Tath±gatapacchimav±c±vaººan±

216. Id±ni bhikkhusaªghassa ov±da½ ±rabhi, ta½ dassetu½ atha kho bhagav±ti-±di vutta½. Tattha desito paññattoti dhammopi desito ceva paññatto ca, vinayopi desito ceva paññatto ca. Paññatto ca n±ma µhapito paµµhapitoti attho. So vo mamaccayen±ti so dhammavinayo tumh±ka½ mamaccayena satth±. May± hi vo µhiteneva– “ida½ lahuka½, ida½ garuka½, ida½ satekiccha½, ida½ atekiccha½, ida½ lokavajja½, ida½ paººattivajja½, aya½ ±patti puggalassa santike vuµµh±ti, aya½ ±patti gaºassa santike vuµµh±ti, aya½ saªghassa santike vuµµh±t²”ti satt±pattikkhandhavasena otiººe vatthusmi½ sakhandhakapariv±ro ubhatovibhaªgo vinayo n±ma desito, ta½ sakalampi vinayapiµaka½ mayi parinibbute tumh±ka½ satthukicca½ s±dhessati.
Ýhiteneva ca may±– “ime catt±ro satipaµµh±n±, catt±ro sammappadh±n±, catt±ro iddhip±d±, pañca indriy±ni, pañca bal±ni, satta bojjhaªg±, ariyo aµµhaªgiko maggo”ti tena ten±k±rena ime dhamme vibhajitv± vibhajitv± suttantapiµaka½ desita½, ta½ sakalampi suttantapiµaka½ mayi parinibbute tumh±ka½ satthukicca½ s±dhessati. Ýhiteneva ca may±– “ime pañcakkhandh±, dv±das±yatan±ni, aµµh±rasa dh±tuyo, catt±ri sacc±ni, b±v²satindriy±ni, nava het³, catt±ro ±h±r±, satta phass±, satta vedan±, satta saññ±, satta sañcetan±, satta citt±ni. Tatr±pi ‘ettak± dhamm± k±m±vacar±, ettak± r³p±vacar±, ettak± ar³p±vacar±, ettak± pariy±pann±, ettak± apariy±pann±, ettak± lokiy±, ettak± lokuttar±’ti” ime dhamme vibhajitv± vibhajitv± catuv²satisamantapaµµh±na-anantanayamah±paµµh±napaµimaº¹ita½ abhidhammapiµaka½ desita½, ta½ sakalampi abhidhammapiµaka½ mayi parinibbute tumh±ka½ satthukicca½ s±dhessati.
Iti sabbampeta½ abhisambodhito y±va parinibb±n± pañcacatt±l²savass±ni bh±sita½ lapita½– “t²ºi piµak±ni, pañca nik±y±, navaªg±ni, catur±s²ti dhammakkhandhasahass±n²”ti eva½ mah±pabheda½ hoti. Iti im±ni catur±s²ti dhammakkhandhasahass±ni tiµµhanti, aha½ ekova parinibb±y±mi. Ahañca kho pana d±ni ekakova ovad±mi anus±s±mi, mayi parinibbute im±ni catur±s²ti dhammakkhandhasahass±ni tumhe ovadissanti anus±sissant²ti eva½ bhagav± bah³ni k±raº±ni dassento– “so vo mamaccayena satth±”ti ovaditv± puna an±gate c±ritta½ dassento yath± kho pan±ti-±dim±ha.
Tattha samud±carant²ti kathenti voharanti. N±mena v± gottena v±ti navak±ti avatv± “tissa, n±g±”ti eva½ n±mena v±, “kassapa, gotam±”ti eva½ gottena v±, “±vuso tissa, ±vuso kassap±”ti eva½ ±vusov±dena v± samud±caritabbo. Bhanteti v± ±yasm±ti v±ti bhante tissa, ±yasm± tiss±ti eva½ samud±caritabbo. Sam³hanat³ti ±kaªkham±no sam³hanatu, yadi icchati sam³haneyy±ti attho. Kasm± pana sam³hanath±ti eka½seneva avatv± vikappavacaneneva µhapes²ti? Mah±kassapassa bala½ diµµhatt±. Passati hi bhagav± “sam³hanath±ti vuttepi saªg²tik±le kassapo na sam³hanissat²”ti. Tasm± vikappeneva µhapesi.
Tattha– “ekacce ther± evam±ha½su– catt±ri p±r±jik±ni µhapetv± avases±ni khudd±nukhuddak±n²”ti-±din± nayena pañcasatikasaªg²tiya½ khudd±nukhuddakakath± ±gat±va vinicchayo pettha samantap±s±dik±ya½ vutto. Keci pan±hu– “bhante, n±gasena, katama½ khuddaka½, katama½ anukhuddakan”ti milindena raññ± pucchito. “Dukkaµa½, mah±r±ja, khuddaka½, dubbh±sita½ anukhuddakan”ti vuttatt± n±gasenatthero khudd±nukhuddaka½ j±n±ti. Mah±kassapo pana ta½ aj±nanto–
“Suº±tu me, ±vuso, saªgho santamh±ka½ sikkh±pad±ni gihigat±ni, gihinopi j±nanti– “ida½ vo samaº±na½ sakyaputtiy±na½ kappati, ida½ vo na kappat²”ti. Sace maya½ khudd±nukhuddak±ni sikkh±pad±ni sam³haniss±ma, bhavissanti vatt±ro– “dh³mak±lika½ samaºena gotamena s±vak±na½ sikkh±pada½ paññatta½, y±va nesa½ satth± aµµh±si, t±vime sikkh±padesu sikkhi½su, yato imesa½ satth± parinibbuto, na d±nime sikkh±padesu sikkhant²”ti. Yadi saªghassa pattakalla½, saªgho apaññatta½ na paññapeyya, paññatta½ na samucchindeyya, yath±paññattesu sikkh±padesu sam±d±ya vatteyya. Es± ñatt²ti–
Kammav±ca½ s±ves²ti. Na ta½ eva½ gahetabba½. N±gasenatthero hi– “parav±dino ok±so m± ahos²”ti evam±ha. Mah±kassapatthero “khudd±nukhuddak±patti½ na sam³haniss±m²”ti kammav±ca½ s±vesi.
Brahmadaº¹akath±pi saªg²tiya½ ±gatatt±samantap±s±dik±ya½ vinicchit±.
Kaªkh±ti dve¼haka½. Vimat²ti vinicchitu½ asamatthat±, buddho nu kho, na buddho nu kho, dhammo nu kho, na dhammo nu kho, saªgho nu kho, na saªgho nu kho, maggo nu kho, na maggo nu kho, paµipad± nu kho, na paµipad± nu khoti yassa sa½sayo uppajjeyya, ta½ vo vad±mi “pucchatha bhikkhave”ti ayamettha saªkhepattho. Satthug±raven±pi na puccheyy±th±ti maya½ satthusantike pabbajimha, catt±ro paccay±pi no satthu santak±va, te maya½ ettaka½ k±la½ kaªkha½ akatv± na arah±ma ajja pacchimak±le kaªkha½ k±tunti sace eva½ satthari g±ravena na pucchatha. Sah±yakopi bhikkhave sah±yakassa ±rocet³ti tumh±ka½ yo yassa bhikkhuno sandiµµho sambhatto, so tassa ±rocetu, aha½ etassa bhikkhussa kathess±mi, tassa katha½ sutv± sabbe nikkaªkh± bhavissath±ti dasseti.
Eva½ pasannoti eva½ saddah±mi ahanti attho. ѱºamev±ti nikkaªkhabh±vapaccakkhakaraºañ±ºa½yeva, ettha tath±gatassa na saddh±mattanti attho. Imesañhi, ±nand±ti imesa½ antos±ºiya½ nisinn±na½ pañcanna½ bhikkhusat±na½. Yo pacchimakoti yo guºavasena pacchimako. ¾nandatthera½yeva sandh±y±ha.
218. Appam±dena samp±deth±ti sati-avippav±sena sabbakicc±ni samp±deyy±tha. Iti bhagav± parinibb±namañce nipanno pañcacatt±l²sa vass±ni dinna½ ov±da½ sabba½ ekasmi½ appam±dapadeyeva pakkhipitv± ad±si. Aya½ tath±gatassa pacchim± v±c±ti ida½ pana saªg²tik±rak±na½ vacana½.