Dasa-iddhikath±vaººan±

369. Nipphatti-atthen±ti sijjhanaµµhena. Paµil±bhaµµhen±ti p±puºanaµµhena. Tanti k±mita½ vatthu½. Samijjhat²ti nipphajjati. Pabbajja½ ±di½ katv± y±va jh±namagg± idha nekkhamma½. Ijjhat²ti p±puº²yati. Paµiharat²ti p±µih±riyanti yasm± paµipakkha½ harati apaneti, tasm± p±µih±riya½. Attano paµipakkha½ harat²ti paµih±riya½, nekkhamm±di, paµih±riyameva p±µih±riya½, yath± “vekata½, vesaman”ti ca.
Ijjhanaµµhen±ti nipphajjanaµµhena. Up±yasampad±y±ti sampanna-up±yassa, ñ±y±rambhass±ti attho. Ijjhat²ti pasaveti. S²lav±ti ±c±ras²lena s²lav±. Kaly±ºadhammoti dasakusalakammapathavasena sundaradhammo. S²lasampattiy± v± s²lav±. D±n±disesapuññakiriyavatthuvasena kaly±ºadhammo. Paºidahissat²ti patthessati.
Ijjhant²ti va¹¹hanti, ukka½sa½ p±puºant²ti attho. S±tisayanipphajjanapaµil±bhasijjhanabuddhi-atthe hi iddhi vutt±. S± dasavidh±ti sabb± iddhiyo ±netv± atthuddh±ravasena idh±dhippeta½ iddhi½ dassetu½ vutta½. Bahubh±v±dikassa adhiµµh±na½ adhiµµhahana½ etiss± atth²ti adhiµµh±n±. Vividha½ r³panimm±nasaªkh±ta½ kubbana½ etiss± atth²ti vikubban±. Manomay±ti jh±namanena nibbattibh±vato manomay±. ѱºassa vipph±ro veg±yitatta½ etiss± atth²ti ñ±ºavipph±r±. Ariy±na½ ayanti ariy±. Yato kutoci kammavip±kato j±t± iddhi kammavip±kaj±. S±tisayapuññanibbatt± iddhi puññavato iddhi. Kammavip±kaj± iddhi j±tito paµµh±ya hoti, itar± yad± tad± puññassa vipaccanak±leti eva½ v± im±sa½ viseso veditabbo. ¾thabbanavijj±bhinibbatt± vijj±may±. Samm±payogo up±yapayogo ñ±y±rambho.
370. Pakatiy± ekoti sabh±vena eko. Bahukanti bahu½. Tena aggahitapariccheda½ adhiµµh±tabbassa anekabh±va½ dassetv± puna paricchedato dassetu½ “sata½ v±”ti-±di vutta½. ¾vajjat²ti parikammasaªkh±tena ±bhogena ±bhujati bh±vir³pe tena parikammamanasik±rena manasi karoti. ѱºena adhiµµh±t²ti tath± parikamma½ katv± abhiññ±ñ±ºena yath±dhippete bahuke adhiµµh±ti, adhiµµh±nacittena saheva bahubh±v±pattito bahubh±v±p±daka½ iddhividhañ±ºa½ pavattento ca tath± adhiµµh±t²ti vuccati. Sesesupi eseva nayo. Evanti pak±rattho eva½-saddo, tena sabbampi adhiµµh±nappak±ra½ saªgaºh±ti. Adhiµµh±navasen±ti “ñ±ºena adhiµµh±t²”ti (paµi. ma. 3.10) eva½ vutta-adhiµµh±navasena nipphannatt±.
371. Pakativaººanti pakatisaºµh±na½ attano p±katikar³pa½. Pakativaººavijahanavik±ravasen±ti attano pakativaººavijahanapubbakassa kum±rakavaºº±divaººavik±rassa vasena.
372. Imamh± k±y±ti paccakkhabh±vena “imamh±”ti vutt± bhikkhussa karajak±y±. Añña½ k±yanti añña½ iddhimaya½ k±ya½. Tato eva iddhimayar³pavantat±ya r³pi½. Abhiññ±manena nibbattatt± manomaya½. Nipphattivasen±ti nipphajjanavasena. Abhiññ±ñ±ºassa hi yath± manomayo k±yo nipphajjati, tath± pavatti manomayiddhi. Eseva nayo sesesupi. Yadi eva½ kathamayameva manomayiddh²ti? Ru¼h²ves± veditabb± yath± “manomayo attabh±vo”ti, yath± v± “gosamaññ± vis±º±dimati piº¹e”. Atha v± abbhantarato nikkhante, iddhimat± ca ekantasadise imasmi½ nimm±ne sup±kaµo manas± nibbattitabh±voti yath± s±tisayo manomayavoh±ro, na tath± aññ±su adhiµµh±navikubbaniddh²su samaññantaravant±s³ti veditabba½.
373. ѱºuppattito pubbe v±ti arahattamaggañ±ºuppattito pubbe v± vipassan±kkhaºe, tatopi v± pubbe antimabhavikassa paµisandhiggahaºato paµµh±ya. Pacch± v± y±va khandhaparinibb±n±. Taªkhaºe v± magguppattisamaye. ѱº±nubh±vanibbatto visesoti s³riyassa uµµhitaµµh±ne, samantato ca ±lokakaraºasamatthat± viya tasseva ñ±ºassa ±nubh±vena nibbatto sabbaso pah±tabbapah±nabh±vetabbabh±van±p±rip³risaªkh±to viseso. Vatth³ni pana anantar±yat±vasena ±gat±ni. Anicc±nupassan±y±ti saªkh±re aniccato anupassantiy± balavavipassan±ya. ¾raddhavipassanassa hi yath±vuttavipassan±ya pavattikkhaºe tato pubbe, pacch± ca pakiººakasammasanav±re niccasaññ±ya pah±naµµho ijjhati. Eseva nayo sabbattha. K±ma½ ettak±ya saªkhepakath±yapi adhippetattho pak±sitova vitth±rakath±ya pana vibh³tataro hot²ti ±ha “vitth±rena kathetabban”ti.
Gabbhagatassev±ti an±dare s±mivacana½. Vuttanayen±ti “pacchimabhavikass±”ti-±din± b±kulattheravatthumhi vuttanayena.
D±rubh±ra½ katv±ti d±rubh±ra½ sakaµe katv±, ±ropetv±ti attho. Ossajjitv±ti cha¹¹etv±. Sakaµam³leti sakaµasam²pe. V±¼ayakkh±nucariteti kururehi yakkhehi anuvicaritabbe. Yakkhapariggahitañhi r±jagahanagara½.
374. Sam±dhitoti paµhamajjh±n±disam±dhito. Pubbeti upac±rajjh±nakkhaºe. Pacch±ti sam±pattiy± ciººapariyante. Taªkhaºeti sam±pannakkhaºe. Samath±nubh±vanibbatto visesoti tasmi½ tasmi½ jh±ne sam±dhitejena nibbatto n²varaºavikkhambhanavitakk±disamatikkamasaññ±vedayitanirodhaparissayasahan±diko viseso.
Kapotakandar±yanti eva½n±make araññavih±re. Juºh±ya rattiy±ti cand±lokavatiy± rattiy±. Navoropitehi keseh²ti itthambh³talakkhaºe karaºavacana½. Yass±ti pah±rassa. Tass±ti yakkhassa. Khippanisantibh±vassa ukka½sagatatt± thero tasmi½ paharante eva sam±patti½ sam±pajj²ti ±ha “paharaºasamaye sam±patti½ appes²”ti. P±¼iya½ pana “nisinno hoti aññatara½ sam±dhi½ sam±pajjitv±”ti (ud±. 34) vutta½. Ime pana ther± sam±pattito vuµµh±nasamak±la½ tena pah±ro dinnoti vadanti.
Sañj²vattheranti kakusandhassa bhagavato dutiya½ aggas±vaka½ mah±thera½ sandh±y±ha. So hi ±yasm± araññ±d²su yattha katthaci nisinno appakasireneva nirodha½ sam±pajjati, tasm± ekadivasa½ aññatarasmi½ rukkham³le nirodha½ sam±pajji, ta½ sandh±ya vutta½ “nirodhasam±pannan”ti-±di. C²vare a½sumattampi na jh±yittha, sar²re k± kath±. Teneva hi thero “sañj²vo” tveva paññ±yittha. Ayamass±ti assa ±yasmato sañj²vattherassa yo nirodhasam±pattiya½ aggiparissay±bh±vo, aya½ sam±dhivipph±r± iddh²ti yojan±. Katha½ pana nirodhasam±pattiya½ sam±dhivipph±rasambhavoti ±ha “anupubba…pe… nibbattatt±”ti.
Paµhama½ µhapitabhaº¹akass±ti sabbapaµhama½ µhapitabhaº¹akassa. Tañhi gahaºak±le sabbapacchima½ gayhati. K±laparicchedavasen±ti “ettake k±le gate vuµµhahiss±m²”ti sam±pattito pubbe katak±laparicchedavasena. Bh²t± viravi½s³ti rattandhak±re r³padassanena “pis±co uµµhahat²”ti maññam±n±. Ettakehi n±ma bhaº¹akehi ajjhotthaµo nibbik±ro “aho mah±nubh±vo, aho vivekav±s²”ti ca theragatena pas±dena.
Tattatelakaµ±hanti ±dh±ras²sena ±dheyyam±ha, kaµ±he tattatela½ kaµ±hena ±siñc²ti adhipp±yo. Vivaµµam±nanti katthacipi alagganavasena bhassanta½.
Sapariv±r±ti pañcahi itthisatehi sapariv±r±. R±j±na½ mett±ya phar²ti odissakamett±sam±pattiy± r±j±na½ phusi. Khipitunti vijjhitu½. Oropetunti sarasann±ha½ paµisa½haritu½.
375. Paµikk³l±d²s³ti aniµµh±d²su. Aniµµha½ hi paµikk³la½, amanuññampi “paµikk³lan”ti vuccati. ¾di-saddena apaµikk³l±di½ saªgaºh±ti. Tatth±ti paµikk³l±rammaºe. Upekkhakoti cha¼aªgupekkh±ya upekkhako. Tatth±ti paµikk³l±paµikk³labhede vatthusmi½. Satoti sativepullappattiy± satim±. Sampaj±noti paññ±vepullappattiy± sampaj±nak±r². Ayanti aya½ paµikk³l±divatth³su apaµikk³lasaññ²vih±r±dik± kh²º±sav±na½ aggamagg±dhigamasiddh± cittissariyat±. Ten±ha “cetovasippatt±na½…pe… vuccat²”ti.
Aniµµhe vatthusmi½ sattasaññite mett±pharaºa½ v± dh±tuso paccavekkhaº±ya dh±tumanasik±ra½ v± g³th±dike dh±tumanasik±ra½ karontoti yojetabba½. Apaµikk³lasaññ² viharat²ti hitesit±ya, dhammasabh±vacintan±ya ca na paµikk³lasaññ² hutv± iriy±pathavih±rena viharati. Iµµhe vatthusmi½ ñ±timitt±dike. Kes±di-asucikoµµh±samattamev±ti asubhapharaºa½ v± asubhamanasik±ra½ v±. Tattha r³padhammaj±ta½ aniccanti ±di-attho iti-saddo, tasm± aniccadukkh±nattavipariº±madhammoti manasik±ra½ v± karontoti yojan±. Paµikk³l±paµikk³les³ti iµµh±niµµh±ni vatth³ni ekajjha½ gahetv± vadati. Esa nayo itarattha. Ya½ v± satt±na½ paµhama½ paµikk³lato upaµµhitameva pacch± apaµikk³lato upatiµµhati, yañca apaµikk³lato upaµµhitameva pacch± paµikk³lato upatiµµhati, tadubhayepi kh²º±savo sace ±kaªkhati, vuttanayena apaµikk³lasaññ² v± vihareyya, paµikk³lasaññ² v±ti ayamariyiddhi vutt±.
Cakkhun± r³pa½ disv±ti k±raºavasena “cakkh³”ti laddhavoh±rena r³padassanasamatthena cakkhuviññ±ºena, cakkhun± v± k±raºabh³tena, dv±rabh³tena v± r³pa½ passitv±. Neva sumano hot²ti gehassitasomanassass±ya½ paµikkhepo, na nekkhammapakkhik±ya kiriy±somanassavedan±ya. Cha¼aªgupekkhanti iµµh±niµµhacha¼±rammaº±p±the parisuddhapakatibh±v±vijahanalakkhaºa½ chasu dv±resu pavattiy± “cha¼aªgupekkh±”ti laddhan±ma½ tatramajjhattupekkha½. Yath±vuttamattha½ p±¼iy± samatthetu½ “paµisambhid±yan”ti-±di vutta½.
376. Pakkh²-±d²nanti ±di-saddena dev±d²na½ saªgaho. Veh±sagaman±dik±ti pana ±di-saddena cakkhuvisuddhi-±di½ saªgaºh±ti. Kusalakammena nibbattitv±pi akusalavip±k±nubh±vena sukhasamussayato vinipatitatt± vinip±tik±na½. Jh±nanti abhiññ±patta½ jh±na½ sandh±y±ha. Vipassan±pi ukka½sagat± ubbegap²tisahit± ±k±se laªgh±panamatt±pi hot²ti vutta½ “vipassana½ v±”ti. “Paµhamakappik±nan”ti ida½ “ekacc±na½ manuss±nan”ti imassa visesana½ daµµhabba½. Evam±d²nanti ±di-saddena punabbasum±t±d²na½ saªgaho daµµhabbo.
377. Veh±santi bhummatthe upayogavacana½, accantasa½yoge v±. Cakkavatt² hi cakkaratana½ purakkhatv± attano bhavanato abbhuggantv± ±k±seneva sineru½ padakkhiºa½ katv± sakalacakkav±¼a½ anusa½y±yat²ti. Assabandh±ti assap±l±, ye ass±na½ yavad±yak±. Tath± gobandh±.
Cakkavatti-±d²na½ puññiddhiy± vitth±riyam±n±ya atipapañco hot²ti puññavato iddhi½ lakkhaºato dassentena “parip±ka½ gate puññasambh±re ijjhanakaviseso”ti vatv±pi jotik±d²na½ puññiddhi½ ekadesena dassetu½ “ettha c±”ti-±di vutta½. Tattha suvaººapabbatoti sabbasuvaººamayo pabbato. Tassa kira gahitagahitaµµh±ne odhi na paññ±yati. Ekas²t±matteti ettha s²t± n±ma kasanavasena naªgalassa gatamaggo. Tumba½ n±ma ±¼haka½. Cuddasa magg±ti catuddasa kasanamagg±.
378. Vijja½ parijapitv±ti gandh±r²vijj±dika½ attano vijja½ kat³pac±ra½ parivattetv± mantapaµhanakkamena paµhitv±.