Ettha pana “Katt±”ti vattate. 293. Yo k±reti sa hetu. Yo katt±ra½ k±reti, so hetusañño hoti, katt± c±ti hetukattusaññ±. Yo pana parassa kriya½ paµicca kammabh³topi sukaratt± sayameva sijjhanto viya hoti, so kammakatt± n±ma, yath±– saya½ kar²yate kaµo, sayameva paccate odanoti. Vuttañca
“Attappadh±no kiriya½, yo nibbatteti k±rako;
appayutto payutto v±, sa katt±ti pavuccati.
Hetukatt±ti kathito,
kattuno yo payojako;
kammakatt±ti sukaro,
kammabh³to kath²yate”ti.
Nanu ca “sa½yogo j±yate”ti-±d²su katha½ pure asato jananakriy±ya kattubh±vosiy±ti? Vuccate– lokasaªketasiddho hi saddappayogo, avijjam±nampi hi loko sadd±bhidheyyat±ya vijjam±na½ viya gahetv± voharati vikappabuddhigahit±k±royeva hi sadden±bhidh²yate, na tu vatthusabh±vo, aññath± sutamayañ±ºenapi paccakkhena viya vatthusabh±vasacchikaraºappasaªgo ca mus±v±da kudiµµhiv±d±d²namabh±vappasaªgo ca siy±, tasm± buddhiparikappitapaññattivasenapi saddappavatti hot²ti asato sa½yog±dissapi hoteva jananakriy±ya kattuk±rakat±ti. Yath±ha
“Voh±ravisayo saddo, nekantaparamatthiko;
buddhisaªkappito attho, tassatthoti pavuccati.
Buddhiy± gahitatt± hi, sa½yogo j±yate iti;
sa½yogo vijjam±nova, katt± bhavati j±tiy±”ti.
Tatra tatiy± jinena desito dhammo, buddhena jito m±ro, ahin± daµµho naro, buddhena bodhito loko, saddhehi k±rito vih±ro. Abhihite na bhavati. Kaµa½ karoti devadatto, k±reti v±. Itthambh³tassa lakkhaºe– s± bhinnena s²sena paggharantena lohitena paµivissak±na½ ujjh±pesi, ³napañcabandhanena pattena añña½ nava½ patta½ cet±peyya, tidaº¹akena paribb±jakamaddakkhi. Apavagge– ek±heneva b±r±ºasi½ p±y±si, navahi m±sehi vih±ra½ niµµh±pesi, yojanena adh²ta½ by±karaºa½, kriy±pavaggoti kriy±ya ±su½ pariniµµh±pana½. Pubb±diyoge m±sena pubbo, pitar± sadiso, m±tar± samo, kah±paºena ³no, dhanena vikalo, asin± kalaho, ±c±rena nipuºo, v±c±ya nipuºo, gu¼ena missaka½, tilena missaka½, v±c±ya sakhilo, maºin± attho, dhanena attho, pitar± tulyo. K±laddh±nesu– m±sena bhuñjati, yojanena gacchati. Paccatte– attan±va att±na½ sammannati. Kammatthe– tilehi khette vapati. Pañcamiyatthe– sumutt± maya½ tena mah±samaºena. 296. Sah±diyoge ca. Saha saddhi½ sama½ n±n± vin± ala½ kimiccevam±d²hi yoge liªgamh± tatiy±vibhatti hoti, casaddena sahatthepi. Tattha sahasaddena yogo kriy± guºa dabba samav±ye sambhavati. Yath±– vitakkena saha vattati, puttena saha th³lo, antev±sikasaddhivih±rikehi saha ±cariyupajjh±y±na½ l±bho, nis²di bhagav± saddhi½ bhikkhusaªghena, sahassena sama½ mit±, sabbehi me piyehi man±pehi n±n±bh±vo vin±bh±vo, saªgho vin±pi gaggena uposatha½ kareyya, ala½ te idha v±sena, ki½ me ekena tiººena, purisena th±madassin±, ki½ te jaµ±hi dummedha, ki½ te ajinas±µiy±. Sahatthe devadatto r±jagaha½ p±visi kok±likena pacch±samaºena, dukkho b±lehi sa½v±so. 297. Hetvatthe ca. Yogaggahaºamih±nuvattate, hetvatthe, hetvatthappayoge ca liªgamh± tatiy±vibhatti hoti. Kismiñci phale diµµhas±matthiya½ k±raºa½ hetu, soyeva attho, tasmi½ hetvatthe, annena vasati, dhammena vasati, vijj±ya vasati.
Na jacc±vasalo hoti,
na jacc± hoti br±hmaºo;
kammun± vasalo hoti,
kammun± hoti br±hmaºo.
D±nena bhogav±, ±c±rena kul².
Kena p±ºi k±madado, kena p±ºi madhussavo;
kena te brahmacariyena, puñña½ p±ºimhi ijjhati.
Hetvatthappayoge– kena nimittena, kena payojanena, kenaµµhena, kena hetun± vasati. 298. Sattamyatthe ca. Sattamyatthe ca liªgamh± tatiy±vibhatti hoti. K±laddh±nadis±des±d²su c±ya½. Tena samayena, tena k±lena, k±lena dhammassavaºa½, so vo mamaccayena satth±, m±sena bhuñjati, yojanena dh±vati. Puratthimena dhataraµµho, dakkhiºena vir³¼hako, pacchimena vir³pakkho, uttarena kasivanto janoghamaparena ca, yena bhagav± tenupasaªkami icc±di. 299. Yenaªgavik±ro. Yena by±dhimat± aªgena aªgino vik±ro lakkh²yate, tattha tatiy±vibhatti hoti. Ettha ca aªgamassa atth²ti aªga½, sar²ra½. Akkhin± k±ºo, hatthena kuº², p±dena khañjo, piµµhiy± khujjo. 300. Visesane ca. Vises²yati visesitabba½ anen±ti visesana½, gott±di. Tasmi½ gottan±maj±tisippavayoguºasaªkh±te visesanatthe tatiy±vibhatti hoti, casaddena pakati±d²hi ca. Gottena gotamo n±tho.
S±riputtoti n±mena, vissuto paññav± ca so;
j±tiy± khattiyo buddho, loke appaµipuggalo.
Tadahu pabbajito santo, j±tiy± sattavassiko;
sopi ma½ anus±seyya, sampaµicch±mi matthake.
Sippena na¼ak±ro so, ek³nati½so vayas±, vijj±ya s±dhu, paññ±ya s±dhu, tapas± uttamo, suvaººena abhir³po. Pakati±d²su– pakatiy± abhir³po, yebhuyyena mattik±, samena dh±vati, visamena dh±vati, dvidoºena dhañña½ kiº±ti, sahassena assake kiº±ti icc±di. Kasmi½ atthe catutth²? 301. Sampad±ne catutth². Sampad±nak±rake liªgamh± catutth²vibhatti hoti. Kiñca sampad±na½? 302. Yassa d±tuk±mo rocate dh±rayate v± ta½ sampad±na½. Yassa v± d±tuk±mo, yassa v± rocate, yassa v± dh±rayate, ta½ k±raka½ sampad±nasañña½ hoti. Samm± pad²yate ass±ti sampad±na½, paµigg±hako. Ta½ pana tividha½ diyyam±nass±niv±raºajjhesan±numativasena. Yath±– buddhassa puppha½ yajati, bodhirukkhassa jala½ dad±ti. Ajjhesane– y±cak±na½ dhana½ dad±ti. Anumatiya½– bhikkh³na½ d±na½ deti. Yath±ha
“Anir±karaº±r±dha-n±bbhanuññavasena hi;
sampad±na½ tidh± vutta½, rukkha y±caka bhikkhavo”ti.
D±tuk±moti ki½? Rañño daº¹a½ dad±ti. Rocan±d²su pana– samaºassa rocate sacca½, m±yasmant±nampi saªghabhedo ruccittha, yass±yasmato khamati, devadattassa suvaººacchatta½ dh±rayate yaññadatto. “Sampad±na½, v±”ti ca vattate. 303. Sil±gha hanu µh± sapa dh±ra piha kudha duhi ss±s³ya r±dhikkha pacc±suºa anupatigiºapubbakatt±rocanatthatadattha tumatth±lamattha maññ±n±darapp±ºini gatyatthakammani ±sisattha sammuti bhiyyasattamyatthesu ca. Catuppadamida½ Sil±gha katthane, hanu apanayane, µh± gatinivattimhi, sapa akkose, dhara dh±raºe, piha icch±ya½ iccetesa½ dh±t³na½ payoge, kudha kope, duha jigha½s±ya½, issa iss±ya½, us³ya dos±vikaraºe iccetesa½ tadatthav±c²nañca dh±t³na½ payoge ca r±dha hi½s±sa½r±dhesu, ikkha dassanaªkes³ti imesa½ payoge ca pati ±pubbassa su savaºeti imassa ca anupatipubbassa gesaddeti imassa ca pubbakatt± ca ±rocanatthappayoge, tadatthe, tumatthe, alamatthappayoge ca maññatippayoge an±dare app±ºini ca gatyatth±na½ kammani ca ±sisatthappayoge ca sammuti bhiyyappayogesu ca sattamyatthe c±ti ta½ kamm±dik±raka½ sampad±nasañña½ hoti, casaddaggahaºena pahiºatikappati pahoti upam±ñjalikaraºa ph±su atthaseyyappabhutiyoge ca pure viya catutth². Sil±gh±dippayoge t±va– buddhassa sil±ghate. Upajjh±yassa sil±ghate, thomet²ti attho. Hanute mayhameva, hanute tuyhameva, apalapat²ti attho. Upatiµµheyya sakyaputt±na½ va¹¹hak², ettha ca upaµµh±na½ n±ma upagamana½. Bhikkhussa bhuñjam±nassa p±n²yena v± vidh³panena v± upatiµµheyya. Tuyha½ sapate, mayha½ sapate, ettha ca sapana½ n±ma saccakaraºa½. Dh±rayatippayoge dhanikoyeva sampad±na½, suvaººa½ te dh±rayate, iºa½ dh±rayat²ti attho. Tassa rañño maya½ n±ga½ dh±ray±ma. Pihappayoge icchitoyeva, dev±pi tassa pihayanti t±dino, dev±pi tesa½ pihayanti, sambuddh±na½ sat²mata½, patthent²ti attho. Kodh±di-atth±na½ payoge ya½ pati kopo, tassa kujjha mah±v²ra, yadiha½ tassa kuppeyya½. Duhayati dis±na½ megho, yo mitt±na½ na dubbhati. Titthiy± issanti samaº±na½. Dujjan± guºavant±na½ us³yanti, k± us³y± vij±nata½. R±dhikkhappayoge yassa vipucchana½ kammavikhy±panattha½, v±dhik±rato dutiy± ca. ¾r±dho me rañño, rañño aparajjhati, r±j±na½ v± aparajjhati, ky±ha½ ayy±na½ aparajjh±mi, ky±ha½ ayye aparajjh±mi v±. ¾yasmato up±littherassa upasampad±pekkho upatisso, ±yasmanta½ v±. Pacc±suºa anupatigiº±na½ pubbakatt± ca suºotissa dh±tussa pacc±yoge, giºassa ca anupatiyoge pubbassa kammuno yo katt±, so sampad±nasañño hoti. Yath±– bhagav± bhikkh³ etadavoca, ettha “bhikkh³”ti akathitakamma½, “etan”ti kathitakamma½, pubbassa vacanakammassa katt± bhagav±. Bhikkh³ bhagavato paccassosu½, ±suºanti buddhassa bhikkh³, tath± bhikkhu jana½ dhamma½ s±veti, tassa bhikkhuno jano anugiº±ti, tassa bhikkhuno jano patigiº±ti, s±dhuk±rad±n±din± ta½ uss±hayat²ti attho.
Yo vadeti sa katt±ti, vutta½ kammanti vuccati;
yo paµigg±hako tassa, sampad±na½ vij±niy±ti.
¾rocanatthappayoge yassa ±roceti, ta½ sampad±na½. ¾rocay±mi vo bhikkhave, paµiveday±mi vo bhikkhave, ±mantay±mi te mah±r±ja, ±manta kho ta½ gacch±m±ti v±. Ettha ca ±rocanasaddassa kathanappak±ratthatt± desanatth±dippayogepi catutth². Dhamma½ vo desess±mi, desetu bhante bhagav± dhamma½ bhikkh³na½, yath± no bhagav± by±kareyya, nirutti½ te pavakkh±mi icc±di. Tadatthe sampad±nasaññ±, catutth² ca. “Ato, v±”ti ca vattate. 304. ¾ya catutthekavacanassa tu. Ak±rantato liªgamh± parassa catutthekavacanassa ±y±deso hoti v±, saralop±di. Buddhassatth±ya dhammassatth±ya saªghassatth±ya j²vita½ pariccaj±mi, piº¹ap±ta½ paµisev±mi neva dav±ya na mad±ya na maº¹an±ya na vibh³san±ya, ³nassa p±rip³riy±, atth±ya hit±ya sukh±ya sa½vattati. Tumatthe– lok±nukamp±ya, lokamanukampitunti attho. Tath± ph±suvih±r±ya. Ala½saddassa atth± arahapaµikkhep±. Arahatthe– ala½ me rajja½, ala½ bhikkhu pattassa, akkhadhutto purisapuggalo n±la½ d±rabharaº±ya, ala½ mallo mallassa, arahati mallo mallassa. Paµikkhepe ala½ te idha v±sena, ala½ me hiraññasuvaººena, ki½ me ekena tiººena, ki½ te jaµ±hi dummedha, ki½ tettha catumaµµhassa. Maññatippayoge an±dare app±ºini kammaniyeva– kaµµhassa tuva½ maññe, ka¼iªgarassa tuva½ maññe, j²vita½ tiº±yapi na maññam±no.