Pubbeniv±s±nussatiñ±ºakath±vaººan±

402. Pubbeniv±sa½ anussarati, tassa v± anussaraºa½ pubbeniv±s±nussati, ta½ nissay±dipaccayabh³ta½ paµicca uppajjanato “pubbeniv±s±nussatimhi ya½ ñ±ºa½, tadatth±y±”ti saªkhepena vuttamattha½ vivaranto pubbeniv±sa½ t±va dassetv± tattha satiñ±º±ni dassetu½ “pubbeniv±so”ti-±dim±ha. Tattha “pubbe”ti ida½ pada½ “ekampi j±tin”ti-±divacanato at²tabhavavisaya½ idh±dhippetanti ±ha “at²taj±t²s³”ti niv±sa-saddo kammas±dhano, khandhavinimutto ca nivasitadhammo natth²ti ±ha “nivutthakkhandh±”ti. Nivutthat± cettha sasant±ne pavattat±, tath±bh³t± ca te anu anu bh³t± j±t± pavatt± tattha uppajjitv± vigat±va hont²ti ±ha “nivutth±ti ajjh±vutth± anubh³t± attano sant±ne uppajjitv± niruddh±”ti. Eva½ sasantatipariy±pannadhammavasena niv±sa-saddassa attha½ vatv± id±ni avisesena vattu½ “nivutthadhamm± v± nivutth±”ti vatv± ta½ vivaritu½ “gocaraniv±sen±”ti-±di vutta½. Gocarabh³t±pi hi gocar±sevan±ya ±sevit± ±rammaºakaraºavasena anubh³t± nivutth± n±ma hont²ti. Te pana duvidh± saparaviññ±ºagocarat±y±ti ubhayepi te dassetu½ “attano”ti-±di vutta½.
Tattha “attano viññ±ºena viññ±t±”ti vatv± “paricchinn±”ti vacana½ ye te gocaraniv±sena nivutthadhamm±, te na kevala½ viññ±ºena viññ±ºamatt±, atha kho yath± pubbe j±tin±magottavaººaliªg±h±r±divisesehi paricchedak±rik±ya paññ±ya paricchijja gahit±, tatheveta½ ñ±ºa½ paricchijja gaºh±t²ti imassa atthassa d²panattha½ vutta½. Paraviññ±ºaviññ±t±pi v± nivutth±ti sambandho. Na kevala½ attanova viññ±ºena, atha kho paresa½ viññ±ºena viññ±t±pi v±ti attho. Idh±pi “paricchinn±”ti pada½ ±netv± sambandhitabba½ “paresampi v± viññ±ºena viññ±t± paricchinn±”ti. Tassa ca gahaºe payojana½ vuttanayeneva vattabba½. Te ca kho yasm± abh²t±su eva j±t²su aññehi viññ±t± paricchinn±, te ca parinibbut±pi honti. Ye hi te viññ±t±, tesa½ tad± vattam±nasant±n±nus±rena tesampi at²te pavatti ñ±yat²ti sikh±ppatta½ pubbeniv±s±nussatiñ±ºassa visayabh³ta½ pubbeniv±sa½ dassetu½ “chinnavaµumak±nussaraº±d²s³”ti vutta½. Chinnavaµumak± samm±sambuddh±, tesa½ anussaraº± chinnavaµumak±nussaraºa½. ¾di-saddena paccekasambuddhabuddhas±vak±nussaraº±ni gayhant²ti vadanti. Chinnavaµumak± pana sabbeva anup±dises±ya nibb±nadh±tuy± parinibbut±. Tesa½ anussaraºa½ n±ma tesa½ paµipattiy± anussaraºa½, s± pana paµipatti saªkhepato cha¼±rammaºaggahaºalakkhaº±ti t±ni idha paraviññ±ºaviññ±taggahaºena gahit±ni, te panete samm±sambuddh±na½yeva visay±, na aññesanti ±ha “te buddh±na½yeva labbhant²”ti. Na hi at²te buddh± bhagavanto eva½ vipassi½su, eva½ magga½ bh±vesu½, eva½ phalanibb±n±ni sacch±ka½su, eva½ veneyye vinesunti ettha sabbad± aññesa½ ñ±ºassa gati atth²ti. Y±ya satiy± pubbeniv±sa½ anussarati, s± pubbeniv±s±nussat²ti ±netv± sambandhitabba½.
Anekavidhanti n±n±bhavayonigativiññ±ºaµµhitisatt±v±s±divasena bahuvidha½. Pak±reh²ti n±magott±di-±k±rehi saddhi½, sahayoge ceta½ karaºavacana½. Pavattita½ desan±vasena. Ten±ha “sa½vaººitan”ti, vitth±ritanti attho. “Niv±san”ti antogadhabhedas±maññavacanametanti te bhede by±panicch±vasena saªgahetv± dassento “tattha tattha nivutthasant±nan”ti ±ha. S±vakasseveta½ anussaraºa½, na satthunoti vutta½ “khandhapaµip±µivasena cutipaµisandhivasena v±”ti. Khandhapaµip±µi khandh±na½ anukkamo. S± ca kho cutito paµµh±ya uppaµip±µivasena. Keci panettha “iriy±pathapaµip±µi khandhapaµip±µ²”ti vadanti. Anugantv± anugantv±ti ñ±ºagatiy± anugantv± anugantv±. Titthiy±ti aññatitthiy±, te pana kammav±dino kiriyav±dino t±pas±dayo. Ýhapetv± aggas±vakamah±s±vake itare satthu s±vak± pakatis±vak±.
Yasm± titthiy±na½ brahmaj±l±d²su catt±l²s±ya eva sa½vaµµavivaµµ±na½ anussaraºa½ ±gata½, tasm± “na tato paran”ti vatv± ta½ k±raºa½ vadanto “dubbalapaññatt±”ti-±dim±ha, tena vipassan±bhiyogo pubbeniv±s±nussatiñ±ºassa visesak±raºanti dasseti. Balavapaññatt±ti ettha n±mar³paparicched±diyeva paññ±ya balavak±raºa½ daµµhabba½. Tañhettha nesa½ s±dh±raºak±raºa½. Ettakoti kapp±na½ lakkha½, tadadhika½ eka½, dve ca asaªkhyeyy±n²ti k±lavasena eva½parim±ºo yath±kkama½ tesa½ mah±s±vaka-aggas±vakapaccekabuddh±na½ puññañ±º±bhin²h±ro s±vakapaccekabodhip±ramit± samit±. Yadi bodhisambh±rasambharaºak±laparicchinno tesa½ tesa½ ariy±na½ abhiññ±ñ±ºavibh±go, eva½ sante buddh±nampi visayaparicchedat± ±pann±ti ±ha “buddh±na½ pana paricchedo n±ma natth²”ti. “Y±vataka½ ñeyya½, t±vataka½ ñ±ºan”ti (mah±ni. 156; c³¼ani. moghar±jam±ºavapucch±niddesa 85; paµi. ma. 3.5) vacanato sabbaññutaññ±ºassa viya buddh±na½ abhiññ±ñ±º±nampi visaye paricchedo n±ma natthi. Tattha ya½ ya½ ñ±tu½ icchanti, ta½ ta½ j±nanti eva. Atha v± satipi k±laparicchede k±raº³p±yakosallapariggah±din± s±tisayatt± mah±bodhisambh±r±na½ paññ±p±ramit±ya pavatti-±nubh±vassa paricchedo n±ma natthi, kuto tannibbatt±na½ abhiññ±ñ±º±nanti ±ha “buddh±na½ pana paricchedo n±ma natth²”ti. At²te ettak±ni kapp±na½ asaªkhyeyy±n²ti eva½ k±laparicchedo n±ma natthi, an±gate an±gata½sañ±ºassa viya.
Eva½ channa½ jan±na½ pubbeniv±s±nussaraºa½ k±lavibh±gato dassetv± id±ni ±rammaºaggahaºato ±nubh±vavisesato, pavatti-±k±rato ca dassetu½ “titthiy± c±”ti-±di vutta½. Cutipaµisandhivasen±ti attano, parassa v± tasmi½ tasmi½ attabh±ve cuti½ disv± antar± kiñci an±masitv± paµisandhiy± eva gahaºavasena. Vuttamevattha½ byatirekato, anvayato ca vibh±vetu½ “tesañh²”ti-±di vutta½. Pakatis±vak± cutipaµisandhivasenapi saªkamant²ti ayamattho heµµh± vuttanayena “balavapaññatt±”ti hetun± vibh±vetabbo, cutipaµisandhivasena saªkamana½ vemajjhadassane payojan±bh±vato. ѱºabaladassanattha½ panettha vutta½.
Ta½ ta½ p±kaµamev±ti yath± n±ma saradasamaye µhitamajjhanhikavel±ya½ caturatanike gehe cakkhumato purisassa r³pagata½ sup±kaµameva hot²ti lokasiddhameta½, siy± pana tassa sukhumataratirohit±dibhedassa r³pagatassa agocarat±. Nattheva buddh±na½ ñ±tu½ icchitassa ñeyyassa agocarat±, atha kho ta½ ñ±º±lokena obh±sita½ hatthatale ±malaka½ viya sup±kaµa½ suvibh³tameva hoti tath± ñeyy±varaºassa supah²natt±. Peyy±lap±¼i½ viya saªkhipitv±ti yath± peyy±lap±¼i½ paµhant± “paµhama½ jh±na½…pe… pañcama½ jh±nan”ti ±dipariyos±nameva gaºhant± saªkhipitv± sajjh±yanti, na anupada½, eva½ anek±pi kappakoµiyo saªkhipitv±. Ya½ ya½ icchant²ti yasmi½ kappe, yasmi½ bhave ya½ ya½ j±nitu½ icchanti, tattha tattheva ñ±tu½ icchite eva ñ±ºena okkamant±. S²hokkantavasena s²hagatipatanavasena ñ±ºagatiy± gacchanti. Satadh± bhinnassa v±¼assa koµiy± koµipaµip±danavasena katav±lavedhaparicayassa. Sarabhaªgasadisass±ti sarabhaªgabodhisattasadisassa (j±. 2.17.50 ±dayo). Lakkhaµµh±nassa appattavasena na sajjati. Atikkamanapassagamanavasena na virajjhati.
Khajjupanakappabh±sadisa½ hutv± upaµµh±t²ti ñ±ºassa ativiya app±nubh±vat±ya khajjotobh±sasama½ hutv± pubbeniv±s±nussatiñ±ºa½ upaµµh±ti. Esa nayo sesesupi. D²pappabh±sadisanti p±katikad²p±lokasadisa½. Ukk±pabh± mah±-ummuk±loko. Osadhit±rakappabh±ti ussann± pabh± et±ya dh²yat²ti osadhi, osadh²na½ v± anubalappad±yikatt± osadh²ti eva½ laddhan±m±ya t±rak±ya pabh±. Saradas³riyamaº¹alasadisa½ savisaye sabbaso andhak±ravidhamanato.
Yaµµhikoµigamana½ viya khandhapaµip±µiy± amuñcanato. Kunnad²na½ atikkaman±ya ekeneva rukkhadaº¹ena katasaªkamo daº¹akasetu. Cat³hi, pañcahi v± janehi gantu½ sakkuºeyyo phalake attharitv± ±ºiyo koµµetv± katasaªkamo jaªghasetu. Jaªghasatthassa gamanayoggo saªkamo jaªghasetu jaªghamaggo viya. Sakaµassa gamanayoggo saªkamo sakaµasetu sakaµamaggo viya. Mahat± jaªghasatthena gantabbamaggo mah±jaªghamaggo. Bah³hi v²s±ya v± ti½s±ya v± sakaµehi ekajjha½ gantabbamaggo mah±sakaµamaggo.
Imasmi½ pana adhik±reti “citta½ paññañca bh±vayan”ti (sa½. ni. 1.23, 192; peµako. 22; mi. pa. 2.1.9) cittas²sena s±vakassa niddiµµhasam±dhibh±van±dhik±re.
403. Tasm±ti yasm± s±vak±na½ pubbeniv±s±nussaraºa½ idh±dhippeta½, tasm±. Evanti yath± te anussaranti, eva½ anussarituk±mena. Heµµh± t²su jh±nesu yath±raha½ p²tisukhehi k±yacitt±na½ samp²nan±ya “catt±ri jh±n±ni sam±pajjitv±”ti vutta½, aññath± p±dakajjh±nameva sam±pajjitabba½ siy±. Y±ya nisajj±ya nisinnassa anussaraº±rambho, s± idha sabbapacchim± nisajj±. Tato ±sanapaññ±pananti tato nisajj±ya purimaka½ ±sanapaññ±pana½ ±vajjitabbanti sambandho. Esa nayo sesesupi Bhojanak±loti-±d²su k±las²sena tasmi½ tasmi½ k±le katakiccam±ha. Cetiyaªgaºabodhiyaªgaºavandanak±loti cetiyaªgaºabodhiyaªgaºesu cetiyabodh²na½ vandanak±lo. Sakala½ rattindivanti accantasa½yoge upayogavacana½.
Kiñci kicca½. Ettaken±ti p±dakajjh±nasam±pajjanena. P±dakajjh±nañhi satthakassa viya nis±nasil± satipaññ±nampi nisitabh±v±vaha½. Ya½ tassa, t± ta½ sam±pajjanena paramanepakkappatt± honti. Ten±ha “d²pe jalite viya p±kaµa½ hot²”ti, andhak±raµµh±neti adhipp±yo. Purimabhaveti imassa bhavassa anantare purimasmi½ bhave. Pavattitan±mar³panti attano paccayehi pavattitan±mar³pa½. Tañca kho paµhama½ r³pa½ ±vajjitv± n±ma½ ±vajjitabba½. Paµhama½ n±ma½ ±vajjitv± pacch± r³panti apare. Pahot²ti sakkoti. Paº¹ito n±ma imiss± abhiññ±bh±van±ya kat±dhik±ro.
“Añña½ uppannan”ti ida½ aññasm± kammabhav± añño upapattibhavo uppannoti katv± vutta½ addh±paccuppannantarabh±vato. Aññath± ekabhavepi aññamaññameva n±mar³pa½ uppajjati, niruddhañca appaµisandhika½. Tenev±ha–
“Ye niruddh± marantassa, tiµµham±nassa v± idha;
sabbepi sadis± khandh±, gat± appaµisandhik±”ti. (Mah±ni. 39).
Ta½ µh±nanti ta½ nikkhepaµµh±na½. ¾hundarikanti samantato, upari ca ghanasañchanna½ samb±dhaµµh±na½. Andhatamamiv±ti andhak±ratimis± viya.
K³µ±g±rakaººikatth±y±ti k³µ±g±rassa k³µatth±ya. K³µ±g±rassa kaººik± viya pubbeniv±s±nussatiñ±ºa½, mah±rukkho viya purimabhave cutikkhaºe pavattan±mar³pa½, s±kh±pal±s± viya tena sambandha½ imasmi½ bhave paµisandhicitta½, pharasudh±r± viya parikammabh±van± kamm±ras±l± viya p±dakajjh±nanti eva½ upam±sa½sandana½ veditabba½. Kaµµhaph±lakopam±pi “yath± n±ma balav± puriso odanapacan±di-attha½ mahanta½ d±ru½ ph±lento tassa tacapheggumattaph±lane pharasudh±r±ya vipann±ya mahanta½ d±ru½ ph±letu½ asakkonto dhuranikkhepa½ akatv±”ti-±din± vuttanay±nus±rena veditabb±. Tath± kesoh±rak³pam±.