Apas±dan±vaººan±
O¼±rikanti vatthuv²tikkamasamatthat±vasena th³la½. K±ma½ k±mar±gapaµigh±yeva atthato k±mar±gapaµighasa½yojan±ni, k±mar±gapaµigh±nusay± ca, tath±pi aññoyeva sa½yojanaµµho bandhanabh±vato, añño anusayanaµµho appah²nabh±vena sant±ne th±magamananti katv±, iti kiccavisesavisiµµhabhede gahetv± “catt±ro kilese”ti ca vutta½. Eseva nayo itaresupi. Aºusahagateti aºusabh±va½ upagate. Tabbh±vattho hi aya½ sahagata-saddo “nandir±gasahagat±”ti-±d²su (d². ni. 2.400; ma. ni. 1.91, 133, 460; 3.374; sa½. ni. 5.1081; mah±va. 14; vibha. 203; paµi. ma. 1.34; 2.30) viya. Yath± uparimagg±dhigamanavasena saccasampaµivedho paccay±k±rapaµivedhavasena, eva½ s±vakabodhipaccekabodhisamm±sambodhi-adhigamanavasenapi saccasampaµivedho paccay±k±rapaµivedhavasenev±ti dassetu½ “kasm± c±”ti-±di vutta½. Sabbath±v±ti sabbappak±reneva kiñcipi pak±ra½ asesetv±ti attho. Ye kat±bhin²h±r±na½ mah±bodhisatt±na½ v²riyassa ukkaµµhamajjhimamudut±vasena bodhisambh±rasambharaºe k±labhed± icchit±, te dassento “catt±ri, aµµha, so¼asa v± asaªkhyeyy±n²”ti ±ha, sv±yamattho cariy±piµakavaººan±ya gahetabbo. S±vako padesañ±ºe µhitoti s±vako hutv± sekkhabh±vato tatth±pi padesañ±ºe µhito. Buddh±na½ kath±ya “ta½ tath±gato abhisamet²”ti-±dik±ya paccan²ka½ hoti. Anaññas±dh±raºassa hi vasena buddh±na½ s²han±do, na aññas±dh±raºassa. “V±yamantassev±”ti imin± visesato ñ±ºasambh±rasambharaºa½ paññ±p±ramit±p³raºa½ vadati. Tassa ca sabbampi puñña½ upanissayo.
“Esa devamanuss±na½, sabbak±madado nidhi;
ya½ yadev±bhipatthenti, sabbametena labbhat²”ti. (Khu. p±. 8.10)–
Hi vutta½. Tasm± mah±bodhisatt±na½ sabbesampi puññasambh±ro y±vadeva ñ±ºasambh±rattho samm±sambodhisamadhigamasamatthatt±ti ±ha “paccay±k±ra½ …pe… natth²”ti. Id±ni paccay±k±rapaµivedhasseva v± mah±nubh±vat±dassanamukhena paµiccasamupp±dasseva paramagambh²rata½ dassetu½ “avijj±”ti-±di vutta½. Navahi ±k±reh²ti upp±d±d²hi navahi ±k±rehi. Avijj± hi saªkh±r±na½ upp±do hutv± paccayo hoti, pavatta½ hutv± nimitta½, ±y³hana½, sa½yogo, palibodho, samudayo, hetu, paccayo hutv± paccayo hoti. Eva½ saªkh±r±dayo viññ±º±d²na½. Vuttañheta½ paµisambhid±magge “katha½ paccayapariggahe paññ± dhammaµµhitiñ±ºa½? Avijj± saªkh±r±na½ upp±daµµhiti ca pavattaµµhiti ca nimittaµµhiti ca ±y³hanaµµhiti ca saññogaµµhiti ca palibodhaµµhiti ca samudayaµµhiti ca hetuµµhiti ca paccayaµµhiti ca imehi navah±k±rehi avijj±paccay± saªkh±r± paccayasamuppann±”ti-±di (paµi. ma. 1.45).
Tattha navah±k±reh²ti navahi paccayabh±v³pagaman±k±rehi. Uppajjati etasm± phalanti upp±do, phaluppattiy± k±raºabh±vo. Sati ca avijj±ya saªkh±r± uppajjanti, n±sati, tasm± avijj± saªkh±r±na½ upp±do hutv± paccayo hoti. Tath± avijj±ya sati saªkh±r± pavattanti, n²yanti ca. Yath± ca bhav±d²su khipanti, eva½ tesa½ avijj± paccayo hoti. Tath± ±y³hanti phaluppattiy± ghaµenti, sa½yujjanti attano phalena. Yasmi½ sant±ne saya½ uppann±, ta½ palibundhanti. Paccayantarasamav±ye udayanti uppajjanti. Hinoti ca saªkh±r±na½ k±raºabh±va½ gacchati. Paµicca avijja½ saªkh±r± ayanti pavattant²ti eva½ avijj±ya saªkh±r±na½ k±raºabh±v³pagamanavises± upp±d±dayo veditabb±. Tattha tath± saªkh±r±d²na½ viññ±º±d²su upp±daµµhiti-±d²supi. Tiµµhati eten±ti µhiti, k±raºa½. Upp±do eva µhiti upp±daµµhiti Eseva nayo sesesupi. “Paccayo hot²”ti ida½ idha lokan±thena tad± paccayapariggahassa ±raddhabh±vadassana½. So ca ±rambho ñ±y±ru¼ho “yath± ca purimehi mah±bodhisattehi bodhim³le pavattito, tatheva ca pavattito”ti. Acchariyaveg±bhihat± dasasahassilokadh±tu saªkampi sampakamp²ti dassento “diµµhamattev±”ti-±dim±ha. Etassa dhammass±ti etassa paµiccasamupp±dasaññitassa dhammassa. So pana yasm± atthato hetupabhav±na½ hetu. Ten±ha “etassa paccayadhammass±”ti, j±ti-±d²na½ jar±maraº±dipaccayat±y±ti attho. N±mar³paparicchedo, tassa ca paccayapariggaho na paµham±bhinivesamattena hoti atha kho tattha apar±para½ ñ±ºuppattisaññitena anu anu bujjhanena, tadubhay±bh±va½ pana dassento “ñ±tapariññ±vasena ananubujjhan±”ti ±ha. Niccasaññ±d²na½ pajahanavasena vattam±n± vipassan± dhamme ca paµivijjhant² eva n±ma hoti paµipakkhavikkhambhanena tikkhavisadabh±v±pattito, tadadhiµµh±nabh³t± ca t²raºapariññ±, ariyamaggo ca pariññ±pah±n±bhisamayavasena pavattiy± t²raºapah±napariññ±saªgaho c±ti tadubhayapaµivedh±bh±va½ dassento “t²raºa…pe… appaµivijjhan±”ti ±ha. Tanta½ vuccati vatthav²nanattha½ tantav±yehi daº¹ake ±sañjitv± pas±ritasuttapaµµ² tan²yat²ti katv±. Ta½ pana suttasant±n±kulat±ya nidassanabh±vena ±kulameva gahitanti ±ha “tanta½ viya ±kulakaj±t±”ti. Saªkhepato vuttamattha½ vitth±rato dassetu½ “yath± n±m±”ti-±di vutta½. Sam±netunti pubbena para½ sama½ katv± ±netu½, avisama½ uju½ k±tunti attho. Tantameva v± ±kula½ tant±kula½, tant±kula½ viya j±t± bh³t±ti tant±kulaj±t±. Majjhima½ paµipada½ anupagantv± antadvayapatanena paccay±k±re khalit± ±kul± by±kul± honti. Teneva antadvayapatanena ta½ta½diµµhig±havasena paribbhamant± ujuka½ dhammaµµhiti katha½ paµipajjitu½ na j±nanti. Ten±ha “na sakkonti ta½ paccay±k±ra½ uju½ k±tun”ti. Dve bodhisatteti paccekabodhisattamah±bodhisatte. Attano dhammat±y±ti attano sabh±vena, paropadesena vin±ti attho. Tattha tattha gu¼akaj±tanti tasmi½ tasmi½ µh±ne j±tagu¼akampi gaºµh²ti suttagaºµhi. Tato eva gaºµhibaddha½ baddhagaºµhika½. Paccayesu pakkhalitv±ti aniccadukkh±natt±disabh±vesu paccayadhammesu nicc±digg±havasena pakkhalitv±. Paccaye uju½ k±tu½ asakkont±ti tasseva nicc±digg±hassa avissajjanato paccayadhammanimitta½ attano dassana½ uju½ k±tu½ asakkont± ida½sacc±bhinivesak±yaganthavasena gaºµhikaj±t± hont²ti ±ha “dv±saµµhi…pe… gaºµhibaddh±”ti. Ye hi keci samaº± v± br±hmaº± v± sassatadiµµhi-±didiµµhiyo nissit± all²n±. Vinanato “kul±”ti itthiliªgavasena laddhan±massa tantav±yassa gaºµhika½ n±ma ±kulabh±vena aggato v± m³lato v± duviññeyy±yeva khalitatantasuttanti ±ha “kul±gaºµhika½ vuccati pesak±rakañjiyasuttan”ti. Sakuºik±ti kul±vakasakuºik±. S± hi rukkhas±kh±su olambanakul±vak± hoti. Tañhi s± kul±vaka½ tato tato tiºah²r±dike ±netv± tath± vinandhati, yath± tesa½ pesak±rakañjiyasutta½ viya aggena v± agga½ m³lena v± m³la½ sam±netu½ vivecetu½ v± na sakk±. Ten±ha “yath± h²”ti-±di. Tadubhayamp²ti “kul±gaºµhikan”ti vutta½ kañjiyasutta½, kul±vakañca. Purimanayenev±ti “evameva satt±”ti-±din± pubbe vuttanayeneva. K±ma½ muñjapabbajatiº±ni yath±j±t±nipi d²ghabh±vena patitv± araññaµµh±ne aññamañña½ vinandhitv± ±kulaby±kul±ni hutv± tiµµhanti, t±ni pana na tath± dubbiveciy±ni, yath± rajjubh³t±n²ti dassetu½ “yath± t±n²”ti-±di vutta½. Sesamettha heµµh± vuttanayameva. Ap±y±ti ava¹¹hit±, sukhena, sukhahetun± v± virahit±ti attho. Dukkhassa gatibh±vatoti ±p±yikassa dukkhassa pavattiµµh±nabh±vato. Sukhasamussayatoti abbhudayato. Vinipatitatt±ti vir³pa½ nipatitatt± yath± tenattabh±vena sukhasamussayo na hoti, eva½ nipatitatt±. Itaroti sa½s±ro. Nanu “ap±yan”ti-±din± vuttopi sa½s±ro ev±ti? Saccameta½, niray±d²na½ pana adhimattadukkhabh±vadassanattha½ ap±y±diggahaºa½. Gobal²baddañ±yen±yamattho veditabbo. Khandh±nañca paµip±µ²ti pañcanna½ khandh±na½ hetuphalabh±vena apar±para½ pavatti. Abbocchinna½ vattam±n±ti avicchedena pavattam±n±. Ta½ sabbamp²ti ta½ “ap±yan”ti-±din± vutta½ sabba½ ap±yadukkhañceva vaµµadukkhañca. “Mah±samudde v±tukkhittan±v± viy±”ti ida½ paribbhamaµµh±nassa mahantadassanatthañceva paribbhamanassa anavaµµhitat±dassanatthañca “upam±ya. Yantesu yuttagoºo viy±”ti ida½ pana avasabh±vadassanatthañceva duppamokkhabh±vadassanatthañc±ti veditabba½.