹a½ katv±ti dukkaµamattass±pi an±pajjanena achidda½ katv±. Carimakacittanti cuticitta½. Kilesamalen±ti taºh±sa½kiles±dimalena. Amal²nanti asa½kiliµµha½. Pariyod±taµµhena nimmalabh±vena saªkha½ viya likhita½ dhotanti saªkhalikhita½. Atthamatta½ pana dassetu½ “likhitasaªkhasadisan”ti vutta½. Dhotasaªkhasappaµibh±ganti tadatthasseva vivaraºa½. Apica likhita½ saªkha½ saªkhalikhita½ yath± “agy±hito”ti, tassadisatt± pana ida½ saªkhalikhitantipi dasseti, bh±vanapu½sakañceta½. Ajjh±vasat±ti ettha adhi-saddena kammappavacan²yena yogato “ag±ran”ti eta½ bhummatthe upayogavacananti ±ha “ag±ramajjhe”ti. Ya½ n³na yadi pana pabbajeyya½, s±dhu vat±ti sambandho. Kas±yena ratt±ni k±s±y±n²ti dasseti “kas±yarasap²tat±y±”ti imin±. Kasm± cet±ni gahit±n²ti ±ha “brahmacariya½ carant±na½ anucchavik±n²”ti. Acch±detv±ti voh±ravacanamatta½, paridahitv±ti attho, tañca kho niv±sanap±rupanavasena. Ag±rav±so ag±ra½ uttarapadalopena, tassa hita½ vu¹¹hi-±vaha½ kasiv±ºijj±dikamma½. Ta½ anag±riyanti tasmi½ anag±riye.
192. Sahassatoti kah±paºasahassato. Bhogakkhandho bhogar±si. ¾bandhanaµµhen±ti “putto natt± panatt±”ti-±din± pemavasena pariccheda½ katv± bandhanaµµhena, etena ±bandhanattho parivaµµa-saddoti dasseti. Atha v± pit±mahapituputt±divasena parivattanaµµhena parivaµµotipi yujjati. “Amh±kamete”ti ñ±yant²ti ñ±tayo.
193. P±timokkhasa½varena pihitak±yavac²dv±ro sam±no tena sa½varena upeto n±m±ti katv± “p±timokkhasa½varena samann±gato”ti vutta½. ¾c±ragocar±na½ vitth±ro vibhaªgaµµhakath±d²su (vibha. aµµha. 503) gahetabbo. “¾c±ragocarasampanno”ti-±di ca tasseva p±timokkhasa½varasa½vutabh±vassa paccayadassana½. Aºusadisat±ya appamattaka½ “aº³”ti vuttanti ±ha “appamattakes³”ti. Asañcicca ±panna-anukhuddak±pattivasena, sahas± uppanna-akusalacittupp±davasena ca appamattakat±. Bhayadass²ti bhayadassanas²lo. Samm±ti avipar²ta½, sundara½ v±, tabbh±vo ca sakkacca½ y±vaj²va½ av²tikkamavasena. “Sikkh±pades³”ti vutteyeva tadavayavabh³ta½ “sikkh±pada½ sam±d±ya sikkhat²”ti atthassa gamyam±natt± kammapada½ na vuttanti ±ha “ta½ ta½ sikkh±padan”ti, ta½ ta½ sikkh±koµµh±sa½, sikkh±ya v± adhigamup±ya½, tass± v± nissayanti attho.
Etth±ti etasmi½ “p±timokkhasa½varasa½vuto”ti-±divacane. ¾c±ragocaraggahaºenev±ti “±c±ragocarasampanno”ti vacaneneva. Ten±ha “kusale k±yakammavac²kamme gahitep²”ti. Na hi ±c±ragocarasaddamattena kusalak±yavac²kammaggahaºa½ sambhavati, imin± punaruttit±ya codan±lesa½ dasseti. Tass±ti ±j²vap±risuddhis²lassa. Uppattidv±radassanatthanti uppattiy± k±yavac²viññattisaªkh±tassa dv±rassa kamm±padesena dassanattha½, etena yath±vuttacodan±ya sodhana½ dasseti. Ida½ vutta½ hoti– siddhepi sati pun±rambho niyam±ya v± hoti, atthantarabodhan±ya v±, idha pana atthantara½ bodheti, tasm± uppattidv±radassanattha½ vuttanti. Kusalen±ti ca sabbaso anesanapah±nato anavajjena. Katha½ tena uppattidv±radassananti ±ha “yasm± pan±”ti-±di. K±yavac²dv±resu uppannena anavajjena k±yakammavac²kammena samann±gatatt± parisuddh±j²voti adhipp±yo. Tadubhayameva hi ±j²vahetuka½ ±j²vap±risuddhis²la½.
Id±ni suttantarena sa½sanditu½ “muº¹ikaputtasuttantavasena v± eva½ vuttan”ti ±ha. -saddo cettha suttantarasa½sandan±saªkh±ta-atthantaravikappanattho. Muº¹ikaputtasuttanta½ n±ma majjhim±gamavare majjhimapaºº±sake, ya½ “samaºamuº¹ikaputtasuttan”tipi vadanti. Tattha thapat²ti pañcakaªga½ n±ma va¹¹haki½ bhagav± ±lapati. Thapati-saddo hi va¹¹hakipariy±yo. Ida½ vutta½ hoti– yasm± “katame ca thapati kusal± s²l±? Kusala½ k±yakamma½ kusala½ vac²kamman”ti s²lassa kusalak±yakammavac²kammabh±va½ dassetv± “±j²vap±risuddhampi kho aha½ thapati s²lasmi½ vad±m²”ti (ma. ni. 2.265) eva½ pavatt±ya muº¹ikaputtasuttadesan±ya “k±yakammavac²kammena samann±gato kusalen±”ti s²lassa kusalak±yakammavac²kammabh±va½ dassetv± “parisuddh±j²vo”ti eva½ pavatt± aya½ s±maññaphalasuttadesan± ekasaªgah± aññadatthu sa½sandati sameti yath± ta½ gaªgodakena yamunodaka½, tasm± ²dis²pi bhagavato desan±vibh³ti atthev±ti S²lasmi½ vad±m²ti s²lanti vad±mi, s²lasmi½ v± ±dh±rabh³te antogadha½ pariy±panna½, niddh±raºasamud±yabh³te v± eka½ s²lanti vad±mi.
Tividhen±ti c³¼as²lamajjhimas²lamah±s²lato tividhena. “Manacchaµµhes³”ti imin± k±yapañcam±nameva gahaºa½ nivatteti. Upari niddese vakkham±nesu sattasu µh±nesu. Tividhen±ti cat³su pacceka½ yath±l±bhayath±balayath±s±ruppat±vasena tibbidhena.