Mah±janak±yapabbajj±vaººan±

78. Mah±janak±yoti tesa½yeva dvinna½ kum±r±na½ upaµµh±kajanak±yoti.
80. Bhagavanta½ saraºa½ gacch±ma, dhammañc±ti saªghassa aparipuººatt± dvev±cikameva saraºamagama½su.
81. Alatthunti pubbe vuttanayeneva ehibhikkhubh±veneva alatthu½. Ito anantare pabbajitav±repi eseva nayo.

C±rik±-anuj±nanavaººan±

85. Parivitakko udap±d²ti kad± udap±di? Sambodhito satta sa½vacchar±ni satta m±se satta divase atikkamitv± udap±di. Bhagav± kira pitusaªgaha½ karonto vih±si. R±j±pi cintesi– “mayha½ jeµµhaputto nikkhamitv± buddho j±to, dutiyaputto me nikkhamitv± aggas±vako j±to, purohitaputto dutiya-aggas±vako, ime ca avases± bhikkh³ gihik±lepi mayha½ puttameva pariv±retv± vicari½su. Ime sabbe id±nipi mayha½yeva bh±ro, ahameva ca ne cat³hi paccayehi upaµµhahiss±mi, aññesa½ ok±sa½ na dass±m²”ti vih±radv±rakoµµhakato paµµh±ya y±va r±jagehadv±r± ubhayato khadirap±k±ra½ k±r±petv± kilañjehi ch±d±petv± vatthehi paµicch±d±petv± upari ca ch±d±petv± suvaººat±rakavicitta½ samolambitat±lakkhandhamatta½ vividhapupphad±mavit±na½ k±r±petv± heµµh± bh³miya½ cittattharaºehi santhar±petv± anto ubhosu passesu m±l±vacchake puººaghaµe, sakalamaggav±satth±ya ca gandhantare pupph±ni pupphantare gandhe ca µhap±petv± bhagavato k±la½ ±roc±pesi.
Bhagav± bhikkhusaªghaparivuto antos±ºiy±va r±jageha½gantv± bhattakicca½ katv± vih±ra½ pacc±gacchati. Añño koci daµµhumpi na labhati, kuto pana bhikkha½ v± d±tu½, p³ja½ v± k±tu½, dhamma½ v± sotu½. N±gar± cintesu½– “ajja satthu loke uppannassa sattam±s±dhik±ni sattasa½vacchar±ni, mayañca daµµhumpi na labh±ma, pageva bhikkha½ v± d±tu½, p³ja½ v± k±tu½, dhamma½ v± sotu½. R±j±– ‘mayhameva buddho, mayhameva dhammo, mayhameva saªgho’ti mam±yitv± sayameva upaµµhahi. Satth± ca uppajjam±no sadevakassa lokassa atth±ya hit±ya uppanno. Na hi raññoyeva nirayo uºho assa, aññesa½ n²luppalavanasadiso. Tasm± r±j±na½ vad±ma. Sace no satth±ra½ deti, icceta½ kusala½. No ce deti, raññ± saddhi½ yujjhitv±pi saªgha½ gahetv± d±n±d²ni puññ±ni karoma. Na sakk± kho pana suddhan±gareheva eva½ k±tu½, eka½ jeµµhapurisampi gaºh±m±”ti.
Te sen±pati½ upasaªkamitv± tassetamattha½ ±rocetv±– “s±mi, ki½ amh±ka½ pakkho hosi, ud±hu rañño”ti ±ha½su. So– “aha½ tumh±ka½ pakkho homi, api ca kho pana paµhamadivaso mayha½ d±tabbo”ti. Te sampaµicchi½su. So r±j±na½ upasaªkamitv±– “n±gar±, deva, tumh±ka½ kupit±”ti ±ha. Kimattha½ t±t±ti? Satth±ra½ kira tumheyeva upaµµhahatha, amhe na labh±m±ti. Sace id±nipi labhanti, na kuppanti, alabhant± tumhehi saddhi½ yujjhituk±m± dev±ti. Yujjh±mi, t±ta, n±ha½ bhikkhusaªgha½ dem²ti. Deva tumh±ka½ d±s± tumhehi saddhi½ yujjh±m±ti vadanti, tumhe ka½ gaºhitv± yujjhissath±ti? Nanu tva½ sen±pat²ti? N±garehi vin± na samattho aha½ dev±ti. Tato r±j±– “balavanto n±gar±, sen±patipi tesaññeva pakkho”ti ñatv± “aññ±nipi sattam±s±dhik±ni sattasa½vacchar±ni mayha½ bhikkhusaªgha½ dadant³”ti ±ha. N±gar± na sampaµicchi½su. R±j±– “cha vass±ni, pañca, catt±ri, t²ºi, dve, ekavassan”ti h±pesi. Eva½ h±pentepi na sampaµicchi½su. Aññe satta divase y±ci. N±gar±– “atikakkha¼a½ d±ni raññ± saddhi½ k±tu½ na vaµµat²”ti anuj±ni½su.
R±j± sattam±s±dhik±na½ sattanna½ sa½vacchar±na½ sajjita½ d±namukha½ sattannameva divas±na½ vissajjetv± cha divase kesañci apassant±na½yeva d±na½ datv± sattame divase n±gare pakkos±petv±– “sakkhissatha, t±ta, evar³pa½ d±na½ d±tun”ti ±ha. Tepi– “nanu amheyeva niss±ya ta½ devassa uppannan”ti vatv±– “sakkhiss±m±”ti ±ha½su. R±j± piµµhihatthena ass³ni puñcham±no bhagavanta½ vanditv±– “bhante, aha½ aµµhasaµµhibhikkhusatasahassa½ aññassa v±ra½ akatv± y±vaj²va½ cat³hi paccayehi upaµµhahiss±m²ti cintesi½. N±gar± na d±ni me anuññ±t±, n±gar± hi ‘maya½ d±na½ d±tu½ na labh±m±’ti kuppanti. Bhagav± sve paµµh±ya tesa½ anuggaha½ karoth±”ti ±ha.
Atha dutiyadivase sen±pati mah±d±na½ sajjetv±– “ajja yath± añño koci ekabhikkhampi na deti, eva½ rakkhath±”ti samant± purise µhapesi. Ta½ divasa½ seµµhibhariy± rodam±n± dh²tara½ ±ha– “sace, amma, tava pit± j²veyya, ajj±ha½ paµhama½ dasabala½ bhojeyyan”ti S± ta½ ±ha– “amma, m± cintayi, aha½ tath± kariss±mi yath± buddhappamukho bhikkhusaªgho paµhama½ amh±ka½ bhikkha½ paribhuñjissat²”ti. Tato satasahassagghanik±ya suvaººap±tiy± nirudakap±y±sassa p³retv± sappimadhusakkar±d²hi abhisaªkharitv± aññ±ya p±tiy± paµikujjitv± ta½ sumanam±l±gu¼ehi parikkhipitv± m±l±gu¼asadisa½ katv± bhagavato g±ma½ pavisanavel±ya sayameva ukkhipitv± d±sigaºaparivut± nagar± nikkhami. Antar±magge sen±pati-upaµµh±k±– “amma, m± ito agam±”ti vadanti. Mah±puññ± n±ma man±pakath± honti, na ca tesa½ punappuna½ bhaºant±na½ kath± paµikkhipitu½ sakk± hoti. S±– “c³¼apit± mah±pit± m±tul± kissa tumhe gantu½ na deth±”ti ±ha. Sen±patin± “aññassa kassaci kh±dan²yabhojan²ya½ d±tu½ m± deth±”ti µhapitamha amm±ti. Ki½ pana me hatthe kh±dan²ya½ bhojan²ya½ passath±ti? M±l±gu¼a½ pass±m±ti Ki½ tumh±ka½ sen±pati m±l±gu¼ap³jampi k±tu½ na det²ti? Deti, amm±ti. Tena hi, apetha, apeth±ti bhagavanta½ upasaªkamitv± m±l±gu¼a½ gaºh±petha bhagav±ti ±ha. Bhagav± eka½ sen±patissupaµµh±ka½ oloketv± m±l±gu¼a½ gaºh±pesi. S± bhagavanta½ vanditv±– “bhagav±, bhav±bhave nibbattiya½ me sati paritassanaj²vita½ n±ma m± hotu, aya½ sumanam±l± viya nibbattanibbattaµµh±ne piy±va homi, n±mena ca suman± yev±”ti patthana½ katv± satth±r±– “sukhin² hoh²”ti vutt± vanditv± padakkhiºa½ katv± pakk±mi.
Bhagav± sen±patissa geha½ gantv± paññatt±sane nis²di. Sen±pati y±gu½ gahetv± upagañchi, satth± patta½ pidahi. Nisinno, bhante, bhikkhusaªghoti. Atthi no eko antar± piº¹ap±to laddhoti. So m±la½ apanetv± piº¹ap±ta½ addasa. C³¼upaµµh±ko ±ha– “s±mi, m±l±ti ma½ vatv± m±tug±mo vañces²”ti. P±y±so bhagavanta½ ±di½ katv± sabbesa½ bhikkh³na½ pahoti. Sen±patipi attano deyyadhamma½ ad±si. Satth± bhattakicca½ katv± maªgala½ vatv± pakk±mi. Sen±pati– “k± n±ma s± piº¹ap±tamad±s²”ti pucchi. Seµµhidh²t±, s±m²ti. Sappaññ± s± itth², evar³p±ya ghare vasantiy± purisassa saggasampatti n±ma na dullabh±ti ta½ ±netv± jeµµhikaµµh±ne µhapesi.
Punadivase n±gar± d±namada½su, punadivase r±j±ti ekantarik±ya d±na½ d±tu½ ±rabhi½su. R±j±pi carapurise µhapetv± n±garehi dinnad±nato atirekatara½ deti, n±gar±pi tatheva katv± raññ± dinnad±nato atirekatara½. R±jagehe n±µakitthiyo daharas±maºere vadanti– “gaºhatha, t±t±, na gahapatik±na½ gattavatth±d²su puñchitv± b±¼ad±rak±na½ khe¼asiªgh±ºik±didhovanahatthehi kata½ suci½ paº²ta½ katan”ti. Punadivase n±gar±pi dadam±n± vadanti– “gaºhatha, t±t±, na nagarag±manigam±d²su saªka¹¹hitataº¹ulakh²radadhisappi-±d²hi, na aññesa½ jaªghas²sapiµµhi-±d²ni bhañjitv± ±har±pitehi kata½, j±tisappikh²r±d²hiyeva katan”ti. Eva½ sattasu sa½vaccharesu sattasu m±sesu sattasu divasesu ca atikkantesu atha bhagavato aya½ vitakko udap±di. Tena vutta½– “sambodhito satta sa½vacchar±ni satta m±s±ni satta divas±ni atikkamitv± udap±d²”ti.
87. Aññataro mah±brahm±ti dhammadesana½ ±y±citabrahm±va.
89. Catur±s²ti ±v±sasahass±n²ti catur±s²ti vih±rasahass±ni. Te sabbepi dv±dasasahassabhikkhugaºhanak± mah±vih±r± abhayagiricetiyapabbatacittalapabbatamah±vih±rasadis±va ahesu½.
90. Khant² parama½ tapoti adhiv±sanakhanti n±ma parama½ tapo. Titikkh±ti khantiy± eva vevacana½. Titikkh± saªkh±t± adhiv±sanakhanti uttama½ tapoti attho. Nibb±na½ paramanti sabb±k±rena pana nibb±na½ paramanti vadanti buddh±. Na hi pabbajito par³pagh±t²ti yo adhiv±sanakhantivirahitatt± para½ upagh±teti b±dheti hi½sati, so pabbajito n±ma na hoti. Catutthap±do pana tasseva vevacana½. “Na hi pabbajito”ti etassa hi na samaºo hot²ti vevacana½. Par³pagh±t²ti etassa para½ viheµhayantoti vevacana½. Atha v± par³pagh±t²ti s²l³pagh±t². S²lañhi uttamaµµhena paranti vuccati. Yo ca samaºo para½ ya½ kañci satta½ viheµhayanto par³pagh±t² hoti, attano s²la½ vin±sako, so pabbajito n±ma na hot²ti attho. Athav± yo adhiv±sanakhantiy± abh±vato par³pagh±t² hoti, para½ antamaso ¹a½samakasampi sañcicca j²vit± voropeti, so na hi pabbajito. Ki½ k±raº±? Malassa apabb±jitatt±. “Pabb±jayamattano mala½, tasm± pabbajitoti vuccat²”ti (dha. pa. 388) idañhi pabbajitalakkhaºa½. Yopi na heva kho upagh±teti, na m±reti, api ca daº¹±d²hi viheµheti, so para½ viheµhayanto samaºo na hoti. Ki½ k±raº±? Vihes±ya asamitatt±. “Samitatt± hi p±p±na½ samaºoti pavuccat²”ti (dha. pa. 265) idañhi samaºalakkhaºa½.
Dutiyag±th±ya sabbap±pass±ti sabb±kusalassa. Akaraºanti anupp±dana½. Kusalass±ti catubh³mikakusalassa. Upasampad±ti paµil±bho. Sacittapariyodapananti attano cittajotana½, ta½ pana arahattena hoti. Iti s²lasa½varena sabbap±pa½ pah±ya samathavipassan±hi kusala½ samp±detv± arahattaphalena citta½ pariyod±petabbanti eta½ buddh±na½ s±sana½ ov±do anusiµµh² ti.
Tatiyag±th±ya an³pav±doti v±c±ya kassaci anupavadana½. An³pagh±toti k±yena upagh±tassa akaraºa½. P±timokkheti ya½ ta½ pa-atimokkha½, atipamokkha½, uttamas²la½, p±ti v± agativisesehi mokkheti duggatibhayehi, yo v± na½ p±ti, ta½ mokkhet²ti “p±timokkhan”ti vuccati. Tasmi½ p±timokkhe ca sa½varo. Mattaññut±ti paµiggahaºaparibhogavasena pam±ºaññut±. Pantañca sayan±sananti sayan±sanañca saªghaµµanavirahitanti attho. Tattha dv²hiyeva paccayehi catupaccayasantoso d²pito hot²ti veditabbo. Eta½ buddh±na s±sananti eta½ parassa anupavadana½ anupagh±tana½ p±timokkhasa½varo paµiggahaºaparibhogesu mattaññut± aµµhasam±pattivasibh±v±ya vivittasen±sanasevanañca buddh±na½ s±sana½ ov±do anusiµµh²ti. Im± pana sabbabuddh±na½ p±timokkhuddesag±th± hont²ti veditabb±.