Mall±na½ vandan±vaººan±
211. Amh±kañca noti ettha no k±ro nip±tamatta½. Agh±vinoti uppannadukkh±. Dumman±ti anattaman±. Cetodukkhasamappit±ti domanassasamappit±. Kulaparivattaso kulaparivattaso µhapetv±ti ekeka½ kulaparivatta½ kulasaªkhepa½ v²thisabh±gena ceva racch±sabh±gena ca visu½ visu½ µhapetv±.
Subhaddaparibb±jakavatthuvaººan±
212. Subhaddo n±ma paribb±jakoti udiccabr±hmaºamah±s±lakul± pabbajito channaparibb±jako. Kaªkh±dhammoti vimatidhammo. Kasm± panassa ajja eva½ ahos²ti? Tath±vidha-upanissayatt±. Pubbe kira puññakaraºak±le dve bh±taro ahesu½. Te ekatova sassa½ aka½su. Tattha jeµµhakassa– “ekasmi½ sasse navav±re aggasassad±na½ may± d±tabban”ti ahosi. So vappak±le b²jagga½ n±ma datv± gabbhak±le kaniµµhena saddhi½ mantesi– “gabbhak±le gabbha½ ph±letv± dass±m±”ti kaniµµho– “taruºasassa½ n±setuk±mos²”ti ±ha. Jeµµho kaniµµhassa ananuvattanabh±va½ ñatv± khetta½ vibhajitv± attano koµµh±sato gabbha½ ph±letv± kh²ra½ n²haritv± sappinavan²tena sa½yojetv± ad±si, puthukak±le puthuka½ k±retv± ad±si, l±yanak±le l±yanagga½, veºikaraºe veºagga½, kal±p±d²su kal±pagga½, khalagga½, khalabhaº¹agga½, koµµhagganti eva½ ekasasse navav±re aggad±na½ ad±si. Kaniµµho pana uddharitv± ad±si. Tesu jeµµhako aññ±sikoº¹aññatthero j±to. Bhagav±– “kassa nu kho aha½ paµhama½ dhamma½ deseyyan”ti olokento “aññ±sikoº¹añño ekasmi½ sasse nava aggad±n±ni ad±si, ima½ aggadhamma½ tassa desess±m²”ti sabbapaµhama½ dhamma½ desesi. So aµµh±rasahi brahmakoµ²hi saddhi½ sot±pattiphale patiµµh±si. Kaniµµho pana oh²yitv± pacch± d±nassa dinnatt± satthu parinibb±nak±le eva½ cintetv± satth±ra½ daµµhuk±mo ahosi. M± tath±gata½ viheµhes²ti thero kira– “ete aññatitthiy± n±ma attano gahaºameva gaºhanti, tassa vissajj±panatth±ya bhagavato bahu½ bh±sam±nassa k±yav±c±vihes± bhavissati, pakatiy±pi ca kilantoyeva bhagav±”ti maññam±no evam±ha. Paribb±jako– “na me aya½ bhikkhu ok±sa½ karoti, atthikena pana anuvattitv± k±retabbo”ti thera½ anuvattanto dutiyampi tatiyampi ±ha. 213. Assosi khoti s±ºidv±re µhitassa bh±sato pakatisoteneva assosi, sutv± ca pana subhaddasseva atth±ya mahat± uss±hena ±gatatt± ala½ ±nand±ti-±dim±ha. Tattha alanti paµikkhepatthe nip±to. Aññ±pekkhov±ti aññ±tuk±mova hutv±. Abbhaññi½s³ti yath± tesa½ paµiññ±, tatheva j±ni½su. Ida½ vutta½ hoti– sace nesa½ s± paµiññ± niyy±nik±, sabbe abbhañña½su, no ce, na abbhañña½su. Tasm± ki½ tesa½ paµiññ± niyy±nik±, aniyy±nik±ti ayameva tassa pañhassa attho. Atha bhagav± tesa½ aniyy±nikabh±vakathanena atth±bh±vato ceva ok±s±bh±vato ca “alan”ti paµikkhipitv± dhammameva desesi. Paµhamay±masmiñhi mall±na½ dhamma½ desetv± majjhimay±me subhaddassa, pacchimay±me bhikkhusaªgha½ ovaditv± balavapacc³sasamaye parinibb±yiss±micceva bhagav± ±gato. 214. Samaºopi tattha na upalabbhat²ti paµhamo sot±pannasamaºopi tattha natthi, dutiyo sakad±g±misamaºopi, tatiyo an±g±misamaºopi, catuttho arahattasamaºopi tattha natth²ti attho. “Imasmi½ kho”ti purimadesan±ya aniyamato vatv± id±ni attano s±sana½ niyamento ±ha. Suññ± parappav±d± samaºebh²ti catunna½ magg±na½ atth±ya ±raddhavipassakehi cat³hi, maggaµµhehi cat³hi, phalaµµhehi cat³h²ti dv±dasahi samaºehi suññ± parappav±d± tucch± rittak±. Ime ca subhadd±ti ime dv±dasa bhikkh³. Samm± vihareyyunti ettha sot±panno attano adhigataµµh±na½ aññassa kathetv± ta½ sot±panna½ karonto samm± viharati n±ma. Esa nayo sakad±g±mi-±d²su. Sot±pattimaggaµµho aññampi sot±pattimaggaµµha½ karonto samm± viharati n±ma. Esa nayo sesamaggaµµhesu. Sot±pattimaggatth±ya ±raddhavipassako attano paguºa½ kammaµµh±na½ kathetv± aññampi sot±pattimaggatth±ya ±raddhavipassaka½ karonto samm± viharati n±ma. Esa nayo sesamaggatth±ya ±raddhavipassakesu. Ida½ sandh±y±ha– “samm± vihareyyun”ti. Asuñño loko arahantehi ass±ti na¼avana½ saravana½ viya nirantaro assa. Ek³nati½so vayas±ti vayena ek³nati½savasso hutv±. Ya½ pabbajinti ettha yanti nip±tamatta½. Ki½ kusal±nu-es²ti “ki½ kusalan”ti anu-esanto pariyesanto. Tattha– “ki½ kusalan”ti sabbaññutaññ±ºa½ adhippeta½, ta½ gavesantoti attho. Yato ahanti yato paµµh±ya aha½ pabbajito, etthantare samadhik±ni paññ±sa vass±ni hont²ti dasseti. ѱyassa dhammass±ti ariyamaggadhammassa. Padesavatt²ti padese vipassan±magge pavattanto. Ito bahiddh±ti mama s±sanato bahiddh±. Samaºopi natth²ti padesavattivipassakopi natthi, paµhamasamaºo sot±pannopi natth²ti vutta½ hoti. Ye etth±ti ye tumhe ettha s±sane satth±r± sammukh± antev±sik±bhisekena abhisitt±, tesa½ vo l±bh± tesa½ vo suladdhanti. B±hirasamaye kira ya½ antev±sika½ ±cariyo– “ima½ pabb±jehi ima½ ovada, ima½ anus±s±”ti vadati, so tena attano µh±ne µhapito hoti, tasm± tassa– “ima½ pabbajehi, ima½ ovada, ima½ anus±s±”ti ime l±bh± honti. Therampi subhaddo tameva b±hirasamaya½ gahetv± evam±ha. Alattha khoti katha½ alattha? Thero kira na½ ekamanta½ netv± udakatumbato p±n²yena s²sa½ temetv± tacapañcakakammaµµh±na½ kathetv± kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±d±petv± saraº±ni datv± bhagavato santika½ ±nesi. Bhagav± upasamp±detv± kammaµµh±na½ ±cikkhi. So ta½ gahetv± uyy±nassa ekamante caªkama½ adhiµµh±ya ghaµento v±yamanto vipassana½ va¹¹hento saha paµisambhid±hi arahatta½ patv± ±gamma bhagavanta½ vanditv± nis²di. Ta½ sandh±ya– “acir³pasampanno kho pan±”ti-±di vutta½. So ca bhagavato pacchimo sakkhis±vako ahos²ti saªg²tik±rak±na½ vacana½. Tattha yo bhagavati dharam±ne pabbajitv± aparabh±ge upasampada½ labhitv± kammaµµh±na½ gahetv± arahatta½ p±puº±ti, upasampadampi v± dharam±neyeva labhitv± aparabh±ge kammaµµh±na½ gahetv± arahatta½ p±puº±ti, kammaµµh±nampi v± dharam±neyeva gahetv± aparabh±ge arahattameva p±puº±ti, sabbopi so pacchimo sakkhis±vako. Aya½ pana dharam±neyeva bhagavati pabbajito ca upasampanno ca kammaµµh±nañca gahetv± arahatta½ pattoti.
Pañcamabh±ºav±ravaººan± niµµhit±.