Ida½, im±ni. Sesa½ pulliªgasadisa½. Ida½ napu½sakaliªga½. Aya½, im±, im±yo. Ima½, im±, im±yo. Im±ya, im±hi, im±bhi. Ass±, ass±ya, imiss±, imiss±ya, im±ya, im±sa½. Ass±, imiss±, im±ya, im±hi, im±bhi. Ass±, ass±ya, imiss±, imiss±ya, im±ya, im±sa½. Assa½, imissa½, im±ya, im±ya½, im±su. Ida½ itthiliªga½. Eva½ ida½saddassa n±mikapadam±l± bhavati. Kacc±yane tu “imassidama½sisu napu½sake”ti imasaddoyeva pakatibh±vena vutto, idha pana ida½saddoyeva “idappaccayat±”ti ettha “idan”ti pakatiy± dassanato. Tath± hi “imesa½ paccay± idappaccay±, idappaccay± eva idappaccayat±, idappaccay±na½ v± sam³ho idappaccayat±”ti vutta½. Ettha ca idappaccay± eva idappaccayat±ti t±saddena pada½ va¹¹hita½ na kiñci atthantara½ yath± devo eva devat±ti. Idappaccay±na½ sam³ho idappaccayat±ti sam³hattha½ t±saddam±ha yath± jan±na½ sam³ho janat±ti. C³¼aniruttiya½ niruttipiµake ca ida½saddoyeva pakatibh±vena vutto.
Sam±se ida½saddassa, saddhi½ parapadena ve;
idappaccayat±tveva, r³pa½ dvitta½ siyuttare.
Id±ni amusaddassa n±mikapadam±l± vuccate– Asu, amu, am³. Amu½, am³. Amun±, am³hi, am³bhi. Amussa, dussa, am³sa½, am³s±na½. Amusm±, amumh±, am³hi, am³bhi. Amussa, dussa, am³sa½, am³s±na½. Amusmi½, amumhi, am³su. Ida½ pulliªga½. Adu½, am³ni. Sesa½ pulliªgasadisa½. Ida½ napu½sakaliªga½. Asu, amu, am³, amuyo. Am³½, am³, amuyo. Amuy±, am³hi, am³bhi. Amuss±, amuy±, am³sa½, am³s±na½. Amuy±, am³hi, am³bhi. Amuss±, amuy±, am³sa½, am³s±na½. Amuy±, amuya½, amussa½, am³su. Ida½ itthiliªga½. Eva½ amusaddassa n±mikapadam±l± bhavati, sam±so pana appasiddho. Tatra “dussa me khettap±lassa, rattibhatta½ ap±bhatan”ti payogadassanato “duss±”ti padamamhehi µhapita½. Kak±r±gamavasena aññ±nipi asabban±mikar³p±ni bhavanti. Tesa½ vasena aya½ liªgattayassa n±mikapadam±l± vuccate– “Asuko, asuk±. Asuka½, asuke”ti-±din±, “amuko, amuk±. Amuka½, amuke”ti-±din± ca purisanayopi labbhati. “Asuk±, asuk±yo”ti-±din±, “amuk±, amuk±yo”ti-±din± ca kaññ±nayopi labbhati. “Asuka½, asuk±n²”ti-±din±, “amuka½, amuk±n²”ti-±din± ca cittanayopi labbhati. Im±nettha pad±ni asabban±mik±nipi kak±r±gamavasena n±nattadassanattha½ vutt±ni. Id±ni ki½saddassa n±mikapadam±l± vuccate– Ko, ke. Ka½, ke. Kena, kehi, kebhi. Kassa, kissa, kesa½. Kasm±, kamh±, kehi, kebhi. Kassa, kissa, kesa½. Kasmi½, kismi½, kamhi, kimhi, kesu. Ida½ pulliªga½. R³pavisesopettha veditabbo “ke gandhabbe ca rakkhase n±ge, ke kimpurise ca m±nuse, ke paº¹ite sabbak±madade, d²gha½ ratta½ bhatt± me bhavissati, ke ca chave p±thikaputte, k± ca tath±gat±na½ arahant±na½ samm±sambuddh±na½ ±s±dan±”ti p±¼idassanato. Yasm± pana ke gandhabbe ca rakkhase n±ge iti-±d²su p±¼²su “ke”ti paccattavacana½ ek±rantampi dissati, tasm± “ke”ti r³pabhedo cettha ñeyyo. Tath± “kissassa ekadhammassa, vadha½ rocesi gotama. Kismi½ me sivayo kuddh±. Kamhi k±le tay± v²ra, patthit± bodhimuttam±”ti-±d²ni ca nidassanapad±ni ñeyy±ni. Apica–
“Ko te bala½ mah±r±ja”, iti-±d²su p±¼isu;
kvasaddatthe vattat²ti, ñeyy± ko iccaya½ suti.
Peta½ ta½ s±mamaddakkhi½, ko nu tva½ s±ma j²vasi;
iti p±µhe katha½sadd±-bhidheyye vattat²ti ca.
Etesu dv²su atthesu, diµµho ko iccaya½ ravo;
nip±toti gahetabbo, sutis±maññato ruto.
Napu½sakaliªge ka½, k±ni. Ka½, k±ni. Sesa½ pulliªgasadisa½ yojetabba½. Atha v± “ki½ citta½. Ki½ r³pa½. Ki½ par±bhavato mukha½. Ki½ icchas²”ti-±dipayogadassanato pana “ki½, k±ni. Ki½, k±n²”ti vatv± sesa½ pulliªgasadisa½ yojetabba½. Aya½ nayo yuttataro, ida½ napu½sakaliªga½. K±, k±, k±yo. Ka½, k±, k±yo. K±ya, k±hi, k±bhi. K±ya, kass±, k±sa½, k±s±na½. K±ya, kass±, k±hi, k±bhi. K±ya, kass±, k±sa½ k±s±na½. K±ya, kass±, k±ya½, kassa½, k±su. Ettha pana k±yoti padassa atthibh±ve “k±yo amogh± gacchant²”ti nidassana½ daµµhabba½. Ida½ itthiliªga½. Eva½ ki½saddassa n±mikapadam±l± bhavati. Etthetassa atthuddh±ro vuccate– ki½ saddo “ki½ r±j± yo loka½ na rakkhati. Ki½ nu kho n±ma tumhe ma½ vattabba½ maññath±”ti-±d²su garahane ±gato. “Ya½ kiñci r³pa½ at²t±n±gatapaccuppannan”ti-±d²su aniyame. “Kinte vakkali imin± p³tik±yena diµµhena, yo kho vakkali dhamma½ passati, so ma½ passat²”ti-±d²su nippayojanat±ya½. “Ki½ na k±h±mi te vaco”ti-±d²su sampaµicchane. “Ki½s³dha vitta½ purisassa seµµhan”ti-±d²su pucch±ya½, pucch± ca n±ma k±raºapucch±divasena anekavidh±, ato k±raºapucch±divasenapi ki½saddassa pavatti vitth±rato ñeyy±. Tath± hi aya½ “ki½ nu santaram±nova, k±su½ khaºasi s±rathi. Ki½ nu j±ti½ na rocesi. Kena tet±diso vaººo”ti-±d²su k±raºapucch±ya½ vattati. “Ki½ k±suy± karissat²”ti-±d²su kiccapucch±ya½. “Ki½ s²la½. Ko sam±dh²”ti-±d²su sar³papucch±ya½. “Ki½ kh±dasi. Ki½ pivas²”ti-±d²su vatthupucch±ya½. “Kh±dasi ki½ pivasi kin”ti-±d²su kriy±pucch±ya½ vattati. Adiµµhajotan±pucch±ti evam±dik± pana pañcavidh± pucch± ki½saddassa atthuddh±re an±haritabbatt± an±gat±ti daµµhabba½. Ettheta½ vuccati–
Garah±ya½ aniyame, nippayojanat±ya ca;
sampaµicchanapucch±su, ki½saddo sampavattati.
Parapadena saddhi½ sam±sopissa veditabbo “ki½samudayo, ki½vedano, ki½saññojano”ti. Ettha “ko, ke. K±, k±, k±yo. Ki½, k±n²”ti eva½ liªgattayavasena vibhatt±ni ki½saddamay±ni pad±ni sam±sapadatte puna kimiti pakatibh±veneva tiµµhanti. N±masaddena pana sam±se tesa½ dvidh± gati dissati “kinn±mo, kon±mo”ti. Sabb±ni panet±ni itthinapu½sakaliªgavasena bahuvacanavasena ca yojetabb±ni.
Ki½saddassa sam±samhi, saddhi½ n±maravena ve;
“kinn±mo” iti “kon±mo”, iti ceva½ gati dvidh±.
“Kon±mo te upajjh±yo”, icc±dettha nidassana½;
sahaññena sam±samhi, “ki½ ki½”icceva suyyate.
Tath± hi “ki½citto tva½ bhikkhu. Ki½k±rapaµiss±vin²”ti-±d²su ki½saddo sar³pamavijahanto tiµµhati. Tattha hi ki½citta½ yassa so ki½citto. “Ki½ karomi s±m²”ti eva½ kinti k±ro karaºa½ saddanicch±raºa½ ki½k±ro, ta½ paµiss±vet²ti ki½k±rapaµiss±vin²ti-±di nibbacanamicchitabba½. “Kinnaro. Ki½pakkamiva bhakkhitan”ti-±d²su pana nibbacanamappasiddha½, ki½saddoyeva pad±vayavabh±vena suto. Tath± hi so katthaci pad±vayavabh±vena katthaci nu su nukho k±raº±disaddehi sahac±ribh±vena ca suyyati. Atrime payog±– es± te itth² ki½ hoti. Ete manuss± tumh±ka½ ki½ honti. Kimpuris±nuciººo. Ki½ nu bh²tova tiµµhasi. Ki½suchetv± sukha½ seti. Ki½ nukho k±raºa½. Ki½ k±raº± amma tuva½ pamajjasi, kiñhi n±ma cajantassa, v±c±ya adadamappakanti evam±dayo. Atrida½ vuccati–
“Visu½ pad±vayavo v±, hutv± nv±d²hi v± pana;
yutto saddehi ki½saddo, diµµho sugatas±sane.
P±¼inay±nus±rena, ses±na½ sambhavopi ca;
ñeyyo viññ³hi saddhamma-nayaññ³hi pabhedato”ti.
Id±ni sabban±mikabh±ve µhitehi ko ka½saddehi sam±nasutik±na½ aññesa½ ko ka½sadd±na½ n±mikapadam±l±viseso vattabbo siy±, so heµµh± liªgattayamissakaparicchede vutto. Asabban±mikatt± pana purisa cittanayeneva vibhatto. Tath± hi yad± kosaddo brahmav±tak±yatthav±cako, ka½saddo pana sirojalasukhatthav±cako, tad± t±ni pad±ni asabban±mik±ni, kasm±? Aki½saddamayatt± sabban±mikar³pasaªkh±tehi as±dh±raºar³pehi virahitatt± pucchatthato atthantarav±cakatt± ca. Ettha pana sam±nasutivasena atthantaraviññ±panattha½ kosaddo ka½saddoti ca vutta½, ekantato pana sabban±mikatte ki½saddoyeva, suddhan±matte kasaddoyev±ti gahetabba½. Icceva½–
K±ye brahmani v±te ca, s²se jalasukhesu ca;
kasaddo vattat² t²su, pum± t²su napu½sako.
Eva½ sabban±mabh³t±na½ ki½kasadd±na½ pavatti veditabb±.
Idha vuttappak±r±na½, atth±na½ d±ni saªgaho;
paññ±vepullakaraºo, ekadesena vuccate.
Ki½ ki½pakkena sadisa½, k±yo ki½pabhavo vada;
ki½pakkasadiso k±mo, k±yo taºh±disambhavo.
Uºhak±le ka’micchanti, ka’micchanti pip±sit±;
pacc±mitt± ka’micchanti, ka’micchanti dukhaµµit±.
K±yassa kassa ko ±yo,
ko n±tho kassa bh³tale;
kassa ka½ jh±naja½ s±ta½,
kassaªgesu ca ka½ paranti.
Y± pana t± heµµh± amhehi liªgattayavasena ki½saddassa sabban±mikasaññitassa n±mikapadam±l± vibhatt±, et±su pulliªganapu½sakaliªgaµµh±ne “kebhi, kissa, kasm±, kamh±, kamh²”ti im±ni pad±ni pah±ya itthiliªgaµµh±ne “k±yo, k±bhi, k±s±na½, k±ya½, kassan”ti im±ni ca pad±ni pah±ya tato tato sesapadato yath±sambhava½ cisadda½ canasadda½ cana½saddañca nip±tetv± evar³p±ni r³p±ni gahetabb±ni. Seyyathida½? Koci, keci, kecana. Kiñci, kiñcana½, keci, kecana. Kenaci, kehici. Kassaci, kesañci. Pañcamiy± ekavacana½ ³na½ p±¼iya½ an±gatatt±. Kehici. Kassaci, kesañci. Kasmiñci, kismici, kesuci. Pulliªganapu½sakaliªgavasena daµµhabb±ni. Atra kismic²ti anus±ralopavasena vutta½. Itthiliªgavasena pana k±ci itth², k±ci itthiyo. K±ci, k±ci. Kiñci, k±ci. K±yaci, k±hici. K±yaci, kass±ci, k±sañci. K±yaci, k±hici. K±yaci, kass±ci, k±sañci. K±yaci, k±suc²ti r³p±ni. Ettha “iti bh±santi kecana, na na½ hi½s±mi kiñcanan”ti-±dayo payog± veditabb±. Iti liªgattayavasena vutt±ni koci k±ci kiñc²ti-±d²ni appamattak±na½ saªg±hakavacan±n²ti veditabb±ni. Punet±niyeva yath±raha½ ya½saddena yojetv± dassess±mi– Yo koci, ye keci. Ya½ kiñci, ye keci. Yena kenaci, yehi kehici. Yassa kassaci, yesa½ kesañci. Yasm± kasm±ci, yehi kehici. Yassa kassaci, yesa½ kesañci. Yasmi½ kasmiñci, yesu kesuci. Ettha “yo koci ma½ aµµhi katv± suºeyya. Ye kecime atthi ras± pathaby±, sacca½ tesa½ s±dhutara½ ras±nan”ti-±dayo payog± veditabb±. Pulliªgar³p±ni. Ya½ kiñci, y±ni k±nici. Ya½ kiñci, y±ni k±nici. Sesa½ pulliªgasadisa½. Ettha “ya½ kiñci ratana½ atthi, dhataraµµhanivesane. Ya½ kiñci vitta½ idha v± hura½ v±. Y±ni k±nici r³p±n²”ti-±dayo payog± veditabb±. Napu½sakaliªgar³p±ni.