Na p±picch±ti ettha asantasambh±van±ya icch±ya samann±gat± duss²l± p±picch± n±ma. Na p±pamitt±d²su p±p± mitt± etesanti p±pamitt±. Cat³su iriy±pathesu saha ayanato p±p± sah±y± etesanti p±pasah±y±. Tanninnatappoºatappabbh±rat±ya p±pesu sampavaªk±ti p±pasampavaªk±. Oramattaken±ti avaramattakena appamattakena. Antar±ti arahatta½ apatv±va etthantare. Vos±nanti pariniµµhitabh±va½– “alamett±vat±”ti osakkana½ µhitakiccata½. Ida½ vutta½ hoti– “y±va s²lap±risuddhimattena v± vipassan±mattena v± jh±namattena v± sot±pannabh±vamattena v± sakad±g±mibh±vamattena v± an±g±mibh±vamattena v± vos±na½ na ±pajjissanti, t±va vuddhiyeva bhikkh³na½ p±µikaªkh±, no parih±n²”ti. 138. Tatiyasattake saddh±ti saddh±sampann±. Tattha ±gaman²yasaddh±, adhigamasaddh±, pas±dasaddh±, okappanasaddh±ti catubbidh± saddh±. Tattha ±gaman²yasaddh± sabbaññubodhisatt±na½ hoti. Adhigamasaddh± ariyapuggal±na½. Buddho dhammo saªghoti vutte pana pas±do pas±dasaddh±. Okappetv± pakappetv± pana saddahana½ okappanasaddh±. S± duvidh±pi idh±dhippet±. T±ya hi saddh±ya samann±gato saddh±vimutto, vakkalittherasadiso hoti. Tassa hi cetiyaªgaºavatta½ v±, bodhiyaªgaºavatta½ v± katameva hoti. Upajjh±yavatta-±cariyavatt±d²ni sabbavatt±ni p³reti. Hiriman±ti p±pajigucchanalakkhaº±ya hiriy± yuttacitt±. Ottapp²ti p±pato bh±yanalakkhaºena ottappena samann±gat±. Bahussut±ti ettha pana pariyattibahussuto, paµivedhabahussutoti dve bahussut±. Pariyatt²ti t²ºi piµak±ni. Paµivedhoti saccappaµivedho. Imasmi½ pana µh±ne pariyatti adhippet±. S± yena bahu sut±, so bahussuto. So panesa nissayamuccanako, parisupaµµh±ko, bhikkhunov±dako, sabbatthakabahussutoti catubbidho hoti. Tattha tayo bahussut± samantap±s±dik±ya vinayaµµhakath±ya ov±davagge vuttanayena gahetabb±. Sabbatthakabahussut± pana ±nandattherasadis± honti. Te idha adhippet±. ¾raddhav²riy±ti yesa½ k±yikañca cetasikañca v²riya½ ±raddha½ hoti. Tattha ye k±yasaªgaºika½ vinodetv± cat³su iriy±pathesu aµµha-±rabbhavatthuvasena ekak± honti, tesa½ k±yikav²riya½ ±raddha½ n±ma hoti. Ye cittasaªg±ºika½ vinodetv± aµµhasam±pattivasena ekak± honti, gamane uppannakilesassa µh±na½ p±puºitu½ na denti, µh±ne uppannakilesassa nisajja½, nisajj±ya uppannakilesassa sayana½ p±puºitu½ na denti, uppannuppannaµµh±neyeva kilese niggaºhanti, tesa½ cetasikav²riya½ ±raddha½ n±ma hoti. Upaµµhitassat²ti cirakat±d²na½ sarit± anussarit± mah±gatimbaya-abhayattherad²ghabh±ºa-abhayattheratipiµakac³¼±bhayatther± viya. Mah±gatimbaya-abhayatthero kira j±tapañcamadivase maªgalap±y±se tuº¹a½ pas±renta½ v±yasa½ disv± hu½ hunti saddamak±si. Atha so therak±le– “kad± paµµh±ya, bhante, sarath±”ti bhikkh³hi pucchito “j±tapañcamadivase katasaddato paµµh±ya ±vuso”ti ±ha. D²ghabh±ºaka-abhayattherassa j±tanavamadivase m±t± cumbiss±m²ti onat± tass± mo¼i muccittha Tato tumbamatt±ni sumanapupph±ni d±rakassa ure patitv± dukkha½ janayi½su. So therak±le– “kad± paµµh±ya, bhante, sarath±”ti pucchito– “j±tanavamadivasato paµµh±y±”ti ±ha. Tipiµakac³¼±bhayatthero– “anur±dhapure t²ºi dv±r±ni pidah±petv± manuss±na½ ekena dv±rena nikkhamana½ katv±– ‘tva½ kinn±mo, tva½ kinn±mo’ti pucchitv± s±ya½ puna apucchitv±va tesa½ n±m±ni sampaµicch±petu½– “sakk± ±vuso”ti ±ha. Evar³pe bhikkh³ sandh±ya– “upaµµhitassat²”ti vutta½. Paññavantoti pañcanna½ khandh±na½ udayabbayaparigg±hik±ya paññ±ya samann±gat±. Api ca dv²hipi etehi padehi vipassak±na½ bhikkh³na½ vipassan±sambh±rabh³t± samm±sati ceva vipassan±paññ± ca kathit±. 139. Catutthasattake satiyeva sambojjhaªgo satisambojjhaªgoti. Esa nayo sabbattha. Tattha upaµµh±nalakkhaºo satisambojjhaªgo, pavicayalakkhaºo dhammavicayasambojjhaªgo, paggahalakkhaºo v²riyasambojjhaªgo, pharaºalakkhaºo p²tisambojjhaªgo, upasamalakkhaºo passaddhisambojjhaªgo, avikkhepalakkhaºo sam±dhisambojjhaªgo, paµisaªkh±nalakkhaºo upekkh±sambojjhaªgo. Bh±vessant²ti satisambojjhaªga½ cat³hi k±raºehi samuµµh±pent±, chahi k±raºehi dhammavicayasambojjhaªga½ samuµµh±pent±, navahi k±raºehi v²riyasambojjhaªga½ samuµµh±pent±, dasahi k±raºehi p²tisambojjhaªga½ samuµµh±pent±, sattahi k±raºehi passaddhisambojjhaªga½ samuµµh±pent±, dasahi k±raºehi sam±dhisambojjhaªga½ samuµµh±pent±, pañcahi k±raºehi upekkh±sambojjhaªga½ samuµµh±pent± va¹¹hessant²ti attho. Imin± vipassan±maggaphalasampayutte lokiyalokuttaramissake sambojjhaªge kathesi. 140. Pañcamasattake aniccasaññ±ti anicc±nupassan±ya saddhi½ uppannasaññ±. Anattasaññ±d²supi eseva nayo. Im± satta lokiyavipassan±pi honti. “Eta½ santa½, eta½ paº²ta½, yadida½ sabbasaªkh±rasamatho vir±go nirodho”ti (a. ni. 9.36) ±gatavasenettha dve lokuttar±pi hont²ti veditabb±. 141. Chakke metta½ k±yakammanti mettacittena kattabba½ k±yakamma½. Vac²kammamanokammesupi eseva nayo. Im±ni pana bhikkh³na½ vasena ±gat±ni gih²supi labbhanti Bhikkh³nañhi mettacittena ±bhisam±c±rikadhammap³raºa½ metta½ k±yakamma½ n±ma. Gih²na½ cetiyavandanatth±ya bodhivandanatth±ya saªghanimantanatth±ya gamana½, g±ma½ piº¹±ya paviµµha½ bhikkhu½ disv± paccuggamana½, pattappaµiggahaºa½, ±sanapaññ±pana½, anugamananti evam±dika½ metta½ k±yakamma½ n±ma. Bhikkh³na½ mettacittena ±c±rapaññattisikkh±padapaññ±pana½, kammaµµh±nakathana½, dhammadesan±, tepiµakampi buddhavacana½ metta½ vac²kamma½ n±ma. Gih²na½ cetiyavandanatth±ya gacch±ma bodhivandanatth±ya gacch±ma, dhammassavana½ kariss±ma, d²pam±lapupphap³ja½ kariss±ma, t²ºi sucarit±ni sam±d±ya vattiss±ma, sal±kabhatt±d²ni dass±ma, vassav±sika½ dass±ma, ajja saªghassa catt±ro paccaye dass±ma, saªgha½ nimantetv± kh±dan²y±d²ni sa½vidahatha, ±san±ni paññ±petha, p±n²ya½ upaµµhapetha, saªgha½ paccuggantv± ±netha, paññatt±sane nis²d±petha, chandaj±t± uss±haj±t± veyy±vacca½ karoth±ti-±dikathanak±le metta½ vac²kamma½ n±ma. Bhikkh³na½ p±tova uµµh±ya sar²rappaµijaggana½, cetiyaªgaºavatt±d²ni ca katv± vivitt±sane nis²ditv± imasmi½ vih±re bhikkh³ sukh² hontu aver± aby±pajj±ti cintana½ metta½ manokamma½ n±ma. Gih²na½ ‘ayy± sukh² hontu, aver± aby±pajj±’ti cintana½ metta½ manokamma½ n±ma. ¾vi ceva raho c±ti sammukh± ca parammukh± ca. Tattha navak±na½ c²varakamm±d²su sah±yabh±vagamana½ sammukh± metta½ k±yakamma½ n±ma. Ther±na½ pana p±dadhovanavandanab²janad±n±dibheda½ sabba½ s±m²cikamma½ sammukh± metta½ k±yakamma½ n±ma. Ubhayehipi dunnikkhitt±na½ d±rubhaº¹±d²na½ tesu avamañña½ akatv± attan± dunnikkhitt±na½ viya paµis±mana½ parammukh± metta½ k±yakamma½ n±ma. Devatthero tissattheroti eva½ paggayha vacana½ sammukh± metta½ vac²kamma½ n±ma. Vih±re asanta½ pana paµipucchantassa kuhi½ amh±ka½ devatthero, kuhi½ amh±ka½ tissatthero, kad± nu kho ±gamissat²ti eva½ mam±yanavacana½ parammukh± metta½ vac²kamma½ n±ma. Mett±sinehasiniddh±ni pana nayan±ni umm²letv± pasannena mukhena olokana½ sammukh± metta½ manokamma½ n±ma. Devatthero tissatthero arogo hotu, app±b±dhoti samann±haraºa½ parammukh± metta½ manokamma½ n±ma. L±bh±ti c²var±dayo laddhapaccay±. Dhammik±ti kuhan±dibheda½ micch±j²va½ vajjetv± dhammena samena bhikkh±c±ravattena uppann±. Antamaso pattapariy±pannamattamp²ti pacchimakoµiy± patte pariy±panna½ pattassa antogata½ dvitikaµacchubhikkh±mattampi Appaµivibhattabhog²ti ettha dve paµivibhatt± n±ma– ±misappaµivibhattañca, puggalappaµivibhattañca. Tattha– “ettaka½ dass±mi, ettaka½ na dass±m²”ti eva½ cittena vibhajana½ ±misappaµivibhatta½ n±ma. “Asukassa dass±mi, asukassa na dass±m²”ti eva½ cittena vibhajana½ pana puggalappaµivibhatta½ n±ma. Tadubhayampi akatv± yo appaµivibhatta½ bhuñjati, aya½ appaµivibhattabhog² n±ma. S²lavantehi sabrahmac±r²hi s±dh±raºabhog²ti ettha s±dh±raºabhogino ida½ lakkhaºa½, ya½ ya½ paº²ta½ labbhati, ta½ ta½ neva l±bhena l±bha½ nijig²sanat±mukhena gih²na½ deti, na attan± bhuñjati, paµiggaºhanto ca– “saªghena s±dh±raºa½ hot³”ti gahetv± ghaºµi½ paharitv± paribhuñjitabba½ saªghasantaka½ viya passati. Ima½ pana s±raº²yadhamma½ ko p³reti, ko na p³ret²ti? Duss²lo t±va na p³reti. Na hi tassa santaka½ s²lavant± gaºhanti. Parisuddhas²lo pana vatta½ akhaº¹ento p³reti. Tatrida½ vatta½– yo hi odissaka½ katv± m±tu v± pitu v± ±cariyupajjh±y±d²na½ v± deti, so d±tabba½ deti, s±raº²yadhammo panassa na hoti, palibodhajaggana½ n±ma hoti. S±raº²yadhammo hi muttapalibodhasseva vaµµati. Tena pana odissaka½ dentena gil±nagil±nupaµµh±ka-±gantukagamik±nañceva navapabbajitassa ca saªgh±µipattaggahaºa½ aj±nantassa d±tabba½. Etesa½ datv± avasesa½ ther±sanato paµµh±ya thoka½ adatv± yo yattaka½ gaºh±ti, tassa tattaka½ d±tabba½. Avasiµµhe asati puna piº¹±ya caritv± ther±sanato paµµh±ya ya½ ya½ paº²ta½, ta½ datv± sesa½ paribhuñjitabba½. “S²lavanteh²”ti vacanato duss²lassa ad±tumpi vaµµati. Aya½ pana s±raº²yadhammo susikkhit±ya paris±ya sup³ro hoti, no asikkhit±ya paris±ya. Susikkhit±ya hi paris±ya yo aññato labhati, so na gaºh±ti. Aññato alabhantopi pam±ºayuttameva gaºh±ti, n±tireka½. Aya½ pana s±raº²yadhammo eva½ punappuna½ piº¹±ya caritv± laddha½ laddha½ dentass±pi dv±dasahi vassehi p³rati, na tato ora½. Sace hi dv±dasame vasse s±raº²yadhammap³rako piº¹ap±tap³ra½ patta½ ±sanas±l±ya½ µhapetv± nah±yitu½ gacchati saªghatthero ca kasseso pattoti, “s±raº²yadhammap³rakass±”ti vutte “±haratha nan”ti sabba½ piº¹ap±ta½ vic±retv± bhuñjitv± ca ritta½ patta½ µhapeti, atha so bhikkhu ritta½ patta½ disv± “mayha½ anavasesetv±va paribhuñji½s³”ti domanassa½ upp±deti, s±raº²yadhammo bhijjati, puna dv±dasavass±ni p³retabbo hoti. Titthiyapariv±sasadiso hesa, saki½ khaº¹e j±te puna p³retabbova. Yo pana– “l±bh± vata me, suladdha½ vata me, yassa me pattagata½ an±pucch±va sabrahmac±r² paribhuñjant²”ti somanassa½ janeti, tassa puººo n±ma hoti. Eva½ p³ritas±raº²yadhammassa pana neva iss±, na macchariya½ hoti. So manuss±na½ piyo hoti, sulabhapaccayo ca, pattagatamassa diyyam±nampi na kh²yati, bh±jan²yabhaº¹aµµh±ne aggabhaº¹a½ labhati, bhaye v± ch±take v± sampatte devat± ussukka½ ±pajjanti. Tatrim±ni vatth³ni– senagiriv±s² tissatthero kira mah±girig±ma½ upaniss±ya viharati. Paññ±sa mah±ther± n±gad²pa½ cetiyavandanatth±ya gacchant± girig±me piº¹±ya caritv± kiñci aladdh± nikkhami½su. Thero pana pavisanto te disv± pucchi– “laddha½, bhante”ti? Vicarimha ±vusoti. So tesa½ aladdhabh±va½ ñatv± ±ha– “bhante y±v±ha½ ±gacch±mi, t±va idheva hoth±”ti. Maya½, ±vuso, paññ±sa jan± pattatemanamattampi na labhimh±ti. Bhante, nev±sik± n±ma paµibal± honti, alabhant±pi bhikkh±c±ramaggasabh±ga½ j±nant²ti. Ther± ±gamesu½. Thero g±ma½ p±visi. Dhurageheyeva mah±-up±sik± kh²rabhatta½ sajjetv± thera½ olokayam±n± µhit±. Atha therassa dv±ra½ sampattasseva patta½ p³retv± ad±si, so ta½ ±d±ya ther±na½ santika½ gantv± gaºhatha, bhanteti, saªghatthera½ ±ha. Thero– “amhehi ettakehi kiñci na laddha½, aya½ s²ghameva gahetv± ±gato, ki½ nu kho”ti ses±na½ mukha½ olokesi. Thero olokan±k±reneva ñatv± “bhante, dhammena samena laddhapiº¹ap±to, nikkukkucc± gaºhath±”ti-±dito paµµh±ya sabbesa½ y±vadattha½ datv± attan±pi y±vadattha½ bhuñji. Atha na½ bhattakicc±vas±ne ther± pucchi½su– “kad±, ±vuso, lokuttaradhamma½ paµivijjh²”ti? Natthi me, bhante, lokuttaradhammoti. Jh±nal±bh²si, ±vusoti? Etampi me, bhante, natth²ti. Nanu, ±vuso, p±µih±riyanti? S±raº²yadhammo me, bhante, p³rito, tassa me dhammassa p³ritak±lato paµµh±ya sacepi bhikkhusatasahassa½ hoti, pattagata½ na kh²yat²ti. Te sutv± “s±dhu s±dhu sappurisa, anucchavikamida½ tuyhan”ti ±ha½su. Ida½ t±va– “pattagata½ na kh²yat²”ti ettha vatthu. Ayameva pana thero cetiyapabbate giribhaº¹amah±p³j±ya d±naµµh±na½ gantv± imasmi½ µh±ne ki½ varabhaº¹anti pucchi. Dve s±µak±, bhanteti. Ete mayha½ p±puºissant²ti. Ta½ sutv± amacco rañño ±rocesi– “eko daharo eva½ vadat²”ti. Daharassa eva½ citta½, mah±ther±na½ pana sukhumas±µak± vaµµant²ti vatv± mah±ther±na½ dass±m²ti µhapeti. Tassa bhikkhusaªghe paµip±µiy± µhite dentassa matthake µhapit±pi te s±µak± hattha½ n±rohanti. Aññe ±rohanti. Daharassa d±nak±le pana hattha½ ±ru¼h±. So tassa hatthe p±tetv± amaccassa mukha½ oloketv± dahara½ nis²d±petv± d±na½ datv± saªgha½ vissajjetv± daharassa santike nis²ditv±– “bhante, ima½ dhamma½ kad± paµivijjhitth±”ti ±ha. So pariy±yen±pi asanta½ avadanto– “natthi mayha½ mah±r±ja lokuttaradhammo”ti ±ha. Nanu, bhante, pubbe avacutth±ti. ¾ma, mah±r±ja, s±raº²yadhammap³rako aha½, tassa me dhammassa p³ritak±lato paµµh±ya bh±jan²yabhaº¹aµµh±ne aggabhaº¹a½ p±puº±t²ti. “S±dhu s±dhu, bhante, anucchavikamida½ tuyhan”ti vanditv± pakk±mi. Ida½– “bh±jan²yabhaº¹aµµh±ne aggabhaº¹a½ p±puº±t²”ti ettha vatthu. Br±hmaºatissabhaye pana bh±tarag±mav±sino n±gattheriy± an±rocetv±va pal±yi½su. Ther² pacc³sasamaye– “ativiya appanigghoso g±mo, upadh±retha t±v±”ti daharabhikkhuniyo ±ha. T± gantv± sabbesa½ gatabh±va½ ñatv± ±gamma theriy± ±rocesu½. S± sutv± “m± tumhe tesa½ gatabh±va½ cintayittha, attano uddesaparipucch±yonisomanasik±resuyeva yoga½ karoth±”ti vatv± bhikkh±c±ravel±ya½ p±rupitv± attadv±dasam± g±madv±re nigrodham³le aµµh±si. Rukkhe adhivatth±devat± dv±dasannampi bhikkhun²na½ piº¹ap±ta½ datv± “ayye, m± aññattha gacchatha, nicca½ idheva eth±”ti ±ha. Theriy± pana kaniµµhabh±t± n±gatthero n±ma atthi, so– “mahanta½ bhaya½, na sakk± idha y±petu½, parat²ra½ gamiss±m²”ti attadv±dasamova attano vasanaµµh±n± nikkhanto theri½ disv± gamiss±m²ti bh±tarag±ma½ ±gato. Ther²– “ther± ±gat±”ti sutv± tesa½ santika½ gantv± ki½ ayy±ti pucchi. So ta½ pavatti½ ±cikkhi. S±– “ajja ekadivasa½ vih±reyeva vasitv± sve gamissath±”ti ±ha. Ther± vih±ra½ agama½su. Ther² punadivase rukkham³le piº¹±ya caritv± thera½ upasaªkamitv± “ima½ piº¹ap±ta½ paribhuñjath±”ti ±ha. Thero– “vaµµissati ther²”ti vatv± tuºh² aµµh±si. Dhammiko t±ta piº¹ap±to kukkucca½ akatv± paribhuñjath±ti. “Vaµµissati ther²”ti. S± patta½ gahetv± ±k±se khipi. Patto ±k±se aµµh±si. Thero– “sattat±lamatte µhitampi bhikkhunibhattameva ther²”ti vatv±– “bhaya½ n±ma sabbak±la½ na hoti, bhaye v³pasante ariyava½sa½ kathayam±no, ‘bho piº¹ap±tika, bhikkhunibhatta½ bhuñjitv± v²tin±mayitth±’ti cittena anuvadiyam±no santhambhetu½ na sakkhiss±mi, appamatt± hotha theriyo”ti magga½ ±ruhi. Rukkhadevat±pi– “sace thero theriy± hatthato piº¹ap±ta½ paribhuñjissati, na na½ nivattess±mi. Sace na paribhuñjissati, nivattess±m²”ti cintayam±n± µhatv± therassa gamana½ disv± rukkh± oruyha patta½, bhante, deth±ti patta½ gahetv± thera½ rukkham³la½yeva ±netv± ±sana½ paññapetv± piº¹ap±ta½ datv± katabhattakicca½ paµiñña½ k±retv± dv±dasa bhikkhuniyo dv±dasa bhikkh³ ca sattavass±ni upaµµhahi. Ida½– “devat± ussukka½ ±pajjant²”ti ettha vatthu. Tatra hi ther² s±raº²yadhammap³rik± ahosi. Akhaº¹±n²ti-±d²su yassa sattasu ±pattikkhandhesu ±dimhi v± ante v± sikkh±pada½ bhinna½ hoti, tassa s²la½ pariyante chinnas±µako viya khaº¹a½ n±ma. Yassa pana vemajjhe bhinna½, tassa majjhe chiddas±µako viya chidda½ n±ma hoti. Yassa pana paµip±µiy± dve t²ºi bhinn±ni, tassa piµµhiya½ v± kucchiya½ v± uµµhitena visabh±gavaººena k±¼aratt±d²na½ aññataravaºº± g±v² viya sabala½ n±ma hoti. Yassa pana antarantar± visabh±gabinducitr± g±v² viya kamm±sa½ n±ma hoti. Yassa pana sabbenasabba½ abhinn±ni, tassa t±ni s²l±ni akhaº¹±ni acchidd±ni asabal±ni akamm±s±ni n±ma honti. T±ni panet±ni taºh±d±sabyato mocetv± bhujissabh±vakaraºato bhujiss±ni. Buddh±d²hi viññ³hi pasatthatt± viññupasatth±ni, taºh±diµµh²hi apar±maµµhatt±– “ida½ n±ma tva½ ±pannapubbo”ti kenaci par±maµµhu½ asakkuºeyyatt± ca apar±maµµh±ni, upac±rasam±dhi½ v± appan±sam±dhi½ v± sa½vattayant²ti sam±dhisa½vattanik±n²ti vuccanti. S²las±maññagat± viharissant²ti tesu tesu dis±bh±gesu viharantehi bhikkh³hi saddhi½ sam±nabh±v³pagatas²l± viharissanti. Sot±pann±d²nañhi s²la½ samuddantarepi devalokepi vasant±na½ aññesa½ sot±pann±d²na½ s²lena sam±nameva hoti, natthi maggas²le n±natta½. Ta½ sandh±yeta½ vutta½. Y±ya½ diµµh²ti maggasampayutt± samm±diµµhi. Ariy±ti niddos±. Niyy±t²ti niyy±nik±. Takkarass±ti yo tath±k±r² hoti. Sabbadukkhakkhay±y±ti sabbadukkhakkhayattha½. Diµµhis±maññagat±ti sam±nadiµµhibh±va½ upagat± hutv± viharissanti. Vuddhiyev±ti eva½ viharant±na½ vuddhiyeva bhikkh³na½ p±µikaªkh±, no parih±n²ti. 142. Etadeva bahulanti ±sannaparinibb±natt± bhikkhu ovadanto punappuna½ eta½yeva dhammi½ katha½ karoti. Iti s²lanti eva½ s²la½, ettaka½ s²la½. Ettha catup±risuddhis²la½ s²la½ cittekaggat± sam±dhi, vipassan±paññ± paññ±ti veditabb±. S²laparibh±vitoti ±d²su yasmi½ s²le µhatv±va maggasam±dhi½ phalasam±dhi½ nibbattenti. Eso tena s²lena paribh±vito mahapphalo hoti, mah±nisa½so. Yamhi sam±dhimhi µhatv± maggapañña½ phalapañña½ nibbattenti, s± tena sam±dhin± paribh±vit± mahapphal± hoti, mah±nisa½s±. Y±ya paññ±ya µhatv± maggacitta½ phalacitta½ nibbattenti, ta½ t±ya paribh±vita½ sammadeva ±savehi vimuccati. Yath±bhirantanti buddh±na½ anabhiratiparitassita½ n±ma natthi, yath±ruci yath±-ajjh±sayanti pana vutta½ hoti. ¾y±m±ti ehi y±ma. “Ay±m±”tipi p±µho, gacch±m±ti attho. ¾nand±ti bhagav± santik±vacaratt± thera½ ±lapati. Thero pana– “gaºhath±vuso pattac²var±ni, bhagav± asukaµµh±na½ gantuk±mo”ti bhikkh³na½ ±roceti. 144. Ambalaµµhik±gamana½ utt±nameva. Atha kho ±yasm± s±riputtoti-±di (d². ni. 3.141) sampas±dan²ye vitth±rita½.