Catasso catasso, cat³hi, cat³bhi, catubbhi, catassanna½, catunna½, cat³hi, cat³bhi, catubbhi, catassanna½, catunna½, cat³su. Im±ni itthiliªgar³p±ni. Itthiliªgaµµh±ne “catunnan”ti pada½ c³¼aniruttiya½ niruttipiµake p±¼iya½ aµµhakath±su ca dassanato vutta½. Tath± hi c³¼aniruttiya½ itthiliªgaµµh±ne “catunnan”ti ±gata½, niruttipiµake “catunna½ kaññ±nan”ti ±gata½. P±¼iya½ pana soºadantasutt±d²su “samaºo gotamo catunna½ paris±na½ piyo man±po”ti ±gata½. Aµµhakath±su ca pana suttantaµµhakath±ya½ “cat³hi acchariyabbhutadhammehi samann±gato catunna½ paris±na½ piyo man±po”ti ±gata½. Sattilaªghaj±takaµµhakath±ya½ “±cariyo panassa catunna½ satt²na½ laªghana½ sippa½ j±n±t²”ti ±gata½. Catt±ri, catt±ri, cat³hi, cat³bhi, catubbhi, catunna½, cat³hi, cat³bhi, catubbhi, catunna½, cat³su. Im±ni napu½sakaliªgar³p±ni.
“Catt±ro”ti “catasso”ti, “catt±r²”ti ca saddita½;
r³pa½ sam±sabh±vamhi, catuppakatika½ bhave.
Nidassanapad±nettha, kamato kamakovido;
“catubbidha½ catuss±la½, catusaccan”ti niddise.
Im±ni dve±dik±ni sabban±mik±ni bahuvacan±niyeva bhavanti, na ekavacan±ni. C³¼aniruttiya½ pana t²su liªgesu “catassannan”ti vutta½, ta½ anijjh±nakkhama½ viya dissati. Id±ni tumha-amhasadd±na½ n±mikapadam±l± vuccante, tesu yena katheti, tass±lapane tumhavacan±ni bhavanti. Tva½, tuva½, tumhe. Ta½, tuva½, tva½, tava½, tumhe. Tay±, tvay±, tumhehi, tumhebhi. Tuyha½, tava, tumha½, tumh±ka½. Tay±, tvay±, tumhehi, tumhebhi. Tuyha½, tava, tumha½, tumh±ka½. Tayi, tvayi, tumhesu Tatra “tva½ puriso, tva½ itth², tva½ cittan”ti-±din± yojetabb±ni. Attayoge amhavacan±ni bhavanti. Aha½, ahaka½, maya½, amhe. Ma½, mama½, amhe. May±, amhehi, amhebhi. Mayha½, mama, amha½, amh±ka½, asm±ka½. May±, amhehi, amhebhi. Mayha½, mama, amha½, amh±ka½, asm±ka½. Mayi, amhesu, asmesu. Ettha pana “katha½ amhe karomase”ti p±¼idassanato “tumhe”ti paccattavacanassa viya “amhe”ti paccattavacanassapi atthit± veditabb±, “ahakan”ti r³pantarampi icchitabba½. Tassa atthibh±ve “ahakañca cittavas±nug± bh±sissan”ti es± p±¼i nidassana½. Ettha hi ahakanti aha½ iccevattho. Tatra “aha½ puriso, aha½ kaññ±, aha½ cittan”ti-±din± yojetabb±ni. Im±nipi liªgattayas±dh±raºar³p±ni. Kacc±yanac³¼aniruttiniruttipiµakesu pana “tumh±ka½ amh±kan”ti ca dutiy±bahuvacana½ vutta½. Kacc±yane “tumh±na½ amh±nan”ti ca paµham±dutiy±bahuvacana½, “tumha½ amhan”ti ca catutth²chaµµhekavacana½, paµham±dutiy±bahuvacanañca vutta½, c³¼aniruttiniruttipiµake pana “tumha½ amhan”ti ca dutiyekavacana½ vutta½, “tumhe amhe”ti ca catutth²chaµµh²bahuvacana½ vutta½. Et±ni upaparikkhitv± s±µµhakathesu suttantesu dissanti ce, gahetabb±ni. Tumha-amhasadd±na½ pana parapadehi saddhi½ sam±se “ma½d²p±”ti-±dayo payog± tath±gat±dimukhato sambhavanti. “Ete g±maºi ma½d²p± ma½leº± ma½saraº±”ti hi tath±gatamukhato, “tayyogo mayyogo”ti niruttaññumukhato, k±by±d±se ca “tva½mukha½ kamaleneva, tulya½ n±ññena kenac²”ti ca “candena tva½mukha½ tulyan”ti ca kavimukhato. Tattha hi aha½ d²po etesanti ma½d²p±, aha½ leºa½ etesanti ma½leº±, eva½ ma½saraº±. Tumhena yogo tayyogo, tumhasaddena yogo iccevattho. Amhena yogo mayyogo, amhasaddena yogo iccevattho. Tava mukha½ tva½mukha½. Bahuvacanavasenapi nibbacan²ya½ “tumh±ka½ mukha½ tva½mukhan”ti. Ettha ca p±¼iya½ “ma½d²p±”icc±didassanato “tva½d²p±”ti-±d²ni k±by±d±se ca “tva½mukhan”ti dassanato tva½vaººo, tva½saro, ma½mukha½, ma½vaººo, ma½saro±d²ni gahetabb±ni. Tattha tva½ d²po etesanti tva½d²p±, tumhe v± d²p± etesanti tva½d²p±, tava vaººo tva½vaººo. Mama mukha½ ma½mukha½, amh±ka½ v± mukha½ ma½mukhanti nibbacan±ni. Esa nayo aññesupi ²disesu µh±nesu.
Sam±se tumha-amh±ka½, honti parapadehi ve;
“tva½mukhan”ti ca “ma½d²p±, tayyogo mayyogo”ti ca.
Etth±ha “ki½ ettakameva tumha-amhasadd±na½ r³pa½, ud±hu aññampi atth²”ti? Atthi “te me” icc±d²ni. Yadi eva½ kasm± padam±l± visu½ na vutt±ti? Avacane k±raºamatthi. Atrida½ k±raºa½–
“Te me vo no”ti r³p±ni, par±ni padato yato;
tato n±mikapant²su, na tu vutt±ni t±ni me.
Ettha ca maya½ me vo nosadd±namatthuddh±ro vuccate– tesaddassa pana vuttova. Yasm± aµµhakath±cariy± maya½saddaµµh±nepi may±saddo, may±saddaµµh±nepi ca maya½saddo icceva vadanti, tasm± mayampi tatheva vad±ma. Maya½saddo “anuññ±tapaµiññ±t±, tevijj±mayamasmubho”ti-±d²su asmadatthe ±gato “Maya½ niss±ya hem±ya, j±t± mandosis³pag±”ti ettha paññattiya½. “Manomay± p²tibhakkh± saya½pabh±”ti-±d²su nibbatti-atthe. B±hirena paccayena vin± manas±va nibbatt±ti manomay±. “Ya½n³n±ha½ sabbamattik±maya½ kuµika½ kareyyan”ti-±d²su vik±ratthe. “D±namaya½ s²lamayan”ti-±d²su padap³raºamatte. “P²µha½ te sovaººamaya½ u¼±ran”ti ettha vik±ratthe padap³raºamatte v± daµµhabbo. Yad± hi suvaººameva sovaººanti ayamattho, tad± suvaººassa vik±ro sovaººamayanti vik±ratthe mayasaddo daµµhabbo. Nibbatti-atthotipi vattu½ vaµµati. Yad± pana suvaººena nibbatta½ sovaººanti ayamattho, tad± sovaººameva sovaººamayanti padap³raºamatte mayasaddo daµµhabbo. Mesaddo “kicchena me adhigata½, hala½ d±ni pak±situn”ti-±d²su karaºe ±gato. May±ti attho. “Tassa me bhante bhagav± sa½khittena dhamma½ deset³”ti-±d²su sampad±ne, mayhanti atthoti vadanti. “Pubbeva me bhikkhave sambodh± anabhisambuddhassa bodhisattasseva sato”ti-±d²su s±mi-atthe, mam±ti atthoti ca vadanti. Ettheta½ vuccati–
Karaºe sampad±ne ca, s±mi-atthe ca ±gato;
mesaddo iti viññeyyo, viññun± nayadassin±.
Ettha pana µhatv± aµµhakath±cariyehi kate te mesadd±namatthavivaraºe vinicchaya½ br³ma tesamadhipp±yappak±sanavasena sot³na½ sa½sayasamuggh±µanattha½. Tath± hi aµµhakath±cariy± temesadd±na½ sampad±natthavasena “tuyha½ mayhan”ti attha½ sa½vaººesu½, s±mi-atthavasena pana “tava mam±”ti. Eva½ yv±ya½ tehi asaªkarato niyamo dassito, so s±µµhakathe tepiµake buddhavacane kuto labbh±. Tath± hi temesaddatthav±cak± tuyha½ mayha½sadd± tava mamasadd± ca sampad±nas±mi-atthesu aniyamato pavattanti. Tatrime payog±– ida½ tuyha½ dad±mi. Tuyha½ vikappemi. Tuyha½ ma½sena medena, matthakena ca br±hmaºa, ±huti½ paggahess±mi. Esa hi tuyha½ pit± naras²ho. Tuyha½ pana m±t± kahanti. Mayhameva d±na½ d±tabba½, na aññesa½, mayhameva s±vak±na½ d±na½ d±tabba½, na aññesa½. Na mayha½ bhariy± es±. Assamo sukato mayha½. Sabbaññuta½ piya½ mayha½. T±ta mayha½ m±tu mukha½ aññ±disa½, tumh±ka½ aññ±disa½. Mayha½ s±miko id±ni marissati. Tava d²yate, tava sil±ghate, mama sil±ghate, pabbajj± mama ruccati. Tava putto. Ubho m±t±pit± mam±ti eva½ aniyamato pavattanti. C³¼aniruttiyañhi yamakamah±therena catutth²chaµµh²na½ anaññar³patta½ vutta½ “catutth²chaµµh²na½ sabbattha anañña½, tatiy±pañcam²na½ bahuvacanañc±”ti Yadi eva½ aµµhakath±cariy± “namo te puris±jañña. Namo te buddha v²ratth³’ti-±d²su tuyha½saddassa vasena sampad±ne, tuyhanti hi attho. ‘Kinte vata½ ki½ pana brahmacariyan’ti-±d²su s±mi-atthe, tav±ti hi attho”ti-±d²ni vadant± “ayutta½ sa½vaººana½ sa½vaººesun”tipi, “passitabba½ na passi½s³”tipi ±pajjant²ti? Yutta½yeva te sa½vaººayi½su, passitabbañca passi½su. Tath± hi te “saddasatthampi ekadesato s±san±nuk³la½ hot²”ti paresamanukamp±ya saddasatthato naya½ gahetv± sampad±natthavasena te mesadd±na½ “tuyha½ mayhan”ti attha½ sa½vaººayi½su, s±mi-atthavasena pana “tava mam±”ti. Saddasatthe hi catutth²chaµµh²r³p±ni sabbath± visadis±ni, s±sane pana sadis±ni. Tasm± s±sane s±maññena pavatt±ni catutth²chaµµh²r³p±ni saddasatthe visesena pavattehi catutth²chaµµh²r³pehi sam±nagatik±ni katv± paresamanukamp±ya sampad±natthe tuyha½ mayha½sadd±na½ pavattiniyamo, s±mi-atthe ca tava mamasadd±na½ pavattiniyamo dassito. Yasm± pana paresamanukamp±ya aya½ niyamo, tasm± karuº±yev±ya½par±dho, na aµµhakath±cariy±na½. T±ya eva hi tehi eva½ sa½vaººan± kat±ti. Keci panettha eva½ vadeyyu½– nanu ca bho aµµhakath±cariyehi saddanaya½ niss±ya te mesadd±na½ s±mi-atthe vattam±n±na½ “tava mam±”ti atthavacanena “tuyha½ ma½sena medena, na mayha½ bhariy± es±”ti-±d²su s±mivisayesu vibhattivipall±sanayo dassitoti sakk± vattu½, tath± saddanayaññeva niss±ya te mesadd±na½ sampad±natthe vattam±n±na½ “tuyha½ mayhan”ti atthavacanena “bhatta½ tava na ruccati. Pabbajj± mama ruccat²”ti-±d²supi sampad±navisayesu vibhattivipall±sanayo dassitoti sakk± vattunti? Na sakk±, g±th±su viya cuººiyapadaµµh±nepi tuyha½ mayha½ tava mamasadd±na½ aniyamena dv²su atthesu pavattanato. Na hi ²dise µh±ne g±th±ya½ v± cuººiyapadaµµh±ne v± vibhattivipall±so icchitabbo. “Tassa rajjassaha½ bh²to. Ki½ nu kho aha½ tassa sukhassa bh±y±m²”ti-±d²suyeva pana µh±nesu icchitabbo. Yadi saddanaya½ niss±ya “tuyha½ ma½sena meden±”ti-±d²su vibhattivipall±so icchitabbo siy±, “br±hmaºassa piyaputtad±na½ ad±si. Br±hmaºassa pit± ad±s²”ti-±d²supi saddanaya½ niss±ya “br±hmaº±y±”ti-±din± vibhattivipall±sattho vacan²yo siy± catutth²chaµµh²r³p±na½ satthe visu½ vacanato. Evañca sati ko dosoti ce? Attheva doso, yasm± d±nayoge v± namoyoge v± ±y±desasahit±ni catutth²chaµµh²r³p±ni s±µµhakathe tepiµake buddhavacane nupalabbhanti, tasm± “br±hmaº±y±”ti-±din± vibhattivipall±satthavacane aya½ doso yadida½ avijjam±naggahaºa½. Yasm± pana ²disesu µh±nesu vibhattivipall±sakaraºa½ s±vajja½, tasm± “tuyha½ ma½sena meden±”ti-±d²supi vibhattivipall±so na icchitabbo. Catutth²chaµµh²r³p±ni hi anaññ±ni dissanti “purisassa ad±si, purisassa dhana½ br±hmaº±na½ ad±si, br±hmaº±na½ santakan”ti. Tath± hi p±vacane sa na½sadd± sampad±nas±mi-atthesu s±maññena pavattanti, tappavatti “aggassa d±t± medh±v²”ti-±d²hi payogehi d²petabb±. “Aggassa d±t± medh±v²”ti ettha hi “aggass±”ti aya½ saddo yad± kriy±paµiggahaºa½ paµicca sampad±natthe pavattati, tad± “aggassa ratanattayassa d±t±”ti atthavasena pavattati. Yad± pana kriya½ paµicca kammabh³te s±mi-atthe pavattati, tad± “aggassa deyyadhammassa d±t±”ti atthavasena pavattati. Eva½ sabbath±pi vipall±so tumh±ka½ saraºa½ na hot²ti. Tath± saddanaya½ niss±ya “sampad±navacanan”ti tumhehi da¼ha½ gahitassa mayha½saddassa s±mi-atthavasena paººattiya½ dassanato vibhattivipall±so tumh±ka½ saraºa½ na hoteva. Tath± hi–
“Sakuºo mayhako n±ma, giris±nudar²caro;
pakka½ pipphalim±ruyha, ‘mayha½ mayhan’ti kandat²”ti
Ettha mayhakoti ek±ya sakuºaj±tiy± n±ma½. So hi loluppac±rit±ya “idampi mayha½, idampi mayhan”ti k±yati ravat²ti mayhakoti vuccati mayhasadd³papadassa ke re ge saddeti dh±tussa vasena.
Atr±ya½ padasodhan±– yadi tuyha½ mayha½sadd± dhuva½ sampad±natthe, tava mamasadd± ca s±mi-atthe bhaveyyu½, eva½ sante lokavoh±rakusalena sabbaññun± tassa sakuºassa “mayhako”ti paººatti na vattabb± siy± anantogadhasampad±natthatt±, antogadhas±myatthatt± pana “mamako” icceva paññatti vattabb± siy±. Etthapi “mayhako”ti ida½ vibhattivipall±savasena vuttanti ce? Na, paººattivisaye vibhattivipariº±massa aµµh±natt± anavak±satt±. Apicettha mayha½saddo sar³pato vibhatyantabh±vena tiµµhati kasaddena ekapadatt³pagamanato, eva½ santepi “mayhako”ti aya½ sakuºavisesav±cako saddo paccattavacanabh±ve µhitoyeva ²saka½ s±mi-atthampi jotayati sujampati r±japurisasadd± viya. Imin±pi k±raºena vibhattivipall±so tumh±ka½ saraºa½ na hoti. Iti “mayhako”ti paººattiya½ vattam±nassa pad±vayavabh³tassa mayhasaddassa avipall±savacanalesena tuyha½ tava mamasaddesupi vibhattivipall±so na icchitabboti siddha½. Tasm± aµµhakath±cariyehi sampad±nas±mi-atthesu s±maññena pavatt±nampi sam±n±na½ tuyha½ mayha½ tava mamasadd±na½ saddanayaññeva niss±ya paresamanukamp±ya vuttappak±ro niyamo dassitoti avagantabba½. Icceva½–
“Tuyha½ mayhan”time sadde, sampad±ne gar³ vadu½;
“tava mam±”ti s±mimhi, nayam±d±ya satthato.
Eva½ santepi etesa½, niyamo natthi p±¼iya½;
koci tesa½ viseso ca, diµµho amhehi ta½ suºa.
S±myatthasampad±natth±, sambhavanti yahi½ duve;
“tuyha½ mayhan”time sadd±, te payog± na dullabh±.
“Tava mam±”time sadd±, p±y± s±mimhi vattare;
sampad±ne yahi½ honti, te payog± panappak±.
Tavato mamato tuyha½-mayha½sadd±va s±sane;
p±µhe nekasahassamhi, s±mi-atthe pavattareti.
Sabb±pi im± n²tiyo paramasukhum± sududdas± v²raj±tin± s±dhuka½ manasi k±tabb±. Vo nosaddesu pana vosaddo paccatta-upayogakaraºasampad±nas±mivacanapadap³raºesu dissati. “Kacci vo anuruddh± samagg± sammodam±n±”ti-±d²su hi paccatte dissati. “Gacchatha bhikkhave paº±memi vo”ti-±d²su upayoge. “Na vo mama santike vatthabban”ti-±d²su karaºe. “Vanapatthapariy±ya½ vo bhikkhave desess±m²”ti-±d²su sampad±ne. “Sabbesa½ vo s±riputt± subh±sitan”ti-±d²su s±mivacane. “Ye hi vo-ariy± parisuddh± k±yakammant±”ti-±d²su padap³raºamatte. Ettheta½ vuccati–
“Paccatte upayoge ca, karaºe sampad±niye;
s±missa vacane ceva, tatheva padap³raºe;
imesu chasu µh±nesu, vosaddo sampavattati”.
Nosaddo paccattopayogakaraºasampad±nas±mivacan±vadh±raºanusaddatthesu paµisedhe nip±tamatte ca vattati. Ayañhi “g±ma½ no gaccheyy±m±”ti ettha paccatte dissati. “M± no ajja vikanti½su, rañño s³d± mah±nase”ti-±d²su upayoge. “Na no viv±ho n±gehi, katapubbo kud±canan”ti-±d²su karaºe. “Sa½vibhajetha no rajjen±”ti-±d²su sampad±ne. “Satth± no bhagav± anuppatto”ti-±d²su s±mivacane. “Na no sama½ atthi tath±gaten±”ti ettha avadh±raºe. “Abhij±n±si no tva½ mah±r±j±”ti-±d²su nusaddatthe, pucch±yantipi vattu½ vaµµati. “Subh±sitaññeva bh±seyya, no ca dubbh±sita½ bhaºe”ti-±d²su paµisedhe. “Na no sabh±ya½ na karonti kiñc²”ti-±d²su nip±tamatte. Ettheta½ vuccati–
Paccatte cupayoge ca, karaºe sampad±niye;
s±my±vadh±raºe ceva, nusaddatthe niv±raºe;
tath± nip±tamattamhi, nosaddo sampavattati.
Id±ni sabban±m±na½ yath±raha½ sa½khittena missakapadam±l± vuccate– Yo so, ye te. Ya½ ta½, ye te. Yena tena. Sesa½ vitth±retabba½. Y± s±, y± t±. Ya½ ta½, y± t±. Y±ya t±ya. Sesa½ vitth±retabba½. Ya½ ta½, y±ni t±ni. Sesa½ vitth±retabba½. Imin± nayena liªgattayayojan± k±tabb±. “Eso so, ete te. Aya½ so, ime te. So aya½ te ime”ti-±din± yath±payoga½ padam±l± yojetabb±. Tath± hi “yo so bhagav± sayambh³ an±cariyako. Ete te bhikkhave ubho ante anupagamma majjhim± paµipad± tath±gatena abhisambuddh±. Aya½ so s±rathi et²”ti evam±dayo vicittappayog± dissanti. Iti sabban±mikapad±na½ missakapadam±l± yojetabb±.
May± sabbatthasiddhassa, s±sane sabbadassino;
sabbattha s±sane suµµhu, kosallatth±ya sotuna½.
Asabban±man±mehi, sabban±mapadehi ve;
saha sabb±ni vutt±ni, sabban±m±ni pantito.
Etesu katayog±na½, sukhumatthavij±nana½;
akicchapaµivedhena, bhavissati na sa½sayo.
Iti navaªge s±µµhakathe piµakattaye byappathagat²su viññ³na½
Kosallatth±ya kate saddan²tippakaraºe
Sabban±mata½sadisan±m±na½ n±mikapadam±l±vibh±go n±ma
Dv±dasamo paricchedo.