Bodhisattadhammat±vaººan±
17. Atha kho, bhikkhave, vipass² bodhisattoti-±d²su pana vipass²ti tassa n±ma½, tañca kho vividhe atthe passanakusalat±ya laddha½. Bodhisattoti paº¹itasatto bujjhanakasatto. Bodhisaªkh±tesu v± cat³su maggesu satto ±satto laggam±nasoti bodhisatto. Sato sampaj±noti ettha satoti satiyeva. Sampaj±noti ñ±ºa½. Sati½ s³paµµhita½ katv± ñ±ºena paricchinditv± m±tukucchi½ okkam²ti attho. Okkam²ti imin± cassa okkantabh±vo p±¼iya½ dassito, na okkamanakkamo. So pana yasm± aµµhakatha½ ±r³¼ho, tasm± eva½ veditabbo– Sabbabodhisatt± hi samati½sa p±ramiyo p³retv±, pañca mah±paricc±ge pariccajitv±, ñ±tatthacariyalokatthacariyabuddhacariy±na½ koµi½ patv±, vessantarasadise tatiye attabh±ve µhatv±, satta mah±d±n±ni datv±, sattakkhattu½ pathavi½ kampetv±, k±laªkatv±, dutiyacittav±re tusitabhavane nibbattanti. Vipass² bodhisattopi tatheva katv± tusitapure nibbattitv± saµµhisatasahass±dhik± sattapaññ±sa vassakoµiyo tattha aµµh±si. Aññad± pana d²gh±yukadevaloke nibbatt± bodhisatt± na y±vat±yuka½ tiµµhanti. Kasm±? Tattha p±ram²na½ dupp³raº²yatt±. Te adhimuttik±lakiriya½ katv± manussapatheyeva nibbattanti. P±ram²na½ p³rento pana yath± id±ni ekena attabh±vena sabbaññuta½ upanetu½ sakkonti, eva½ sabbaso p³ritatt± tad± vipass² bodhisatto tattha y±vat±yuka½ aµµh±si. Devat±na½ pana– “manuss±na½ gaºan±vasena id±ni sattahi divasehi cuti bhavissat²”ti pañca pubbanimitt±ni uppajjanti– m±l± mil±yanti, vatth±ni kilissanti, kacchehi sed± muccanti, k±ye dubbaººiya½ okkamati, devo dev±sane na saºµh±ti. Tattha m±l±ti paµisandhiggahaºadivase pi¼andhanam±l± t± kira saµµhisatasahass±dhik± sattapaºº±sa vassakoµiyo amil±yitv± tad± mil±yanti. Vatthesupi eseva nayo. Ettaka½ pana k±la½ dev±na½ neva s²ta½ na uºha½ hoti, tasmi½ k±le sar²r± bindubinduvasena sed± muccanti. Ettakañca k±la½ tesa½ sar²re khaº¹iccap±licc±divasena vivaººat± na paññ±yati, devadh²t± so¼asavassuddesik± viya kh±yanti, devaputt± v²sativassuddesik± viya kh±yanti, maraºak±le pana tesa½ kilantar³po attabh±vo hoti. Ettakañca tesa½ k±la½ devaloke ukkaºµhit± n±ma natthi, maraºak±le pana nissasanti vijambhanti, sake ±sane n±bhiramanti. Im±ni pana pubbanimitt±ni yath± loke mah±puññ±na½ r±jar±jamah±matt±d²na½yeva ukk±p±tabh³mic±lacandagg±h±d²ni nimitt±ni paññ±yanti, na sabbesa½; eva½ mahesakkhadevat±na½yeva paññ±yanti, na sabbesa½. Yath± ca manussesu pubbanimitt±ni nakkhattap±µhak±dayova j±nanti, na sabbe; eva½ t±nipi na sabbadevat± j±nanti, paº¹it± eva pana j±nanti. Tattha ye mandena kusalakammena nibbatt± devaputt±, te tesu uppannesu– “id±ni ko j±n±ti, ‘kuhi½ nibbattess±m±’ti” bh±yanti. Ye mah±puññ±, te “amhehi dinna½ d±na½, rakkhita½ s²la½, bh±vita½ bh±vana½ ±gamma upari devalokesu sampatti½ anubhaviss±m±”ti na bh±yanti. Vipass² bodhisattopi t±ni pubbanimitt±ni disv± “id±ni anantare attabh±ve buddho bhaviss±m²”ti na bh±yati. Athassa tesu nimittesu p±tubh³tesu dasasahassacakkav±¼adevat± sannipatitv±– “m±risa, tumhehi dasa p±ramiyo p³rentehi na sakkasampatti½, na m±rasampatti½, na brahmasampatti½, na cakkavattisampatti½ patthentehi p³rit±, lokanittharaºatth±ya pana buddhatta½ patthayam±nehi p³rit±. So vo, id±ni k±lo, m±risa, buddhatt±ya, samayo, m±risa, buddhatt±y±”ti y±canti. Atha mah±satto t±sa½ devat±na½ paµiñña½ adatv±va k±lad²padesakulajanetti-±yuparicchedavasena pañcamah±vilokana½ n±ma vilokesi. Tattha “k±lo nu kho, na k±lo”ti paµhama½ k±la½ vilokesi. Tattha vassasatasahassato uddha½ va¹¹hita-±yuk±lo k±lo n±ma na hoti. Kasm±? Tad± hi satt±na½ j±tijar±maraº±ni na paññ±yanti, buddh±nañca dhammadesan± n±ma tilakkhaºamutt± natthi. Te tesa½– “anicca½ dukkhamanatt±”ti kathent±na½– “ki½ n±meta½ kathent²”ti neva sotu½, na saddahitu½ maññanti, tato abhisamayo na hoti, tasmi½ asati aniyy±nika½ s±sana½ hoti. Tasm± so ak±lo. Vassasatato ³na-±yuk±lopi k±lo na hoti. Kasm±? Tad± hi satt± ussannakiles± honti, ussannakiles±nañca dinno ov±do ov±daµµh±ne na tiµµhati, udake daº¹ar±ji viya khippa½ vigacchati. Tasm± sopi ak±lova. Vassasatasahassato paµµh±ya heµµh±, vassasatato paµµh±ya uddha½ ±yuk±lo k±lo n±ma, tad± ca as²tivassasahass±yuk± manuss±. Atha mah±satto– “nibbattitabbak±lo”ti k±la½ passi. Tato d²pa½ vilokento sapariv±re catt±ro d²pe oloketv±– “t²su d²pesu buddh± na nibbattanti, jambud²peyeva nibbattant²”ti d²pa½ passi. Tato “jambud²po n±ma mah±, dasayojanasahassaparim±ºo, katarasmi½ nu kho padese buddh± nibbattant²”ti desa½ vilokento majjhimadesa½ passi. Majjhimadeso n±ma– “puratthim±ya dis±ya gajaªgala½ n±ma nigamo”ti-±din± (mah±va. 259) nayena vinaye vuttova. So ±y±mato t²ºi yojanasat±ni, vitth±rato a¹¹hateyy±ni, parikkhepato navayojanasat±n²ti. Etasmiñhi padese buddh± paccekabuddh± aggas±vak± as²ti mah±s±vak± cakkavattir±j±no aññe ca mahesakkh± khattiyabr±hmaºagahapatimah±s±l± uppajjanti. Idañcettha bandhumat² n±ma nagara½, tattha may± nibbattitabbanti niµµha½ agam±si. Tato kula½ vilokento– “buddh± n±ma lokasammate kule nibbattanti. Id±ni ca khattiyakula½ lokasammata½, tattha nibbattiss±mi, bandhum± n±ma me r±j± pit± bhavissat²”ti kula½ passi. Tato m±tara½ vilokento– “buddham±t± n±ma lol± sur±dhutt± na hoti, kappasatasahassa½ p³ritap±ram², j±tito paµµh±ya akhaº¹apañcas²l± hoti, ayañca bandhumat² n±ma dev² ²dis±, aya½ me m±t± bhavissati “kittaka½ panass± ±y³”ti ±vajjanto “dasanna½ m±s±na½ upari satta divas±n²”ti passi. Iti ima½ pañcamah±vilokana½ viloketv± “k±lo, me m±ris±, buddhabh±v±y±”ti devat±na½ saªgaha½ karonto paµiñña½ datv±– “gacchatha, tumhe”ti t± devat± uyyojetv± tusitadevat±hi parivuto tusitapure nandanavana½ p±visi. Sabbadevalokesu hi nandanavana½ atthiyeva. Tatra na½ devat± ito cuto sugati½ gacch±ti pubbekatakusalakammok±sa½ s±rayam±n± vicaranti. So eva½ devat±hi kusala½ s±rayam±n±hi parivuto tattha vicarantoyeva cavi. Eva½ cuto ca ‘cav±m²’ti j±n±ti, cuticitta½ na j±n±ti. Paµisandhi½ gahetv±pi j±n±ti, paµisandhicittameva na j±n±ti. “Imasmi½ me µh±ne paµisandhi½ gahit±”ti eva½ pana j±n±ti. Keci pana ther±– “±vajjanapariy±yo n±ma laddhu½ vaµµati, dutiyatatiyacittav±re eva j±nissat²”ti vadanti. Tipiµakamah±s²vatthero pana ±ha– “mah±satt±na½ paµisandhi na aññesa½ paµisandhisadis±, koµippatta½ pana tesa½ satisampajañña½. Yasm± pana teneva cittena ta½ citta½ ñ±tu½ na sakk±, tasm± cuticitta½ na j±n±ti. Cutikkhaºepi ‘cav±m²’ti j±n±ti. Paµisandhicitta½ na j±n±ti. ‘Asukasmi½ me µh±ne paµisandhi gahit±’ti j±n±ti, tasmi½ k±le dasasahassilokadh±tu kampat²”ti. Eva½ sato sampaj±no m±tukucchi½ okkamanto pana ek³nav²satiy± paµisandhicittesu mett±pubbabh±gassa somanassasahagatañ±ºasampayutta-asaªkh±rikakusalacittassa sadisamah±vip±kacittena paµisandhi gaºhi. Mah±s²vatthero pana upekkh±sahagaten±ti ±ha. Yath± ca amh±ka½ bhagav±, eva½ sopi ±s±¼h²puººam±ya½ uttar±s±¼hanakkhatteneva paµisandhi½ aggahesi. Tad± kira pure puººam±ya sattamadivasato paµµh±ya vigatasur±p±na½ m±l±gandh±divibh³tisampanna½ nakkhattak²¼a½ anubhavam±n± bodhisattam±t± sattame divase p±to uµµh±ya gandhodakena nah±yitv± sabb±laªk±ravibh³sit± varabhojana½ bhuñjitv± uposathaªg±ni adhiµµh±ya sirigabbha½ pavisitv± sirisayane nipann± nidda½ okkamam±n± ida½ supina½ addasa– “catt±ro kira na½ mah±r±j±no sayaneneva saddhi½ ukkhipitv± anotattadaha½ netv± nah±petv± dibbavattha½ niv±setv± dibbagandhehi vilimpetv± dibbapupph±ni pi¼andhitv±, tato avid³re rajatapabbato, tassa anto kanakavim±na½ atthi, tasmi½ p±c²nato s²sa½ katv± nipajj±pesu½. Atha bodhisatto setavarav±raºo hutv± tato avid³re eko suvaººapabbato, tattha caritv± tato oruyha rajatapabbata½ abhiruhitv± kanakavim±na½ pavisitv± m±tara½ padakkhiºa½ katv± dakkhiºapassa½ ph±letv± kucchi½ paviµµhasadiso ahosi”. Atha pabuddh± dev² ta½ supina½ rañño ±rocesi. R±j± vibh±t±ya rattiy± catusaµµhimatte br±hmaºap±mokkhe pakkos±petv± harit³palitt±ya l±j±d²hi katamaªgalasakk±r±ya bh³miy± mah±rah±ni ±san±ni paññapetv± tattha nisinn±na½ br±hmaº±na½ sappimadhusakkar±bhisaªkhatassa varap±y±sassa suvaººarajatap±tiyo p³retv± suvaººarajatap±t²heva paµikujjitv± ad±si, aññehi ca ahatavatthakapilag±v²d±n±d²hi nesa½ santappesi. Atha nesa½ sabbak±masantappit±na½ ta½ supina½ ±rocetv±– “ki½ bhavissat²”ti pucchi. Br±hmaº± ±ha½su– “m± cintayi, mah±r±ja, deviy± te kucchimhi gabbho patiµµhito, so ca kho purisagabbho na itthigabbho, putto te bhavissati. So sace ag±ra½ ajjh±vasissati, r±j± bhavissati cakkavatt². Sace ag±r± nikkhamma pabbajissati, buddho bhavissati loke vivaµµacchado”ti. Aya½ t±va– “m±tukucchi½ okkam²”ti ettha vaººan±kkamo. Ayamettha dhammat±ti aya½ ettha m±tukucchi-okkamane dhammat±, aya½ sabh±vo, aya½ niy±moti vutta½ hoti. Niy±mo ca n±mesa kammaniy±mo, utuniy±mo, b²janiy±mo, cittaniy±mo, dhammaniy±moti pañcavidho (dha. sa. aµµha. 498). Tattha kusalassa iµµhavip±kad±na½, akusalassa aniµµhavip±kad±nanti aya½ kammaniy±mo. Tassa d²panattha½– “na antalikkhe”ti (khu. p±. 127) g±th±ya vatth³ni vattabb±ni. Apica ek± kira itth² s±mikena saddhi½ bhaº¹itv± ubbandhitv± marituk±m± rajjup±se g²va½ pavesesi. Aññataro puriso v±si½ nisento ta½ itthikamma½ disv± rajju½ chindituk±mo– “m± bh±yi, m± bh±y²”ti ta½ samass±sento upadh±vi. Rajju ±s²viso hutv± aµµh±si. So bh²to pal±yi. Itar± tattheva mari. Evam±d²ni cettha vatth³ni dassetabb±ni. Tesu tesu janapadesu tasmi½ tasmi½ k±le ekappah±reneva rukkh±na½ pupphaphalagahaº±d²ni, v±tassa v±yana½ av±yana½, ±tapassa tikkhat± mandat±, devassa vassana½ avassana½, padum±na½ div± vikasana½ ratti½ mil±yananti evam±di utuniy±mo. Ya½ paneta½ s±lib²jato s±liphalameva, madhurato madhurasa½yeva, tittato tittarasa½yeva phala½ hoti, aya½ b²janiy±mo. Purim± purim± cittacetasik± dhamm± pacchim±na½ pacchim±na½ cittacetasik±na½ dhamm±na½ upanissayapaccayena paccayoti eva½ yadeta½ cakkhuviññ±º±d²na½ anantar± sampaµicchan±d²na½ nibbattana½, aya½ cittaniy±mo.