Duss²la-±d²navavaººan±
148. P±µaligamane ±vasath±g±ranti ±gantuk±na½ ±vasathageha½. P±µalig±me kira niccak±la½ dvinna½ r±j³na½ sah±yak± ±gantv± kul±ni gehato n²haritv± m±sampi a¹¹ham±sampi vasanti. Te manuss± niccupaddut±– “etesa½ ±gatak±le vasanaµµh±na½ bhavissat²”ti nagaramajjhe mahati½ s±la½ karitv± tass± ekasmi½ padese bhaº¹apaµis±manaµµh±na½, ekasmi½ padese niv±saµµh±na½ aka½su. Te– “bhagav± ±gato”ti sutv±va– “amhehi gantv±pi bhagav± ±netabbo siy±, so sayameva amh±ka½ vasanaµµh±na½ sampatto, ajja bhagavanta½ ±vasathe maªgala½ vad±pess±m±”ti etadatthameva upasaªkamant±. Tasm± evam±ha½su. Yena ±vasath±g±ranti te kira “buddh± n±ma araññajjh±say± araññ±r±m± antog±me vasitu½ iccheyyu½ v± no v±”ti bhagavato mana½ aj±nant± ±vasath±g±ra½ appaµijaggitv±va ±gama½su. Id±ni bhagavato mana½ ñatv± puretara½ gantv± paµijaggiss±m±ti yen±vasath±g±ra½, tenupasaªkami½su. Sabbasantharinti yath± sabba½ santhata½ hoti, eva½ santhari½. 149. Duss²loti as²lo niss²lo. S²lavipannoti vipannas²lo bhinnasa½varo. Pam±d±dhikaraºanti pam±dak±raº±. Idañca sutta½ gahaµµh±na½ vasena ±gata½ pabbajit±nampi pana labbhateva. Gahaµµho hi yena yena sippaµµh±nena j²vita½ kappeti– yadi kasiy±, yadi vaºijj±ya, p±º±tip±t±divasena pamatto ta½ ta½ yath±k±la½ samp±detu½ na sakkoti, athassa m³lampi vinassati. M±gh±tak±le p±º±tip±ta½ pana adinn±d±n±d²ni ca karonto daº¹avasena mahati½ bhogaj±ni½ nigacchati. Pabbajito duss²lo ca pam±dak±raº± s²lato buddhavacanato jh±nato satta-ariyadhanato ca j±ni½ nigacchati. Gahaµµhassa– “asuko n±ma asukakule j±to duss²lo p±padhammo pariccatta-idhalokaparaloko sal±kabhattamattampi na det²”ti catuparisamajjhe p±pako kittisaddo abbhuggacchati. Pabbajitassa v±– “asuko n±ma n±sakkhi s²la½ rakkhitu½, na buddhavacana½ uggahetu½, vejjakamm±d²hi j²vati, chahi ag±ravehi samann±gato”ti eva½ abbhuggacchati. Avis±radoti gahaµµho t±va– “avassa½ bah³na½ sannip±taµµh±ne keci mama kamma½ j±nissanti, atha ma½ niggaºhissant²”ti v±, “r±jakulassa v± dassant²”ti sabhayo upasaªkamati, maªkubh³to pattakkhandho adhomukho aªgulikena bh³mi½ kasanto nis²dati, vis±rado hutv± kathetu½ na sakkoti. Pabbajitopi– “bah³ bhikkh³ sannipatit±, avassa½ koci mama kamma½ j±nissati, atha me uposathampi pav±raºampi µhapetv± s±maññato c±vetv± nikka¹¹hissant²”ti sabhayo upasaªkamati, vis±rado hutv± kathetu½ na sakkoti. Ekacco pana duss²lopi dappito viya vicarati, sopi ajjh±sayena maªku hotiyeva. Samm³¼ho k±laªkarot²ti tassa hi maraºamañce nipannassa duss²lakamme sam±d±ya pavattitaµµh±na½ ±p±tham±gacchati, so umm²letv± idhaloka½ passati, nim²letv± paraloka½ passati tassa catt±ro ap±y± upaµµhahanti, sattisatena s²se pahariyam±no viya hoti. So– “v±retha, v±reth±”ti viravanto marati. Tena vutta½– “samm³¼ho k±la½ karot²”ti. Pañcamapada½ utt±nameva. 150. ¾nisa½sakath± vuttavipariy±yena veditabb±. 151. Bahudeva ratti½ dhammiy± kath±y±ti aññ±ya p±¼imuttak±ya dhammikath±ya ceva ±vasath±numodan±ya ca ±k±sagaªga½ ot±rento viya yojanappam±ºa½ mah±madhu½ p²¼etv± madhup±na½ p±yento viya bahudeva ratti½ sandassetv± sampaha½setv± uyyojesi. Abhikkant±ti atikkant± kh²º± khayavaya½ upet±. Suññ±g±ranti p±µiyekka½ suññ±g±ra½ n±ma natthi, tattheva pana ekapasse s±ºip±k±rena parikkhipitv±– “idha satth± vissamissat²”ti mañcaka½ paññapesu½. Bhagav±– “cat³hipi iriy±pathehi paribhutta½ etesa½ mahapphala½ bhavissat²”ti tattha s²haseyya½ kappesi. Ta½ sandh±ya vutta½– “suññ±g±ra½ p±vis²”ti.