¾di. Kh²ºasa½yojan±na½ pana avijj±ya abh±vato saªkh±r±na½, taºhup±d±n±na½ abh±vato up±d±nabhav±na½ na sambhavoti vaµµassa upacchedo paññ±yati. Tenev±ha–

“Channantveva, phagguna, phass±yatan±na½ asesavir±ganirodh± phassanirodho, phassanirodh± vedan±nirodho”ti (sa½. ni. 2.12)–

¾di. Na hi aggamagg±dhigamato uddha½ y±va parinibb±n± sa¼±yatan±d²na½ appavatti, atha kho natthit±, nirodhasaddavacan²yat±, kh²ºasa½yojanat±ti nirodho vutto. Apica cirakatampi kamma½ anibbattitaphalat±ya, appah²n±rahat±ya ca phal±raha½ santa½ eva n±ma hoti, na nibbattitaphala½, n±pi pah²n±rahanti phaluppattipaccay±na½ avijj±saªkh±r±d²na½ vuttanayena phal±rahabh±vo anirodhoti veditabba½. Eva½ aniruddhabh±veneva hi yena vin± phala½ na sambhavati, ta½ k±raºa½ at²t±dipi “imasmi½ sat²”ti imin± vacanena vutta½. Tato eva ca avusitabrahmacariyassa appavattidhammata½ an±panno paccayupp±do k±labheda½ an±masitv± anivattit±ya eva “imassupp±d±”ti vutto. Atha v± avasesapaccayasamav±ye avijjam±nass±pi vijjam±nassa viya pageva vijjam±nassa y± phaluppatti-abhimukhat±, s± “imassupp±d±”ti vutt±. Tad± hi tato phala½ uppajjat²ti tadavattha½ k±raºa½ phalassa upp±danabh±vena upaµµhita½ uppatita½ n±ma hoti, na vijjam±nampi atadavatthanti tadavatthat± upp±doti veditabb±.

Tattha “sat²”ti imin± vijjam±nat±mattena paccayabh±va½ vadanto aby±p±rata½ paµiccasamupp±dassa dasseti. Upp±d±ti uppattidhammata½, asabbak±labh±vita½, phaluppatti-abhimukhatañca d²pento aniccata½ paµiccasamupp±dassa dasseti. “Sati, na asati, upp±d±, na nirodh±”ti pana hetu-atthehi bhummanissakkavacanehi samatthita½ nid±nasamudayaj±tipabhavabh±va½ paµiccasamupp±dassa dasseti. Hetu-atthat± cettha bhummavacane yassa bh±vena tadavin±bh±viphalassa bh±vo lakkh²yati, tattha pavattiy± veditabb±, yath± adhan±na½ dhane ananuppad²yam±ne d±liddiya½ vepullamagam±si (d². ni. 3.91), nipphanne sasse subhikkha½ j±yat²ti ca. Nissakkavacanass±pi hetu-atthat± phalassa pabhave pakatiyañca pavattiy±, yath± “kalal± hoti abbuda½, abbud± j±yate pes²”ti (sa½. ni. 1.235; kath±. 692), “himavat± gaªg± pabhavati, siªgato saro j±yat²”ti ca. Avijj±dibh±vena ca tadavin±bh±visaªkh±r±dibh±vo lakkh²yati, avijj±d²hi ca saªkh±r±dayo pabhavanti, pakar²yanti c±ti tesa½ pabhavo, pakati ca, tasm± tadatthad²panattha½ “imasmi½ sati imassupp±d±”ti hetu-atth± bhummanissakkaniddes± kat±.
Yasm± cettha “imasmi½ sati ida½ hoti, imassupp±d± ida½ uppajjat²”ti saªkhepena uddiµµhassa paµiccasamupp±dassa “avijj±paccay± saªkh±r±”ti-±diko niddeso, tasm± yath±vutto atthibh±vo, upp±do ca tesa½ tesa½ paccayuppannadhamm±na½ paccayabh±voti viññ±yati. Na hi aniruddhat±saªkh±ta½ atthibh±va½, upp±dañca anivattasabh±vat±saªkh±ta½, uday±vatthat±saªkh±ta½ v± “satiyeva, na asati, upp±d± eva, na nirodh±”ti antogadhaniyamehi vacanehi pak±sita½ muñcitv± añño paccayabh±vo n±ma atthi, tasm± yath±vutto atthibh±vo, upp±do ca paccayabh±voti veditabbo. Yepi hi paµµh±ne ±gat± hetu-±dayo catuv²sati paccay±, tepi etasseva paccayabh±vassa vises±ti veditabb±. Tath± yv±ya½ m³lahetunid±nasambhavapabhav±dipariy±yehi upp±daµµhiti pavattaµµhiti nimittaµµhiti ±y³hanaµµhiti sa½yogaµµhiti palibodhaµµhit²ti-±dipariy±yehi ca pak±sito k±raºattho, sopi ettheva antogadhoti daµµhabbo.
584. M³lak±raºasadda½ apekkhitv± na ak±raºanti napu½sakaniddeso, ak±raº±ti attho. Ak±raºa½ yadi siy±, sutta½ paµib±hita½ siy±ti dassento “±savasamuday±”ti sutta½ ±harati. Pariy±yo k±raºa½. Vaµµakath±ya s²sabh±vo vaµµahetuno kammass±pi hetubh±vo. Tattha bhavataºh±yapi hetubh³t± avijj±, t±ya paµicch±dit±d²nave bhave taºh±ya uppajjanato avijj± visesena s²sabh³t±ti “m³lak±raºan”ti vutt±.
Purim±ya koµiy± apaññ±yam±n±ya upp±davirahato niccata½ gaºheyy±ti ±ha “eva½ ceta½, bhikkhave, vuccat²”ti-±di. Tena ito pubbe uppannapubbat± natth²ti apaññ±yanato purimakoµi-apaññ±yana½ vuttanti imamattha½ dasseti.
585. Avijj±taºh±hetukkamena phalesu vattabbesu “sugatiduggatig±mino”ti vacana½ saddalakkhaº±virodhanattha½. P³jitassa hi dvande pubbanip±to. Savar± kira ma½sassa aµµhin± alagganattha½ punappuna½ t±petv± koµµetv± uºhodaka½ p±yetv± viritta½ s³na½ aµµhito muttama½sa½ g±vi½ m±renti. Ten±ha “aggisant±p±”ti-±di. Tattha yath± vajjhag±v² ca avijj±bhibh³tat±ya yath±vutta½ uºhodakap±na½ ±rabhati, eva½ puthujjano yath±vutta½ duggatig±mikamma½. Yath± pana s± uºhodakap±ne ±d²nava½ disv± taºh±vasena s²tudakap±na½ ±rabhati, eva½ puthujjano avijj±ya n±tibalavabh±vato duggatig±mikamme ±d²nava½ disv± taºh±vasena sugatig±mikamma½ ±rabhati. Dukkhe hi avijja½ taºh± anuvattati, sukhe taºha½ avijj±ti.
586. Katthaci sutte. Ekadhammam³lika½ desananti avijj±taºh±su ekoyeva dhammo m³la½ etiss±ti ekadhammam³lik±, ta½, tattha eka½ eva dhamma½ m³la½ katv± paµiccasamupp±dadesana½ deset²ti attho. Upanis²dati phala½ etth±ti upanis±, k±raºa½, avijj± upanis± etesanti avijj³panis±. Ass±d±nupassinoti up±d±niyesu tebh³makadhammesu visayabh³tesu ass±detabbato ass±dasaññita½ sukhasomanassa½ anupassanas²lassa. Appah²n±vijjat±ya b±lalakkhaºayogena b±lassa. Evanti avijj±nivutatt±, taºh±sa½yuttatt± ca. Aya½ k±yoti aya½ mamañceva tumh±kañca paccakkhabh³to saviññ±ºakak±yo khandhapañcaka½. “Sa¼±yatanapaccay± phasso”ti (mah±va. 1; ud±. 1) vacanato phassak±raºañceta½ vuccat²ti ±yatanacchakka½ v±. Samud±gatoti uppanno. Bahiddh± ca n±mar³panti bahiddh± saviññ±ºakak±yo khandhapañcaka½, sa¼±yatan±ni v±. Itthetanti ittha½ eta½. Attano ca paresañca pañcakkhandh± dv±das±yatan±ni dv±r±lambanabh±vena vavatthit±ni dvaya½ n±m±ti attho. Dvaya½ paµicca phassoti aññattha cakkhur³p±d²ni dvay±ni paµicca cakkhusamphass±dayo vutt±, idha pana ajjhattikab±hir±ni ±yatan±ni, mah±dvaya½ n±ma kiretanti vutta½. Ayamettha adhipp±yo– aññattha “cakkhuñca paµicca r³pe ca uppajjati cakkhuviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso”ti-±din± (ma. ni. 1.204, 400; 3.421, 425, 426; sa½. ni. 2.44; 4.60; kath±. 465) cakkhu ceva r³p± ca…pe… mano ceva dhamm± c±ti vutt±ni dvay±ni paµicca cakkhusamphass±dayo vutt±. Idha pana “ayañceva k±yo”ti cakkh±dinissaye sesadhamme cakkh±dinissite eva katv± vutta½ cakkh±dik±ya½ ekattena “ajjhattik±yatanan”ti gahetv±, “bahiddh± ca n±mar³pan”ti vutta½ r³p±di-±rammaºa½ ekatteneva “b±hir±yatanan”ti t±ni ajjhattikab±hir±ni ±yatan±ni paµicca phasso vutto, tasm± mah±dvayametanti.
Evañca katv± attano ca parassa ca pañcahi khandhehi, chahi ±yatanehi c±ti ayamattho d²petabbov±ti vutta½. “Aya½ k±yo”ti hi vutt±ni sanissay±ni cakkh±d²ni attano pañcakkhandh±, “bahiddh± n±mar³pan”ti vutt±ni r³p±d²ni paresa½. Tath± aya½ k±yo attano cha ajjhattik±ni ±yatan±ni, bahiddh± n±mar³pa½ paresa½ b±hir±n²ti. Aññath± ajjhattik±yatanamatte eva “aya½ k±yo”ti vuttena ajjhattik±yatan±neva attano pañcakkhandh± hont²ti attano ca paresañca pañcahi khandhehi d²pan± na sambhaveyy±ti. Sa¼ev±yatan±n²ti sa¼eva phassak±raº±ni, yehi k±raºabh³tehi ±yatanehi uppannena phassena phuµµho b±lo sukhadukkha½ paµisa½vedeti. ¾di-saddena “etesa½ v± aññatarena. Avijj±n²varaºassa, bhikkhave, paº¹itassa taºh±ya sampayuttass±”ti-±di (sa½. ni. 2.19) yojetabba½. Imasmiñhi sutte saªkh±re avijj±taºh±nissite eva katv± k±yaggahaºena viññ±ºan±mar³pasa¼±yatan±ni gahetv± tasmi½ k±ye sa¼±yatan±na½ phassa½ ta½nissitameva katv± vedan±ya visesapaccayabh±va½ dassentena bhagavat± b±lapaº¹it±na½ at²taddh±vijj±taºh±m³lako vedan±nto paµiccasamupp±do dassito. Puna ca b±lapaº¹it±na½ visesa½ dassentena–
“Y±ya ca, bhikkhave, avijj±ya nivutassa b±lassa, y±ya ca taºh±ya sampayuttassa aya½ k±yo samud±gato, s± ceva avijj± b±lassa appah²n±, s± ca taºh± aparikkh²º±. Ta½ kissa hetu? Na, bhikkhave, b±lo acari brahmacariya½ samm± dukkhakkhay±ya. Tasm± b±lo k±yassa bhed± k±y³pago hoti, so k±y³pago sam±no na parimuccati j±tiy±…pe… dukkhasm±ti vad±m²”ti (sa½. ni. 2.19)–

Vedan±pabhava½ s±vijja½ taºha½ dassetv±, up±d±nabhave ca tannissite katv± “k±y³pago hot²”ti-±din± j±ti-±dike dassentena paccuppannahetusamuµµh±nato pabhuti ubhayam³lavasena paµiccasamupp±do vutto, tabbipariy±yena ca paº¹itassa paccuppannahetuparikkhayato pabhuti ubhayam³lako paµilomapaµiccasamupp±doti.

587. P³retunti va¹¹hetu½, upacinitunti attho. Duggatig±mikammassa visesapaccayatt± avijj± “avindiya½ vindat²”ti vutt±, tath± visesapaccayo vindiyassa na hot²ti “vindiya½ na vindat²”ti ca. Attanissit±ni katv± cakkhuviññ±º±d²na½ pavattana½ upp±dana½ ±yatana½. Sammohabh±veneva anabhisamayabh³tatt± avidita½ aññ±ta½ karoti. Antavirahite jav±pet²ti vaºº±gamavipariy±yavik±ravin±sadh±tu-atthavisesayogehi pañcavidhassa niruttilakkhaºassa vasena a-k±ra vi-k±ra ja-k±re gahetv± aññesa½ vaºº±na½ lopa½, ja-k±rassa ca dutiyass±gama½ katv± “avijj±”ti vutta½. Byañjanattha½ vatv± sabh±vattha½ dassetu½ “apic±”ti-±di vutta½. Cakkhuviññ±º±d²na½ vatth±rammaº±ni “ida½ vatthu, ida½ ±rammaºan”ti avijj±ya ñ±tu½ na sakk±ti avijj± tappaµicch±dik± vutt±. Vatth±rammaºasabh±vach±danato eva avijj±d²na½ paµiccasamupp±dabh±vassa, jar±maraº±d²na½ paµiccasamuppannabh±vassa ca ch±danato paµiccasamupp±dapaµiccasamuppannacch±dana½ veditabba½.
Apaccakkhitv±ti paccakkh±na½ akatv± apaµikkhipitv±. Upak±rakaµµho paccayaµµho yath± piº¹ap±t±di sar²rassa.
Saªkhatamabhisaªkharont²ti yath± saªkhata½ hoti, eva½ abhisaªkharonti. Saªkh±rasaddaggahaºena ±gat± saªkh±r± saªkh±rasaddena ±gatasaªkh±r±. Yadipi avijj±paccay± saªkh±r±pi saªkh±rasaddena ±gat±, te pana imiss± desan±ya padh±n±ti visu½ vutt±, tasm± “duvidh±”ti ettha saªkh±rasaddena ±gatasaªkh±resu abhisaªkharaºakasaªkh±ra½ vajjetv± tadaññe saªkh±rasaddena ±gatasaªkh±r± yojetabb±. Saªkh±rasaddena ±gatasaªkh±r±ti v± samud±yo vutto. Tadekades± ca idha vaººetabbabh±vena gahit± avijj±paccay± saªkh±r±, tasm± vaººetabbasabbasaªg±hakavasena duvidhat± vutt±ti veditabb±. “Paµhama½ nirujjhati vac²saªkh±ro”ti-±din± (ma. ni. 1.464) vitakkavic±ra-ass±sapass±sasaññ±vedan±vac²saªkh±r±dayo vutt±, na avijj±paccay± saªkh±resu vutt± k±yasañcetan±dayo.
Saªkhatasaªkh±r± n±ma yath±saka½ paccayehi saªkhatatt±. Satipi paccayanibbatt±na½ sabbesampi saªkhatabh±ve “mameta½ phalan”ti tatth±bhimukhena viya kammun± nibbattitatt± tebh³makavip±kakaµatt±r³pesu s±tisayo saªkhatabh±voti adhipp±yena aµµhakath±ya½ (visuddhi. 2.587) kammanibbatt±na½ abhisaªkhatasaªkh±rat± vutt±. P±¼iya½ pana tath± ±gataµµh±nassa abh±vato “tepi …pe… ettheva saªgaha½ gacchant²”ti vutta½. Anicc± vata saªkh±r±ti vutt± ubhu-±disamuµµh±n±pi sabbadhamm±. Abhisaªkharaºakasaªkh±roti vuccati attano phalassa abhisaªkharaºato. K±yapayogasamuµµh±panav²riya½ k±yikav²riya½. Abhisaªkh±rass±ti payogavegassa.
V±ca½ saªkharot²ti vac²saªkh±ro. K±yena saªkhar²yat²ti k±yasaªkh±ro. Cittena saªkhar²yati, citta½ v± saªkharot²ti cittasaªkh±ro. Saªkhepato pana sabbepi yath±raha½ saªkharonti, saªkhar²yant²ti ca saªkh±r±ti veditabb±. Vuttanti saªkh±raµµhapaccayaµµh±dim±ha.
Namat²ti ekantas±rammaºat±ya ±rammaº±bhimukha½ namati. Paritassat²ti pip±sati, taºh±parit±pat±ya v± vicalati. Up±diyat²ti da¼ha½ ±diyati. Bhavat²ti upapattibhava½ sandh±y±ha. Bh±vayat²ti kammabhava½. Cuti khandh±na½ maraºanti “maranti eten±”ti vutta½. Dukkh± vedan± upp±dadukkh±, µhitidukkh±ti ca katv± “dvedh± khaºat²”ti vutta½. ¾y±so parissamo vis±do.
Niddiµµhanayadassananti yath±niddiµµhavidhisandassana½. Kevala-saddo asammissav±cako ca hoti “keval± s±layo”ti-±d²su, niravasesav±cako ca “keval± aªgamagadh±”ti-±d²su, tasm± dvidh±pi attha½ vadati. Tattha asammissass±ti sukharahitassa. Na hi ettha kiñci upp±davayarahita½ atthi. Sakalass±ti sabbabhav±digatassa, sabbak±likassa ca.
588. “Lakkhaºekavidh±dito”ti ettha ±di-saddo pacceka½ parisam±petabboti dassento ±ha “lakkhaº±dito”ti. Sampayutte, ta½samaªgipuggale v± sammohayat²ti sammohanaras±. ¾rammaºasabh±vassa ch±dana½ hutv± gayhat²ti ch±danapaccupaµµh±n±. “¾savasamuday± avijj±samudayo”ti (ma. ni. 1.103) vacanato ±savapadaµµh±n±. Paµisandhijananattha½ ±y³hanti by±p±ra½ karont²ti ±y³hanaras±. R±sikaraºa½ v± ±y³hana½. Cetan±sabh±vatt± cetan± hutv± gayhat²ti cetan±paccupaµµh±n±. N±mar³passa purec±rikabh±vena pavattat²ti pubbaªgamarasa½. Purimabhavena saddhi½ ghaµana½ hutv± gayhat²ti paµisandhipaccupaµµh±na½. Viññ±ºena saha, aññamaññañca sampayujjat²ti sampayogarasa½. Sama½ pak±rehi yogo sampayogo. Visu½ abh±vo avinibbhogo. R³pa½ sampayog±bh±vato vikirat²ti vikiraºarasa½. Tato eva hi pisiyam±n± taº¹ul±dayo vikiranti, cuºº²bh³t± viddha½santi, n±massa kad±ci kusal±dibh±vopi atth²ti tato visesanattha½ “aby±katapaccupaµµh±nan”ti vutta½. “Acetano aby±kato”ti (visuddhi. 1.311; vibha. aµµha. 173) ettha viya an±rammaºat± v± aby±katat± daµµhabb±. ¾yatanalakkhaºanti ghaµµanalakkhaºa½, ±y±na½ tananalakkhaºa½ v±. Dassanassa yath±saka½ visayaggahaºassa karaºato dassanarasa½. “Dassan±dirasan”ti pana sammohavinodaniya½ vutta½. Vatthudv±rabh±vapaccupaµµh±na½ yath±raha½ viññ±ºamanoviññ±ºadh±t³nanti adhipp±yo. Vatthuggahaºañcettha cakkh±dipañcak±pekkha½. Akusalavip±kupekkh±ya aniµµhabh±vato dukkhena, itar±ya iµµhabh±vato sukhena saªgahitatt± “sukhadukkhapaccupaµµh±n±”ti vutta½. Dukkhasamudayatt± hetulakkhaº± taºh±. “Tatratatr±bhinandin²”ti (ma. ni. 1.91, 460; sa½. ni. 5.1081; vibha. 203; mah±va. 14) vacanato abhinandanaras±. Cittassa, puggalassa v± r³p±d²su atittabh±vo hutv± gayhat²ti atittabh±vapaccupaµµh±n±. Amuñcanarasa½ taºh±diµµh±bhinivesavasena. Taºh±da¼hatta½ hutv± k±mup±d±na½, ses±ni diµµhi hutv± upaµµhahant²ti taºh±da¼hattadiµµhipaccupaµµh±na½. Kammupapattibhavavasena bhavassa lakkhaº±dayo yojetabb±.
589. Moh±dibh±vatoti ettha ±di-saddena ananubodh±d²na½ saªgaho. Dukkh±d²su aññ±ºavasena appaµipatti, asubh±d²su subh±divipall±savasena micch±paµipatti. Diµµhivippayuttavasena v± appaµipatti, diµµhisampayuttavasena micch±paµipatti. Dv±r±rammaºatoti dv±rato, ±rammaºato ca chasu dv±resu, chasu ±rammaºesu ca pavattanato. Aya½ pana vibh±go na avijj±ya eva, aññesupi paµiccasamupp±daªgesu ar³padhamm±na½ labbhat²ti ±ha “sabbesup²”ti.
Vip±kadhammadhamm±dibh±vatoti ettha ±di-saddena nevasekkh±n±sekkhasa½yojaniy±dibh±ve saªgaºh±ti. Catuyonisa½vattanatoti catuyonipariy±pannattabh±vanibbattanato.
Lokiyavibh±g±dibh±vatoti ettha ±di-saddena aby±katasappaccayasaªkhat±dibh±ve saªgaºh±ti. Sahetuk±hetuk±ditoti ±di-saddena sasaªkh±r±saªkh±r±dibhede saªgaºh±ti.
K±ma½ n±mar³pa½ paccuppannaddhavasena vuccati, tath±pi yath± paccuppanna½, eva½ at²t±n±gatamp²ti addhadvayapariy±pannass±pi nayato gahetabbatt± vutta½ “at²t±dito tividhan”ti.
Sañj±tisamosaraºaµµh±natoti viññ±ºata½sampayuttadhamm±na½ uppattipavattidesabh±vato. “Bh³tappas±daviññ±ºato”ti p±µho yutto. “Viññ±º±dito”ti pana paµhanti. Ekasesanayena b±hir±yatanass±pi saªgahe sati ±di-saddena tassa saªgahitat± daµµhabb±. Nobhayagocaranti man±yatanam±ha. Na hi ar³padhamm±na½ desavasena ±sannat±, d³rat± v± atthi aviggahatt±, tasm± man±yatanassa gocaro man±yatana½ sampatto, asampatto v±ti na vuccati. Phass±d²namp²ti ettha phasso t±va phusanasabh±vato, lokiyas±sav±dibh±vato ca ekavidho. Paµighasamphassa-adhivacanasamphassabhedato, sahetuk±dibh±vato ca duvidho. Bhavattayapariy±pannato, vedan±ttayasampayogato ahetukaduhetukatihetukato ca tividho. Yonigativasena catubbidho, pañcavidho ca.
Vedan± anubhavanalakkhaºato, lokiyas±sav±dibh±vato ca ekavidh±. Pañcadv±rikamanodv±rikabhedato duvidh±. Sukh±dibhedato tividh±. Yonigativasena catubbidh±, pañcavidh± ca. Cha¼±rammaºabhedato chabbidh±.
Taºh± lokassa samudayabh±vato ekavidh±. Duvidh± diµµhisampayuttavippayuttabh±vato. Tividh± k±mabhavavibhavataºh±bhedato. Catubbidh± catumaggapaheyyato. Pañcavidh± r³p±bhinandan±dibh±vato. Chabbidh± chataºh±k±yabhedato.
Up±d±na½ ekavidha½ da¼hagg±habh±vato. Duvidha½ taºh±diµµhibhedato. Tividha½ bhavattay³panissayabh±vato. Catubbidha½ k±mup±d±n±dibhedato. Pañcavidha½ pañcagatisa½vattanato.
Bhavo ekavidho lokiyas±sav±dibh±vato. Duvidho kammupapattibhedato. Tividho k±mabhav±dibhedato. Catubbidho caturup±d±napaccayato. Pañcavidho pañcagatisa½vattanato. Chabbidho k±makammabhav±dibhedato. Sattavidho sattaviññ±ºaµµhitisaªgahato. Aµµhavidho caturup±d±napaccayakammabhav±dibhedato. Navavidho k±mabhav±dibhedato.
J±ti ekavidh± tattha tattha bhave paµham±bhinibbattibh±vato. Duvidh± r³pakkhandhasaªkh±rakkhandhasaªgahato. Tividh± bhavattayapariy±pannato. Yonigativasena catubbidh±, pañcavidh± ca. Imin± nayena jar±maraº±d²nampi ekavidh±dibh±vo veditabbo.
590. Sok±d²nampi gahitatt± aªgabahuttappasaªge “dv±dasev±”ti aªgavavatth±na½ veditabba½. Na hi sok±dayo aªgabh±vena vutt±, phalena pana k±raºa½ avijja½ m³laªga½ dassetu½ te vutt±. Jar±maraºabbh±hatassa hi b±lassa te sambhavant²ti sok±d²na½ jar±maraºak±raºat± vutt±, na pana “k±yik±ya dukkh±ya vedan±ya phuµµho”ti ca sutte jar±maraºanimittañca dukkha½ saªgahitanti ta½ tannimitt±na½ jar±maraºabbh±hatassa sambhave s±dhakabh±vena vutta½. Yasm± pana jar±maraºeneva sok±d²na½ ekasaªkhepo kato, tasm± tesa½ j±tipaccayat± yujjati. Jar±maraºapaccayabh±ve hi avijj±ya ekasaªkhepo k±tabbo siy±. J±tipaccay± pana jar±maraºa½ sok±dayo ca sambhavant²ti tattha jar±maraºa½ ekantika½ aªgabh±vena gahita½. Sok±dayo pana r³pabhav±d²su abh±vato anekantik± kevala½ p±kaµena phalena avijj±nidassanattha½ gahit±. Tena an±gate j±tiy± sati tato par±ya paµisandhiy± hetuhetubh³t± avijj± dassit±ti bhavacakkassa avicchedo dassito hot²ti. Suttañca sok±d²na½ avijj± k±raºanti etasseva atthassa s±dhaka½ daµµhabba½, na sok±d²na½ b±lassa jar±maraºanimittat±mattassa. “Assutav± puthujjano”ti hi vacanena avijj± sok±d²na½ k±raºanti dassit±, na ca jar±maraºanimittameva dukkha½ dukkhanti.
Aparo nayo jar±maraºampi paccayo, aññath± dv±dasaªg±ni na parip³renti. Kassa pana so paccayo? Sok±d²na½. Yadi eva½ kasm± “jar±maraºapaccay± sok±dayo sambhavant²”ti avatv± “j±tipaccay± jar±maraºa½, sok±dayo ca sambhavant²”ti vuttanti? Yasm± tadaññenapi dukkhadhammena phuµµhassa te sambhavanti, tasm± appah²nasa½yojanass±pi tesa½ tappaccayat± na eka½sik±ti j±tipaccayat±va vutt±. Atha v± jar±maraºaggahaºena upapattibhavo saªgahito. Up±dinnakkhandhaparip±ko hi ±yuno sa½h±ni, indriy±na½ parip±ko ca jar±, tesañca bhedo maraºanti. Sati ca upapattibhave tattha katupacita½, por±ºa½ v± kamma½ kammabhavo, kamm±di-upaµµh±ne cuti-anantara½ paµisandhi½ janet²ti upapattibhavo j±tiy± paccayo, tasm± jar±maraºampi j±tiy± paccayat±ya paµiccasamupp±do. Yasm± pana “bhavapaccay± j±t²”ti ettheva upapattibhavassa j±tiy± paccayat± saªgahit±, tasm± vuttapariy±yasaªgahato ca “jar±maraºapaccay± j±t²”ti na vutta½. Eva½ jar±maraºass±pi paccayabh±vasiddhito paµiccasamupp±dat±ti dv±dasaªgat± vavatthit±ti veditabb±. Ten±ha “dv±dasev±”ti-±di. Aya½ t±v±ti “desan±bhedato”ti-±din± vutta½ atthasa½vaººana½ sandh±y±ha.