Ambap±l²gaºik±vatthuvaººan±

161. Ves±liya½ viharat²ti ettha tena kho pana samayena ves±l² iddh± ceva hoti ph²t±c±ti-±din± khandhake vuttanayena ves±liy± sampannabh±vo veditabbo. Ambap±livaneti ambap±liy± gaºik±ya uyy±nabh³te ambavane. Sato bhikkhaveti bhagav± ambap±lidassane satipaccupaµµh±nattha½ visesato idha satipaµµh±nadesana½ ±rabhi. Tattha sarat²ti sato. Sampaj±n±t²ti sampaj±no. Satiy± ca sampajaññena ca samann±gato hutv± vihareyy±ti attho. K±ye k±y±nupass²ti-±d²su ya½ vattabba½, ta½ mah±satipaµµh±ne vakkh±ma.
N²l±ti ida½ sabbasaªg±haka½. N²lavaºº±ti-±di tasseva vibh±gadassana½. Tattha na tesa½ pakativaººo n²lo, n²lavilepanavilittatt± paneta½ vutta½. N²lavatth±ti paµaduk³lakoseyy±d²nipi tesa½ n²l±neva honti. N²l±laªk±r±ti n²lamaº²hi n²lapupphehi alaªkat±, rath±pi tesa½ n²lamaºikhacit± n²lavatthaparikkhitt± n²laddhaj± n²lavammikehi n²l±bharaºehi n²la-assehi yutt±, patodalaµµhiyopi n²l± yev±ti. Imin± nayena sabbapadesu attho veditabbo. Parivaµµes²ti pahari. Ki½ je ambap±l²ti jeti ±lapanavacana½, bhoti ambap±li, ki½ k±raº±ti vutta½ hoti. “Kiñc±”tipi p±µho, ayamevettha attho. S±h±ranti sajanapada½. Aªguli½ phoµesunti aªguli½ c±lesu½. Ambak±y±ti itthik±ya.
Yesanti karaºatthe s±mivacana½, yehi adiµµh±ti vutta½ hoti. Oloketh±ti passatha. Avaloketh±ti punappuna½ passatha. Upasa½harath±ti upanetha. Ima½ licchaviparisa½ tumh±ka½ cittena t±vati½sasadisa½ upasa½haratha upanetha all²y±petha. Yatheva t±vati½s± abhir³p± p±s±dik± n²l±din±n±vaºº±, evamime licchavir±j±nop²ti t±vati½sehi samake katv± passath±ti attho.
Kasm± pana bhagav± anekasatehi suttehi cakkh±d²na½ r³p±d²su nimittagg±ha½ paµisedhetv± idha mahantena uss±hena nimittagg±he uyyojet²ti? Hitak±mat±ya. Tatra kira ekacce bhikkh³ osannav²riy±, tesa½ sampattiy± palobhento– “appam±dena samaºadhamma½ karont±na½ evar³p± issariyasampatti sulabh±”ti samaºadhamme uss±hajananattha½ ±ha. Aniccalakkhaºavibh±vanatthañc±pi evam±ha. Nacirasseva hi sabbepime aj±tasattussa vasena vin±sa½ p±puºissanti. Atha nesa½ rajjasirisampatti½ disv± µhitabhikkh³– “tath±r³p±yapi n±ma sirisampattiy± vin±so paññ±yissat²”ti aniccalakkhaºa½ bh±vetv± saha paµisambhid±hi arahatta½ p±puºissant²ti aniccalakkhaºavibh±vanattha½ ±ha.
Adhiv±set³ti ambap±liy± nimantitabh±va½ ñatv±pi kasm± nimantent²ti? Asaddahanat±ya ceva vattas²sena ca. S± hi dhutt± itth² animantetv±pi nimantem²ti vadeyy±ti tesa½ citta½ ahosi, dhamma½ sutv± gamanak±le ca nimantetv± gamana½ n±ma manuss±na½ vattameva.